Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VIRGE ANVELT
Kodune lauatennisehooaeg, mis kulmineerus Manchesteris toimunud MM-võistlustega, on lõppenud. Eesti meeste lauatennisekoondise peatreener Taago Puntso jäi koondise esinemisega MMil rahule, kuid tunnistas, et sai edaspidiseks palju mõtlemisainet.
«Mul on plaanis kaasata meie paremad mängijad üle Eesti peetavatele seminaridele, kus nad tutvustaksid noormängijatele praegu maailmas valitsevat ründavat mängustiili,» ütleb Puntso, kes näeb koduse lauatennise arengus edasiviivaks teeks noormängijate koolitamist kaasaegse mängustiili järgi.
Eesti naiskond (Kadi Kallast, Merje Aas, Tatjana Tshistjakova) jäi MM-võistlustel 51. ja meeskond (Sergei Petrov, Jüri Martin, Jaanus Allikoja) 53. kohale. Mehed pidasid ühtekokku 13 kohtumist, millest võideti 6 ja kaotati 7 mängu. Maailma edetabelis 358. kohal olev Petrov võitis nelja maailma edetabelisse kuuluvat mängijat, Martin (427.) ja Allikoja kumbki ühte. «Mina jäin meeste tulemustega rahule,» rõhutab esimest aastat koondist juhendav Puntso ja lisab, et ennast ületas MMi debütant Allikoja.
Võistluste korraldus lonkas Manchesteris mõlemat jalga. Mängijad said järgmise päeva ajakavast teada alles öösel, vahemaa võistluspaiga ja hotelli vahel oli nõnda pikk, et mängijad sõidutati hommikul bussiga saali ja hotelli tagasi pääseti alles hilisõhtul. «Kuna võistluspaigas pesemisvõimalus puudus, külmetus Martin ja pidi paar päeva võistlema tõbisena,» kirjeldab Puntso MMil valitsenud olukorda.
Peatreener leiab, et meie amatööridest koosnevale meeskonnale oli 53. koht igati tasemekohane. «See aeg on möödas, kui koondisesse kuulusid vaid professionaalid, nagu Igor Solopov, Rein Lindmäe ja Elmo Kivits,» loetleb ta ja tõdeb siiski, et juba kuuendat aastat perega Rootsis elavast Solopovist olnuks Eesti koondisel kõvasti kasu. Puntso arvates tõusnuks meeskond tema osavõtu puhul vähemalt paarkümmend kohta. Meenutagem, et maailma reitingu 74. Solopov ei saanud Manchesteris osaleda viisaprobleemide tõttu.
«Tõsi, aastaringselt Rootsis elavast ja treenivast Solopovist meile suurt kasu küll pole. Oleks, et ta vähemalt paar korda aastas treeniks meie poistega,» arvab Puntso, kelle sõnul on Rootsi ja Prantsusmaa koondise juures harjutav kaitsemängija kasulik just nende riikide koondistele, mitte aga Eestile, mille kodakondne ta on.
Seminarid tulekul
Puntso rakendas Eestis esimesena punktide süsteemi, mille järgi koostas MMile sõitva koondise. Nõnda pääsesid koondisse võistlustulemuste järgi selle hooaja stabiilsemad. Samuti korraldas ta Eesti Lauatenniseliidu kõhnukesest rahakotist hoolimata mitmeid treeningulaagreid.
Nüüd tunnistab Puntso, et ettevalmistuses jäi mõndagi tegemata, eelkõige servi lihvimise osas. «Ehkki panin treeningutel põhirõhu erinevatele servidele, jäi aega napiks,» analüüsib ta ja märgib, et maailma tippmängijad võidavad oma servist kaks kuni kolm punkti. «Maailma lauatennise tendents on hea serv ja selle vastuvõtt, mis meil on seevastu väga nõrk.»
Meie mängijate viletsast servioskusest annab tunnistust kasvõi seegi, et peatreener ise võitis pärast MMi peetud Suure auhinna sarja etapil koondislast Allikoja kergelt 21:12, 21:13. «Äsja MMilt naasnuna oli ta küll väsinud, kuid olin kaks nädalat tema mängu jälginud ja tabasin ära kõik tema nõrgad kohad. Võit tuli suhteliselt kergelt,» põhjendab Puntso.
Järgmisel hooajal on Puntsol plaan korraldada Eesti lauatennisekeskustes seminare, kuhu ta kavatseb kaasata kõik meie paremad mängijad. «Meie treeningumetoodika on vale. Seminaridel tahan tutvustada noortele praegu maailmas valitsevat mängustiili,» avaldab ta lähituleviku plaane ja lisab, et tõenäoliselt alustab ta tuleval hooajal peatreeneriposti kõrvalt tööd ka noortega.