/nginx/o/2009/07/10/205212t1hf4cf.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli rektorikandidaatide Peep Sürje ja Andres Keevalliku tänases debatis kerkisid valupunktidena esile küsimused, kuidas saavutada doktorikraadiga teadlaste piisav järelkasv ja kuidas tagada professoritele väärikas palk.
TTÜ rektorikandidaadid: professori väärikas palk oleks 50 000 krooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väärikas professori palk võiks olla kuskil 50 000 krooni ringis, Soomes on see muide 90 000 krooni ringis,» arvas Andres Keevallik. «Kuskilt maalt peab ühiskond aru saama hakkama, mis annab tööd ja leiba ning mis riigile jõukust. Kui Soomest näidet tuua, siis ka lama ajal riik panustas kõige enam haridusse, meil seda aga ei tehta.»
Peep Sürje leidis, et neli Eesti keskmist palka ehk keskmise riigikogu liikme töötasu oleks ka professori normaalne sissetulek, millele võiks lisa teenida lepinguliste analüüside ja ekspertiiside eest, nii nagu saab riigikogu liigegi lisatasusid. Keskmine palk mullu aasta lõpus oli Eestis 12 259 krooni.
«Kui masu läheb mööda ja käivituvad kõik seadusse raiutud mehhanismid, ma usun, see kõik tuleb,» oli Sürje optimistlik. «Kui võtta aga näiteks kõrvalt Läti, siis - ma ei taha nutma hakata, aga kui seal ühel aastal lõigatakse palgast 52 protsenti ja järgmisel aastal veel 20 protsenti, siis ma ei tea, millest sa elad? Nii et meie oleme siin veel suhteliselt hästi hakkama saanud, me oleme 2009. aastal suutnud säilitada keskmised palgad.»
Sürje tõdes ka seda, et ettevõtluses on näiteks inseneripalgad mitu korda suuremad kui ülikoolis. Samas märkis ta, et ka akadeemilisel karjääril on omad plussid, sest mitte igaüks ei taha suure vastutuse ja koormusega ehitusinsenerideks saada.
Kõrge väljalangevus
TTÜ jaoks on terav probleem ka tudengite suur väljalangemine. Keevalliku sõnul näitavad analüüsid, et väljalangevus edasijõudmisprobleemide tõttu on koguni 60 protsenti.
«Seejuures 80 protsenti kukub välja esimesel kursusel. Matemaatika kursuste hajutamine ja füüsika lükkamine teisele semestrile on väljalangemist 20 protsenti vähendanud,» tõi ta välja üliõpilastega peetud kohtumiselt saadud andmed.
Praegune ülikooli rektor Sürje arvas, et väljalangemist saaks vähendada õppekavade ümbersättimisega nii, et raskesti omandatavamad ained hajutada eri kursuste vahel. «Sissejuhatus erialasse võiks olla üks blokk, kus praktikud käiksid rääkimas, mida eriala õppimine kaasa toob,» lisas ta.
Doktoriõppe väike tellimus
Tallinna Tehnikaülikoolile on valus küsimus ka väike doktorite pealekasv. Ülikooli eesmärk oleks välja õpetada minimaalselt 100 doktorit aastas.
Andres Keevallik pakkus debatil ühe lahendusena välja kolm aastat tagasi alustatud doktorikoolidega edasiminekut. «Teiseks - meil on veel häbiväärselt väike riiklik tellimus, näiteks Tartu Ülikoolis on see kolm korda suurem. Selleks on meil teadus-hariduspoliitilist läbimurret vaja,» ütles Keevallik.
Olles ka ise igal aastal doktorante juhendanud, pidas ta oluliseks ka juhendajate enamat individuaalset tööd doktorantidega. «Väga oluline on ka ettevõtluse huvi doktoritasemega spetsialistile, seda aga peaaegu ei näidata,» nurises Keevallik, tuues näite, et doktorikraadiga spetsialistile kõrgemat palka sageli ei maksta.
Ka Peep Sürje pidas riiklikku tellimust häbematult väikeseks, täpsustades, et Tartu Ülikoolist tellib riik 2,5 korda rohkem doktorante kui tehnikaülikoolist. «Võrreldes õppekvaliteeti või nõudlust ei jää me Tartu Ülikoolist kuidagi kaks korda alla,» leidis ka tema.
«Status quo murdmine on väga raske, need proportsioonid pandi paika umbes 10 aastat tagasi, kui Jaak Aaviksoo oli haridusminister,» märkis Sürje, rõhutades, et töö suurema tellimuse saavutamiseks jätkub pidevalt.
TTÜ uus rektor valitakse 23. aprillil.