Eesti Panga kinnitusel on Põhja-Eesti Pangast 1993. aasta novembris naftatäris osalemiseks shveitsi firmale Paradiso SAL kantud 10 miljonit dollarit pärit küll Eesti Pangast, kuid see pole mitte keskpanga enda äritehing, vaid PEPile antud laen.
Eesti päevalehed avalikustasid eile Eesti Panga tollase presidendi Siim Kallase ja asepresidendi Enn Teimanni allkirjaga 5. novembril 1993 välja antud dokumendi «Fondide kinnitus». Selles öeldakse, et Põhja-Eesti Panga korrespondentarvelt New Yorgi pangas Bankers Trust Co ülekantavad 10 miljonit dollarit pärinevad Eesti Panga aktivatest ja on «puhtad, selged ja mittekriminaalse päritoluga». Dokument viis ajakirjanduse järeldusele, et 10 miljoni dollari investeerimise algataja on Eesti Pank.
«See paber oli ju ainult teatis selle kohta, et Põhja-Eesti Pank on olemas ja neil on selline raha. Seda paberit oli vaja kinnitamaks, et raha on puhas ja pole kusagilt narkoärist tulnud,» ütles Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski eile.
«Mis puutub Eesti Panga enda osalemisse tehingus, siis see ei vasta tõele. Eesti Pank andis 1993. aasta 1. novembril Põhja-Eesti Pangale finantsseisundi parandamiseks 10 miljonit dollarit laenu. 3 novembril püüdis PEP seda esimest korda shveitsi üle kanda, kuid ülekanne ei läinud läbi, sest poole aasta vanust panka keegi ei tunnnistanud. Seepärast kirjutati 5. novembril Eesti Panga poolt kinnitus, et raha pärineb keskpanga vara hulgast,» ütles Pollisinski.
«Eesti Pank polnud laenugarant ega võtnud endale sellega vastutust,» kinnitas Siim Kallas BNSile.
Pollisinski sõnul sai Eesti Pank poole ehk 5 miljonit dollarit PEPile antud laenust tagasi 16. novembril ja teise poole 1994. aasta veebruaris. PEP ise oma investeeringut shveitsi firmalt Paradiso SAL tagasi ei saanud ning kandis 1995. aasta algul need 10 miljoni dollarit bilansist välja.