Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS TOOMING
Eesti Ühispanga ning kahe Saksamaa juhid kirjutasid eile alla 8 miljoni Saksa marga suurusele laenulepingule, mille abil Ühispank saab laiendada eluasemelaenude andmist oma klientidele.
Eile kirjutati Tallinnas alla laenuleping, mille alusel Eesti Ühispank saab DEGilt (Deutsche Investitions- und Entwicklungsgesellschaft) ning Landesbank Schleswig-Holsteinilt kummaltki 4 miljonit Saksa marka laenu.
Eesti Ühispanga asepresident Margus Schults ei soostunud «Postimehele» ütlema laenuintressi, sest see on lepingu tingimuste järgi konfidentsiaalne. Laenu tagasimaksmise tähtaeg on 10 aastat. Krediit on mõeldud hüpoteegilaenude mahu suurendamiseks.
«Ühispank alustas hüpoteegilaenude andmist juba möödunud aasta sügisel,» selgitas Schults. «Saksa pankadelt saadud krediit tugevdab meie panga passiva poolt, et saaksime laenumahtu suurendada ning tagasimaksmise tähtaegu pikendada. Hiljuti tõstsime selle tähtaja viieteist aasta peale, kuid põhimõtteliselt tahame aega veelgi pikendada. Konkreetseid plaane me veel teinud ei ole, kõik sõltub ressursi olemasolust. Ma ei näe mingit takistust, et tulevikus võiks tähtaeg olla välisriikide eeskujul kolmkümmend aastat.»
«Eesti puhul on sisuliselt tegemist eluasemelaenuga, nagu me seda ka reklaamime,» märkis ta. «Hüpoteek tekib siis, kui maa koos hoonetega on kantud kinnistusraamatusse. Eestis on hüpoteeke veel suhteliselt vähe. Meie anname laenu ka korterite renoveerimiseks ja remontimiseks.»
Ta lisas, et inimeste huvi laenude vastu on suhteliselt suur. Lühikese ajaga on Ühispank niisuguseid laene väljastanud juba 80 miljonit krooni. Tähtaja nihutamine 15 aastale suurendas nende isikute ringi, kes on võimelised laenu võtma. Arvestuste järgi kulub niisuguse tähtajaga laenu tagasimaksmiseks 30% pere sissetulekust. Normaalne oleks 20%.
«Eestis on laenuvajadused suuremad kui pangad pakkuda jõuavad,» ütles ta. «Seetõttu ei näe ma probleemi, et välislaenuraha osa pankades liialt suureks läheb. Loomulikult tuleb laenude kiire kasvu juures tagada ka nende kvaliteet.»
1962. aastal asutatud DEG on Saksa riigile kuuluv finantsasutus, mis loodi eraettevõtjate toetamiseks Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, 1993. aastast ka Kesk- ja Ida-Euroopas. DEG annab pikaajalisi laene.
Landesbank Schleswig-Holstein on oma 100 miljardi Saksa marga suuruse bilansimahuga Schleswig-Holsteini liidumaa suurim pank ning kuulub Saksamaa 20 suurima panga hulka. Rahvusvahelises tegevuses on pank tugevalt suunatud Skandinaaviamaadele ning Baltikumile.
Laenulepingule kirjutasid Eesti Ühispanga poolt alla president Ain Hanschmidt ja asepresident Margus Schults, DEGi poolt vanem asepresident Jan-Dieter Hülsebus ja investeeringute juht Volker Neuschütz, Landesbanki poolt asepresidendid Rainer Lemor ja Frank Otten.