Politsei lubab teha Raplamaa traagilisest peretülist õppetunni

TOOMAS SILDAM
VILLU PÄÄRT

Rapla politseiprefekt Raivo Aeg kinnitas, et otsuse rünnata maja, kus kärbikpüssiga isa hoidis kinni oma 8-aastast poega, valmis tema ja K-komando komandöril koos.

Rapla politseiprefekt Raivo Aeg kinnitas, et koos K-komando komandöriga hindasid nad olukorda ja võtsid vastu otsuse, et tuleb veel öösel majja tungida.

«Seal tekkisid kahtlused, kas üldse elavaid majas on. Kolme tunni jooksul ei olnud majas mingisugust liikumist. Informatsioonis tuginesime abikaasa jutule, tema oli seda meelt, et mehe kriis võib süveneda ja ta võib poisi lihtsalt tappa,» rääkis prefekt.

Teisipäeva öösel kell 2.45 tungisid K-komando mehed Raplamaal Oola külas majja, kus 37-aastane Raimi hoidis naisega puhkenud tüli tõttu kinni oma 8-aastast poega Raini. Pärast seda, kui komando mehed olid jõudnud teisele korrusele, kus isa poega kilbina süles hoidis, isa tulistas. Haavatud poeg suri kaks tundi hiljem Rapla haiglas, kuulihaavaga isa lebab Rapla haiglas.

Rapla prefekt ei nõustunud avaldama arvamust, mis saanuks, kui öösel poleks majja tungitud: «Spekuleerida võib igasuguseid asju, antud olukorras pidasime minekut ainuõigeks. Keegi ei välista, et kui poleks läinud, oleks poiss ellu jäänud. Aga kui me oleks seda maja ka nädala piiranud ja ta oleks ikka poisi maha lasknud?»

Prefekti hinnangul oli tegu täiesti ebastabiilse inimesega, oli raske prognoosida, missuguse tulemuse mingi samm võib tuua. «Oleks see olnud klassikaline pantvangikriis, aga mehel ei olnud ju mingeid nõudmisi. Õhtul oli tal soov kogu perekond maha lasta,» ütles Raivo Aeg.

Rutiinne peretüli

«Politsei suhtus sellesse loosse kui rutiinsesse perekonnatülisse ning keegi ei osanud arvata, et kõik muutub klassikaliseks pantvangidraamaks, mis lõpeb pantvangi hukkumisega,» tunnistas eile üks operatsioonis osalenud politseinik. Tema arvates ei hinnatud sündmuskohal võimalikke ohte adekvaatselt, otsused langetati kiirustades, kuigi olukorra lahendamisega võinuks oodata ka teisipäeva hommikuni ja siis kasutada näiteks snaiprit.

Kõigest paar nädalat tagasi lõppesid Tallinna politseikoolis USA Föderaalse Juurdlusbüroo korraldatud kursused, kus prefektuuridest saabunud politseinikele õpetati pantvangikriiside lahendamist ja läbirääkimise keerulist kunsti.

Ettepaneku kriisi lahendamisega hommikuni oodata tegi ka kohapeal veenmises osalenud psühholoog Urve Uusberg, tema lahkus ümberpiiratud maja juurest, kui oli tehtud otsus, et Tallinnast tuleb K-komando majja tungima.

«Mees oli hüvastijätukirjad kirjutanud ja see otsus tulistada oli temas küllalt küps, nüüd ma arvan, et ründamine oli ainuvõimalik strateegia, ootamisega ei oleks võinud midagi päästa. Tõenäosus, et see midagi päästab, oli nii või teisiti väike, aga igasugune rünnak paneb inimese nurka. Ilma nende kirjadeta oleksin segaduses,» ütles Urve Uusberg.

Psühholoogi sõnul välistas politsei ootamise, sest neil oli varasem kogemus, kus peretüli jäeti rahule, kuna majas jäi vaikseks. Hommikul oli majas tapetud terve pere, lisaks ka naabrimees.

Urve Uusberg ei arva, et K-komando rünnak põhjustas poisi hukkumise: «Suhe politseiga polnud mehele sel hetkel tähtis, tal oli meeletu soov naisele kätte maksta.»

Rapla uurimisbüroo direktor Aarne Aulis kuulas eile Rapla haiglas oma poja tapmises kahtlustatava Raimi üle, mees öelnud, et teda ehmatas see, kui politsei tuli, ja ta oli naise peale solvunud, et too läks politseisse teatama.

Õppetund politseile

Operatiiv-taktikaline eriüksus K-komando kavatseb sellest tragöödiast teha õppefilmi. Mitme politseiniku hinnangul peaks teisipäevaöine juhtum olema õpetuseks kogu politseile.

Siiani pole politseiamet prefektuuridesse ja politseikoolidesse saatnud kokkuvõtteid isegi Kommeri-Pikaro tulevahetusest sügisel 1993, aasta hiljem Mäo teeristis juhtunud tragöödiast, kui kaks politseinikku said surma ja üks raskelt haavata, kevadel 1995 Tallinnas toimunud politseioperatsioonist, kui hukkus juhuslik inimene, ning komissar Mart Laane hukkumisest mullu kevadel.

Politseiameti peadirektori asetäitja Ralf Palo lubas, et Raplamaa tragöödia kohta koostatakse metoodiline materjal, mis saadetakse kõigisse politseiasutustesse ja -koolidesse. «Me peame sellest väga traagilisest sündmusest suutma õppida, kuidas politsei käitus ja millised variandid oleksid veel olnud,» ütles Palo.

Ta keeldus eile andmast hinnangut politseijõudude käitumisele ööl vastu teisipäeva, sest praegu käib teenistuslik juurdlus, mis lõpeb reedeks.

Operatsioonis osalenud politseinikud peavad veaks, et kriisi algusest saadik ei olnud sündmuskoha vahetus läheduses kiirabibirgaadi, kelle kiire tegutsemine oleks ehk suutnud Raini elu päästa. Ka arvatakse, et K-komando tulnuks kohale kutsuda tunduvalt varem, et eriüksuse mehed oleks suutnud olukorra endale üksikasjalikult selgeks teha ning leida pantvangidraamale lahenduse juba õhtul. Praegu langetati otsus siseneda majja kell 2.45 öösel, vaid kolmveerand tundi pärast K-komando saabumist.

Politseiameti peadirektori asetäitja Ralf Palo tunnistas, et kindlasti vajaks psühholoogilist abi operatsioonis osalenud K-komando ja Rapla politsei ametnikud. «Traagilise lahenduse tõttu on nad kõik masenduses,» väitis Palo.