/nginx/o/2009/04/15/163989t1h7c1a.jpg)
Peaminister rääkis täna parlamendi ees riigifirmade juhtide suuri palku puudutavatele küsimustele vastates, et ei pea õigeks, et riigikogu liikmeid peaks diskrimineerima ja nad ei tohiks riigi omanduses olevate äriühingute juhtimises osaleda.
Ansip: riigikogulaste tööd riigifirmade juhatuses ei saa keelata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip sõnas, et maailmas pole ühtegi riiki, kus parlamendi liikmed või peaminister või president teeniks rohkem kui teenivad äriühingute juhid. «Ehk siis üldises kontekstis selline palkade erinevus avalikus sektoris ja äriühingutes on täiesti normaalne,» ütles Ansip.
Tema sõnul on mitmed rahvusvahelised institutsioonid, näiteks OECD, avaldanud korduvalt resoluutses toonis oma seisukohta ka riigile kuuluvate äriühingute juhtide palkade küsimuses. «Ja nad on leidnud seda, et riigid ei tohi põhimõtteliselt eristada omandivormi järgi palgakorralduslikke küsimusi riigis asuvates äriühingutes. Ehk siis Eesti puhul tuleks kõiki äriühinguid kohelda võrdselt. Juhtkonna ehk siis juhatuse palgad määrab nõukogu ja täitevvõim sellesse iga juhi tasandil sekkuma ei peaks.»
Riigikogu liikmete töö kohta riigifirmade nõukogudes rääkis Ansip, et ei pea õigeks, et riigikogu liikmeid peaks diskrimineerima ainult sellel alusel, et nad on riigikogu liikmed ja seetõttu nad ei tohiks riigi omanduses olevate äriühingute juhtimises kuidagimoodi osaleda. «Konflikt on olemas, minister ei peaks riigikogu liikmeid nimetama äriühingute nõukogudesse ja see konflikt tuleks ükskord ära lahendada. Aga põhimõtteliselt ei saa pidada vääraks seda, et riigikogu liikmed rahvale ülimalt oluliste ettevõtete juhtimises osalevad,» sõnas Ansip.
Veel sõnas peaminister, et kindlasti võib leida vähemalt 101 inimest, kes oleks valmis ka riigikogu liikme tööd tegema miinimumpalga eest või hoopis tasuta. «Aga maailma kogemus kõneleb sellest, et siis kui loobutakse rahvaesindajatele või ka juhtidele palga maksmisest, et siis tavaliselt kaotab demokraatia ja kaotab seesama rahvas.»
Ansip ütles, et kui seada äriühingu põhiliseks eesmärgiks võimalikult väikse palga maksmine oma juhtidele, et siis võib see tarbijatele väga kalliks maksma minna. Äriühingu eesmärgiks peaks tema sõnul olema kvaliteetne toode võimalikult madala hinna eest ja seda eesmärki kehva kvalifikatsiooni või hoopis kvalifikatsioonita ettevõtte juht ei suuda täita. «Kui me tahame head toodet, head teenust, siis tuleb selle eest ka maksta ja see on puhas optimeerimise ülesanne, missuguses faasis või missuguses tootmistsükli lõigus neid kulutusi teha,» märkis ta.
Küsimusele, et kas ta oskab arvata, kui palju Eesti Energia tippjuhtkonna palkade kulu võiks moodustada elektrihinnast, vastas Ansip, et tühise. «Minu jaoks on iga hind märkimisväärne, aga kui jääda tavaarusaamiste juurde, siis see on muidugi tühine. Kui võrrelda kas või seda kaht miljonit kogukäibega suurusjärgus 10 miljardit või elektri puhul suurusjärgus 6 miljardit, siis see protsent on imepisikene ja mõnes väiksema käibega ettevõttes ettevõtte juhtimisele tehtavad kulutused moodustavad kogu käibest ja kasumist märksa suurema osatähtsuse.»