Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VALERI MAKSIMOV
Heino Lill, kes Eesti korvpallikoondmeeskonna peatreeneri konkursil teise vooru ei pääsenud, andis eile Kalevi spordihallis ajakirjanikele pressikonverentsi.
Praegu Soome esiliigas korvpallitreenerina töötav Heino Lill pole jätnud jonni tõestamaks, et tema väljalangemine peatreeneri konkursi esimeses voorus oli kokkumängu tagajärg. «Vandenõu» tulemusena kahjustati tema eneseväärikust, väidab eemalejäänu. Ta pole kaotanud lootust saada kokkuleppele Eesti Korvpalliliidu presidendi Priit Vilbaga konkursi esimese vooru tulemuste tühistamiseks.
«Tahan selgust ja õigust,» nõudis Heino Lill pressikonverentsi sisse juhatades. Tema põhiargumendid on vähemasti «Postimehe» lugejale juba varasematest teemakäsitlustest tuttavad: miks võtsid hääletamisest osa inimesed, kes ala ei tunne (kaks neist, Raul Oja ja Rein Solnask, on eksjalgratturid) ja miks ei pakutud kirja teel - kuna nad koosolekule tulla ei saanud - oma arvamuse avaldamist kõikidele, kes asja tunnevad (näiteks Valdu Suurkask, Villi Jukk)?
«Taheti asi ära teha, aga tehti lohakalt,» hindas Heino Lill korvpallijuhtide tegemisi, tõmmates kõigile arusaadavaid seoseid EKLi juhatuse liikme Riho Sooniku ja asjadeloterii peavõitu lootva hollandlase Maarten van Genti huvide vahel. «Raske inimesena» tuntud Heino Lille shansid polnud seetõttu kõrged.
Otsast peale?
«Loodan, et pärast seda pressikonverentsi leiab Priit Vilba aega minuga läbi rääkida,» lootis Heino Lill eile. Mille üle?
«Pakkusin Vilbale kompromissi - alustame nullist, teeme veel ühe ärakuulamise. Olen veel paar päeva Eestis, üritan leida temaga ühist keelt. Unustame, mis oli,» näitas Lill üles jätkuvat jonni kahasse järeleandlikkusega.
Mis siis, kui leppimisest midagi välja ei tule?
«Siis annan asjale juriidilise käigu,» resümeeris Lill.
Ja edasi? Lill: «Arvan, et mõni mees peaks oma kohalt tagasi astuma.»
Abiks Jevgeni Gomelski
Heino Lill kutsus pressikonverentsile Barcelona olümpiamängudel SRÜ naiskonna võidule viinud Jevgeni Gomelski, eestlastele hästi tuntud Aleksandr Gomelski noorema venna. Gomelski on praegu Tallinnas peetaval noorte EMi valikturniiril Venemaa meeskonna konsultant.
Jevgeni Gomelski kinnitas, et on pakkunud kaheksakümnendate aastate alguses Heino Lillele N. Liidu naiste koondise juures teise treeneri kohta. Lill öelnud ära. Mõni aasta hiljem võttis eestlane sama koha siiski vastu. «Osa kullasärast Barcelonas kuulub ka Heino Lillele,» kuulutas Gomelski. «Kui Lillele antakse teenelise treeneri nimetus Leedus, kus korvpall on spordiala number üks, siis on see kõva näitaja. Ma ei taha teie siseasjadesse sekkuda. Aga ütlen, et pean Lillest lugu.»
Mõned mõtted
Heino Lill tutvustas ajakirjanikele muuhulgas mõningaid mõtteid. Juhuks, kui ta Eestis mõjule pääseb.
«Viisteist-kakskümmend tuhat krooni kuus oleks maksimaalne kuupalk, mille koondise peatreenerile määrama peaks,» oli võõrsilt tulnu arvamus. Siiani on peatreener küll oluliselt rohkem saanud.
«Balti riikides teenivad kõige paremat palka Eestis mängivad profid,» arvab Lill teadvat. Ta väidab endal olevat piisavalt sidemeid, et tuua Eestisse odavamaid, aga kõrgema klassiga leegionäre.
Lill pooldab kahe klubide koondise moodustamist - ühe Lõuna-Eesti ja teise Põhja-Eesti regiooni korvpallurite baasil. «Tartuta pole Eesti korvpalli,» leidis kunagine tartlane.
Lill ei pea kõige olulisemaks raha. Ta usub, et mängijaid motiveerib tema ettekujutuse kohaselt missioonitunne, uue omandamise ja arengu võimalus ja isegi selle paiga kliima, kuhu ta kuulub. Alles kuuendale reale asetas Lill raha kui palga. Hoopis olulisemaks peab ta mängija tervise kindlustamist.
Niisuguste põhimõtete levitajat vaadatakse Eestis veidike isemoodi.