Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SVEN SOMMER
VIRGE ANVELT
VIRGE ANVELT
Nädalavahetusel peetud Eesti lauatennisemeistrivõistlused tekitasid uusi küsimärke eelkõige meeste koondise peatreeneri Taago Puntso ette. Kuigi kõik koondisekandidaadid jõudsid vähemalt veerandfinaalidesse, polnud kohal Eesti meeskonna senist esinumbrit Igor Solopovi.
Seevastu naiste koondise peatreeneri, rootslase Jan Berneri ette küsimärke ei tekkinud ja seda proosalisel põhjusel - meest polnud lihtsalt kohal.
Kired Solopovi ümber
Puntsogi ei tea täpselt, miks Solopov mängima ei tulnud. «Minul Solopoviga kontakt puudub, temaga suhtleb põhiliselt lauatenniseliidu peasekretär Sirje Lubi,» märgib Puntso.
Koondislaste valikul lähtub Puntso eelkõige tema enda koostatud punktisüsteemist. Eestis mängivatest meestest on kandidaadid Eesti meister Jüri Martin, hõbe Sergei Petrov, Raini Tsäko, Jaanus Allikoja, Vallot Vainula ning Rootsis mängiv Igor Solopov. «Praegu on kõigil kandidaatidel võimalus koondisse pääseda,» lisab Puntso.
Ka Solopovil? «Ka Solopovil,» kinnitab Puntso.
Ta muutub kidakeelsemaks, kui küsida, kas Solopovi koondisekoha üle otsustab eelkõige peatreener või lauatenniseliidu juhatus. «Kuna Solopov treeningutöös ei osale, ei too ta kasu ka teistele koondislastele. Konkreetsel võistlusel annaks ta kahtlemata oma panuse, sest tegemist on ikkagi maailma saja parema hulka kuuluva mängijaga,» püüab Puntso olla diplomaatiline.
MMil peab Puntso meeskondlikult reaalseks Solopovita 50.-60. kohta, Solopoviga 40.-50. kohta. Poleks paha näha ära oma koht maailmas ka Solopovita, lõpetab Puntso piigimurdmisteema.
Tahtjaid rohkem kui kohti
Puntso on rahul, et koondissepürgijaid on rohkem kui koondisekohti. «Meistrivõistlused näitasid, et viie-kuue noorema mängija vahel on tekkinud tõsine konkurents,» on Puntsol heameel.
Mõneti tunneb ta muret selge liidri puudumise pärast. «Ühel päeval võidab üks, teisel teine,» räägib Puntso, kuid arvab samas, et võrdväärne konkurents arendab kõige rohkem. Aastaid olid ju eesotsas Igor Solopov, Rein Lindmäe ja Elmo Kivits ning teistel oli vähe sõnaõigust.
Üks koondisekandidaat on narvalane Sergei Petrov, kellel seni puudub Eesti kodakondsus. Koondises mängimist see asjaolu küll ei sega, sest Rahvusvahelise Lauatenniseföderatsiooni reeglid lubavad mängida, kui sportlane on riigis elanud vähemalt kolm aastat. Puntso näeb Petrovi kodakondsusküsimuse puhul eelkõige bürokraatiamasina vähest efektiivsust. «Teda on kodakondsusameti poolt narritud ning ta oli sunnitud võtma esialgu Venemaa kodakondsuse,» teab Puntso.
Ta lisab, et keelemuret mehega ei ole. «Petrov valdab eesti keelt, treeningul saame vabalt suhelda,» märgib Puntso.
Seni juba kuus treeningulaagrit korraldanud peatreener ütleb, et üks laager on plaanis ka järgmisel nädalavahetusel. Pärast ülejärgmisel nädalavahetusel peetavat Top 8 turniiri on tulemas Balti meistrivõistlused, Floraspordi GP ja Alari Lindmäe memoriaalturniir. «30. märtsi õhtuks on koondis selge,» lisab Puntso.
Naiste koondis MMile peatreenerita?
Eesti naiste koondise peatreener on teist aastat rootslane Jan Berner, kelle pea kohale on tõusmas tumedaid pilvi.
On kostnud hääli, et vähemalt tänavu pole Berner peatreenerina ennast õigustanud. Sirje Lubi pole sama meelt: esiteks leidsime Berneri näol inimese, kes soovis [seda] tööd teha. Teiseks räägib Berneri kasuks rootsi lauatennisekool, mis on maailma tugevamaid.
Siiski nõustub Lubi, et Berner pole perfektselt täitnud kõiki kokkuleppeid. «Jah, ta pole sajaprotsendiliselt sõna pidanud ega ole ideaalne variant,» tunnistab Lubi, kuid lisab: «Ma arvan, et vastumeelsus tema suhtes on tingitud eelkõige tüüpilisest eestlaste suhtumisest välismaalastesse.»
Kummatigi on Berneri sõit Manchesteri MMile kahtluse all, sest Eesti lauatenniseliidul napib raha. Korraldajad kannavad seitsme mängija ja/või treeneri elamiskulud. Kolm meesmängijat pluss teist samapalju naisi pluss naiste koondise treener ongi seitse, loetleb Lubi.
Berneri jaoks selles valikus vähemalt esialgu kohta pole.
Endine peatreener
Naiste koondise endine peatreener Toomas Saar ei kipu järeltulija tööd arvustama, kuid leiab, et kõik pole kaugeltki hiilgav.
Kolm aastat koondisega tegelenud Saar kinnitab, et põhiosa koondislastega tehtavast tööst toimub klubides. Koondise kandidaatidest treenivad Merje Aas ja Kadi Kallast Saare käe all Tallinna Kalevis, Anna Abushkevitsh ja Emilia Väli Rakveres ja Tatjana Tshistjakova Aseris. Berner koondilastele tänavu laagreid korraldanud ei ole, enne MMi olevat üks siiski kavas. «Rohkem oleneb siiski klubidest kui koondise treenerist,» arvab Saar.
Mitmedki treenerid tunnevad pahameelt, et paar korda aastas Eestis viibiv Berner ei ole kursis mängijate arenguga ja võib seetõttu teha koondislaste valikul ebaadekvaatseid otsuseid. Meistrivõistlustel visati nalja, et kui Anna Abushkevitsh võitnuks naiste finaalis Kadi Kallastit (mida siiski ei juhtunud), olnuks tegemist mängijaga, keda koondise peatreener pole ihusilmaga näinudki.
«Töö koondislastega peaks hõlmama viit-kuut mängijat. Me ei saa seada sihiks ainult MMi, kus koondises kolm mängijat. Peame mõtlema ka teistele võistlustele, näiteks Balti meistrivõistlustele, kus tuleb välja panna kaks kolmeliikmelist naiskonda,» leiab Saar ning toob näitena Taago Puntso, kes on kutsunud koondise juurde harjutama noormängijaid, kes tänavu veel kindlasti koondisse ei mahu. «Puntso töötab perspektiivitundega,» lisab Saar, kes ei kinnita ega välista enda naasmist peatreeneripostile.
Maailmameistrivõistlusteni on pisut enam kui kuu.