Tunneli asemel tuleb Tallinna ja Helsingi vahele sild

TARMO TOMAK

Märtsi alguses avalikkuse tähelepanu köitnud Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli rajamise idee elluviimine on saanud kaheldavaks, sest esmaspäeval tegi Eesti-Soome sillaühing Helsingis teatavaks, et veebruari algul alustati Helsingi lähedal Pasilas Tallinna suunduva neljarealise autosilla ehitust.

Eesti-Soome sillaühingu esimehe Hannu Ojuneni sõnul on ehitatava silla pikkuseks 75 kilomeetrit ning sild läheb maksma 4 miljardit Soome marka, kaks korda vähem kui kavandatud raudteetunnel. «Sillast ülesõit hakkab olema tasuline ning ühe otsa hinnaks kujuneb umbes 50 Soome marka, mis on veerandi võrra vähem kui kõige odavam laevapilet,» ütles Ojunen. Ülesõit hakkab kestma 30-45 minutit.

Esialgsete kavade kohaselt avatakse sild 1999. aasta sügisel. Valmimine võib aga mõnevõrra edasi lükkuda, sest seni pole silla rajajad suutnud lahendada probleeme Eesti muinsuskaitsjatega. Neljarajalise kiirteega sild saab Eesti poolel alguse Aegna saarelt.

Silla rajamist põhjendas Hannu Ojunen maist kehtima hakkava Eesti ja Soome vahelise viisavabaduse võimalustega. Eesti ja Soome vahel liiklevate inimeste arv peaks lähiaastatel suurenema vähemalt kaks korda. «Loodame ka, et paljud soomlased hakkavad Lääne-Euroopasse sõitma Baltimaade kaudu,» sõnas Ojunen.

Oma poolehoidu silla ehitamisele on avaldanud ka Eesti teede- ja sideminister Raivo Vare, kes lubas kõrvaldada kõik Eesti-poolsed takistused.

Eesti-Soome sillaühingu lõid 4 firmat ja 11 eraisikut juba 1996. aasta mais. Silla senise vähese reklaami põhjuseks tõi Hannu Ojunen kokkuleppe projekti finantseerivate pankadega. «Meie taga on Skandinaavia kaks suurimat panka,» sõnas Ojunen, täpsustamata pankade nimesid. Projekti finantseerib täielikult erakapital.

Eesti-Soome silla vastu on Peterburi linnapea Anatoli Sobtshak, kes protesteerib eriti plaani vastu võtta tasu lisaks üle silla sõitvatele sõidukitele ka silla alt sõitvatelt laevadelt.

Rajatav sild seab raskesse olukorda Eesti ja Soome vahel laevaühendust pidavad firmad, mis on juba praegu raskes majanduslikus seisus.

«See on konkurentsi küsimus,» lausus Helsingi-Tallinna raudteetunneli ühingu esimees Martti Asunmaa, kelle sõnul on tunneliprojekti finantseerima pidanud pangad hakanud projektis kahtlema. Asunmaa lubas aga tunneliidee igal juhul ellu viia. «Käivad uuringud autotunneli ehitamiseks Muhu saare ja mandri vahele,» ütles Asunmaa lootusrikkalt.