Martti Asunmaa: tunneliprojekt on reaalne

ARGO IDEON

Tallinna-Helsingi raudteetunneli ühingu esimees, Helsingi linnavalitsuse personaliosakonna juhataja Martti Asunmaa kinnitas eile telefonitsi «Postimehele», et arvestused annavad Eesti ja Soome pealinna mere alt ühendava tunneli ehitamise mõttele kaalu.

Martti Asunmaa, saan aru, et olete seal Helsingis teinud ühe Tallinna raudteetunneli ühingu.

See ühing on moodustatud alles detsembris.

Kuid toda tunneliasja olete vist tegelikult ajanud paar aastat?

Jah, projekti on tänaseks ette valmistatud juba üle kolme aasta. Ja just nüüd on valmis saamas dokument, mille nimetasime «projekti esialgseks kavaks». Selles üritame ettevõtmist vaadelda erinevatest suundadest, leida projekti tehnilised ning majanduslikud eeldused ja elluviimise võimalikud mõjud.

Ja kui tõsiselt võiks sellist projekti võtta?

Meie usume küll kindlalt, et tegu on nii tehnilisest kui majanduslikust küljest teostamiskõlbliku ettevõtmisega.

Kas tehnilised eeldused on siis olemas?

Üks põhieeldus on Soome tugev graniitkaljune pind, mis ulatub Helsingist mere alt Tallinnani välja. Helsingi piirkonnas ongi tegelikult umbes samas mahus kaljutunneleid juba rajatud, kui Tallinnani vaja oleks. Nii et on teada, mida see ehitamine tähendab ja palju ta maksab.

Sealtpoolt ei tohiks küll suuri üllatusi tulla.

Ning maksumuseks hindate kaheksa miljardit Soome marka.

Jah, projekteerimine ja ehitus kokku kaheksa miljardit, pluss-miinus 20-25 protsenti. Aega läheks kümme aastat.

Ajaloost on küll teada, et enamik sildu ja tunneleid kujuneb ehitades tunduvalt aeganõudvamaks ja kulukamaks, kui kavandatud. Võtame kasvõi eurotunneli...

Seda küll. Aga ehitustingimused olid seal ka täiesti teistsugused. Eurotunneli ehitus oli sealse aluspõhja tõttu neli korda kallim, kui ta Helsingi ja Tallinna vahel tuleks. Kui meil oleks samasugune pinnas, poleks üldse mõtet asjast juttu teha.

Oslo uue lennujaama juurde ehitatakse praegu just samalaadset raudteetunnelit. Seejuures 30% odavamalt, kui meie arvutustes on aluseks võetud.

On seal tingimused võrreldavad?

Peaaegu samasugune kaljupinnas kui Helsingi juures, tunnel on meie plaanituga sama mõõtu. Ja mere alt, lahesopi alt läheb ka läbi.

Keegi peaks selle tunneliehituse kinni ka maksma?

Maksaksid kasutajad. Ehk - ehituseks tuleks võtta laenu, mis makstaks tagasi tunnelikasutamise maksust.

Tagatisi oleks tollele laenule igatahes vaja. Helsingi ning Tallinn, Soome ja Eesti peaksid siis garanteerima?

Ütleme nii, et vaja on usaldusväärset tagatist. See ongi muidugi kogu asja juures suurim probleem. Laenuraha on tänapäeval saadaval küllalt, kui ainult garanteerijaid leidub.

Kui praegu oma paberid valmis saate, mis siis teie nägemust mööda edasi peaks juhtuma?

Kui esialgne kava on viimistletud, esitame seda erinevatel võimutasanditel ja üritame leida poolehoidu. Esialgu oleks vaja mõni miljon kavandamis- ja uuringuraha, millega meie mõtted saab õigeks tunnistada või ümber lükata.

Olete tunneliühingu esimees ja samal ajal Helsingi linna palgal...

Olen linnavalitsuse personaliosakonna juht. Olen ka Helsingi linna nn Tallinna-projekti eesotsas.

Kui nüüd arvan, et seetõttu on ka Helsingi tunneliprojektiga miskitpidi seotud, siis vist eksin?

Ei, Helsingi ei ole kuidagi seotud. See on esialgu ühingu liikmete niiöelda tasuta harrastus olnud. Ametivõime üritame alles ärgitada kaasa tulema.