Koolipürgijate loogika on parem kui varem

Näide mullusest etteütlusest Prantsuse lütseumi 1. klassi katsetel. Foto: Liis Treimann

Kooliküpsuskatseid tegevate koolide õpetajad on märganud, et viimastel aastatel valmistab lastele enam raskusi lugemine ja kirjutamine, ent paranenud on loogiline mõtlemine.

Tallinna reaalkooli algklasside õppetooli juhataja Kati Kurim märkis, et eelkõige on lapsevanemad muutunud palju teadlikumaks sellest, mida nende lastelt testidel oodatakse ja valmistanud selleks ka lapsed ette. Koolid peavad info küpsustestide sisu kohta kodulehele panema ja seda uuritakse usinalt.

Reaalkooli katsetele tulevad lapsed, kelle puhul on näha huvi matemaatika vastu, nad on taiplikud ja lahendavad meelsasti loogikaülesandeid, rääkis Kurim. «Praegu on arvuti- ja puslepõlvkonna lapsed, neil on loogiline mõtlemine tunduvalt parem kui näiteks seitse aastat tagasi,» märkis ta.

Kui varem pandi katsetel rohkem rõhku treenitavatele oskustele, nagu kümne piires arvutamine või tekstülesannete lahendamine, siis nüüd tunneb kool rohkem huvi selle vastu, kas laps oskab ise loogiliselt mõelda, tööjuhendit lugeda, asjadest aru saada.

Selliseid oskusi arendavad pusled, sudokud. «Juba kõige pisematelegi mõeldud lasteajakirjades on lisaks kleepekatele ja värvimispiltidele ka lihtsamad nuputamisülesanded,» kõneles Kurim.

Ka Prantsuse lütseumi pürgivatele lastele meeldib enim arvutada (liita-lahutada). Kooli direktorile Lauri Leesile on jäänud mulje, et tundmatut teksti loetakse lihtsalt maha, kuid arusaamine loetust on hägune. «See võib olla märk küll,» arvas ta. Kõige enam jäädakse jänni eesti keele etteütlusega. «On ka juhtumeid, et vene laps kirjutab paremini. On koole, kus etteütlust katsetel ei tehta - meie teeme.»

Reaalkool otseselt lugemisoskust ei kontrolli, vaid seda, kas laps saab loetud tekstist aru. «Kas ta mõistab lause sisu, oskab tähtedest sõnu moodustada ja paigutada sõnu lauses õigesse kohta. Selles vanuses laps ei pea veel oskama ise õigesti sõnu kuulmise järgi kirjutada, küll aga õigesti maha kirjutada, kui see on ette antud,» rääkis Kurim.

Leesi hinnangul ei ole laste teadmiste tase viimastel aastatel muutunud, alati on olnud häid, rahuldavaid ja nirusid õppijaid. «Kuna esimesse klassi astujate puhul hindame ju lastevanema hoolitsust lapse tuleviku eest, siis nemadki jagunevad kolmeks: need, kes töötavad oma lapsega suure lustiga, need, kes tsipa töötavad ja need, kes ei tööta üldse. Ah, et kas vanemate juures olen mingit tendentsi märganud? Vastan ausalt: Ei ole.»

Poisid pole saamatumad

Küll aga märkis Leesi, et kui eelnevatel aastatel on poisid olnud tüdrukutest saamatumad, siis tänavu ta seda ei märganud. «Ja see on väga hea.» Mis selle põhjus on, ei osanud ta arvata. «Oleks minu teha, võtaksin esimesse klassi 7-aastased tüdrukud ja 8-aastased poisid. Aga ikkagi ühte klassi poisid-tüdrukud segamini,» rääkis Leesi.

Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi ei osanud laste teadmiste kohta hinnangut anda: «Meie ei kontrolli teadmisi, meid huvitab lapse arengutase.» Tema sõnul on mõnel lapsel keerulisem lugemine, teisel jutustamine, kolmandal kirjutamine.

Ühe olulise osana jälgitakse koolikatsetel mänguliste tegevuste ajal ka laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi: «Kuidas laps kuulab õpetajat, kuidas ta saab aru ja peab kinni mängureeglitest. Väga oluline - kas oskab teiste lastega mängida, nendega arvestada, koostööd teha. See on oluline faktor, selgitamaks, kas ta on sotsiaalselt kooliküps, oskab kuulata õpetaja seletusi ja keskenduda ülesandele, teha tööd,» selgitas Kurim.

Küsimusi küpsuskatsetel:
Kus sa elad?
Kas sinu koju saab bussiga, trolliga või trammiga?
Mitu korrust teie majal on? Mitmendal korrusel elad sina?
On sul õde või vend? Kui vana õde või vend on? Kas ta käib koolis? Mitmendas klassis ta õpib?
On teil kodus koer või kass?
Kas sul meeldib lugeda? Milline muinasjutt sulle meeldib?
Oled sa käinud teatris?
Tahad sa kooli minna? Kui jah, siis miks?
Kas sa käid mõnes trennis?
Mis on tegelaste nimed? (lugemisteksti kohta)
Mis värvi riided poisil seljas on? (pildi kohta)

Ülesandeid:
Matemaatika: arvutamine 10 piires, reaalkooli soovimisel 12 piires.
Loogikaülesanded: lapse oskus rühmitada, leida vastandsõnu, järjestada pilte. Näiteks: leia, milline loom ei sobi ritta: hobune, lehm ninasarvik koer kass. (põhjenda!)
Väljendusoskus: üksikute sõnade moodustamine, nende tähenduse mõistmine ja suuliselt selgitamine. Näiteks: lõpeta lause ühega neist sõnadest: Üks paljudest värvidest on ... (hommik, õhtu, punane). Muri on ... koer. (kuri, tool, kurni)
Mängulised tegevused: hinnatakse lapse korraldustest arusaamist, keskendumist, ruumilist mõtlemist
Pildi joonistamine: hinnatakse lapse taju, peenmotoorikat, instruktsioonidest arusaamist