Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS PAET
Valitsus kiitis eile heaks seaduseelnõu, mis reguleeriks pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste levikut, ja suunas selle parlamenti poliitilise otsuse vastuvõtmiseks ja ühiskondlikuks aruteluks.
Kultuuriminister Jaak Alliku sõnul otsustas valitsus 23. mail möödunud aastal, et seda valdkonda on vaja reguleerida, ja kohustas kultuuriministeeriumi välja töötama vastavaid seadusandlusi.
Allik rõhutas, et jutt on pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivatest teostest. «Vägivalda võib näidata ka selleks, et vägivalda hukka mõista,» lisas Allik.
Seadus reguleeriks pornograafiliste ja vägivalda propageerivate teoste levi alaealiste hulgas. «See tähendab, et mitte mingeid piiranguid täiskasvanud elanikele, nende teoste sissetoomise keelde ega kärpeid ei ole ette näha.
Eelnõu kohaselt ei tohi nimetatud teoseid alaealistele müüa ega nende hulgas levitada. Ka nende reklaam alaealiste hulgas on keelatud. Alaealiseks loevad Eesti seadused alla 18-aastasi noori. «See seadus võiks kohalduda kuni 16-aastaste kohta. ,» lisas Allik oma arvamuse.
Kui Riigikogu seaduse vastu võtab, siis muutub Alliku sõnul olukord pornograafiliste trükiste osas selliseks, nagu on praegu rakendatud Viljandis.
«Vaateakendel ei või olla väljas pornograafilisi kujutisi ja ajakirju. Küll aga võib neid müüa ning kioskites võivad olla väljas nimekirjad, et siin kioskis on saadaval see ja see ajakiri. Kogu selline kirjandus ja tarbeesemed hakkavad müügil olema spetsiaalsetes kauplustes. Alaealised sinna siseneda ei või,» selgitas kultuuriminister.
Vägivallakauplusi ei tule
Jaak Alliku sõnul tuleb vägivalda propageerivaid filme ja trükiseid vaadelda üldises levivõrgus, sest spetsiaalseid vägivallakauplusi ei tule.
Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate televisiooni- või raadiosaadete edastamine on keelatud.
Allik möönis, et kusagil maailmas ei ole suudetud defineerida, mis on pornograafia ja mis on vägivald. «Ka meie sellega hakkama ei saanud ja sellist ülesannet endale ka ei seadnud. Esimene otsustaja selle üle, mis on pornograafia ja vägivald, on teose maaletooja või avaldaja või kirjastaja ise. Kui ta leiab, et tema poolt levitatav teos seda sisaldab, siis ta paneb selle keelu ise peale,» rääkis Allik.
Kui aga müüjal või levitajal tekib kahtlusi, siis võib ta pöörduda ekspertkomisjoni poole, mis luuakse kultuuriministeeriumi juurde.
Seaduse täitmist kontrollivad politseinikud ja kultuuriministeeriumis loodava leviosakonna ametnikud.
Jaak Allik rõhutas, et selle üle, kas seda seadust on üldse vaja, võiks alata laiem ühiskondlik diskussioon.
«Tundes Eesti ühiskonna psühholoogilist kliimat, arvan ma, et probleem ei tõsusetu ühegi teose puhul, millel on mingisugune kunstiline väärtus, vaid küsimus on siiski selles, mida me nimetame pornofilmiks ja pornoajakirjaks,» ütles Jaak Allik.