/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/05/26/184543t1h4377.jpg)
Siseminister allkirjastab neljapäeval lepingu Soome laevaehitusfirmaga, mis valmistab politsei- ja piirivalveametile üle 400 miljoni krooni maksma mineva multifunktsionaalse reostustõrjelaeva.
Eesti tellib uue reostustõrjelaeva Soome firmalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tellib laeva Uudenkaupungin Työvene OY-lt. Hankelepingule kirjutavad alla lisaks siseminister Marko Pomerantsile ka laevaehitaja esindaja Harri Putro ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt.
2013. aasta alguseks valmiv uus multifunktsionaalne reostustõrjelaev ehitatakse suures osas Euroopa Liidu toetuse eest. Euroopa Komisjon kiitis heaks otsuse eraldada politsei- ja piirivalveametile laeva soetamiseks ligi 440 miljonit krooni.
Toetus laeva ehitamiseks ja sisustamiseks tuleb lõviosas Euroopa regionaalarengu fondist, riik panustab omalt poolt ligi 80 miljoni krooniga.
Sagenevad merereostusjuhtumid Eesti vetes näitavad, et riiklikku reostustõrjevõimekust tuleb arendada, sest alati ei jõua naabrid meile õigeaegselt appi, märkis keskkonnainvesteeringute keskuse pressiesindaja.
Ta lisas, et naftareostuse puhul on reageerimiskiirus väga oluline, sest reostuse rannikule kandumise puhul oleks kahju keskkonnale kordi suurem. Läänemerel sõidavad tankerid, mille maht võib ulatuda 150 000 tonnini ning sellise aluse avarii tähendaks suurt keskkonnakatastroofi kogu piirkonnale.
Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna juhi Tõnu Hundi sõnul on uus laev oluline selleks, et tagada merereostuste likvideerimise ja ennetamise võimekus. «Täna on meie kasutuses ligi poolsada aastat vana reostustõrjelaev, samas on tihenenud laevaliiklus oluliselt suurendanud nii võimalikke ohte keskkonnale kui ka pideva keskkonnaseire vajadust,» lausus Hunt.
Kokku on aastatel 2007-2013 kavandatud keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku suutlikkuse parandamiseks toetusi 600 miljoni krooni jagu. Toetuse saajateks on määratud päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet, neist esimene sai möödunud aasta alguses 160 miljonit krooni päästetehnika soetamiseks ja logistikakeskuse väljaehitamiseks.