/nginx/o/2008/12/17/106413t1hadea.jpg)
Justiitsministeerium kaitses Euroopa Nõukogu juures asuva korruptsioonivastase riikide ühenduse (GRECO) juures Eesti vahearuannet, mille kohaselt on riik 17st soovitusest osaliselt või täielikult täitnud 15.
Eesti on lähedal korruptsioonivastase ühenduse soovituste täitmisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Söödi sõnul peab Eesti GRECO ettepanekud lõplikult täitma 30. septembriks 2011.
«Meil on praegu täitmata vaid kaks soovitust kriminaalõiguse valdkonnast, kuid 14 soovitust on GRECO lugenud osaliselt täidetuks ning ühe juba ka täielikult teostatuks.»
Sööt selgitas, et enamik soovitusi loeti osaliselt täidetuks seetõttu, et vastavad seaduseelnõud on küll valmis, kuid Riigikogu ei ole jõudnud neid veel seadustena vastu võtta.
«Näiteks mis puutub erakondade küsimusse, siis avaldas GRECO heameelt, et me oleme erakondade rahastamise läbipaistvamaks muutmisega algust teinud – nüüd on vaid vaja eelnõu kiiret menetlemist parlamendis, et head mõtted ka praktikasse saaksid.»
Karistusõiguse valdkonnas toodi positiivsena esile eelkõige seda, et kui kõik ettevalmistatud eelnõud seaduseks saavad, on meie karistusseadustik kooskõlas korruptsiooni kriminaalõiguse konventsiooniga.
«Juba praegu on Eestis kuriteona karistatav altkäemaks, mida makstakse välisriigi parlamendiliikmele, kuid seadusemuudatuste jõustudes on võimalik karistada altkäemaksu eest muuhulgas ka vahekohtunikke,» tõi Sööt mõned näited.
Samas leidis GRECO, et ametiisiku definitsioon, mis võimaldaks vastutusele võtta ka erasektori korruptsiooni eest, vajab karistusseadustikus veel selgitamist.
«Samuti peame tagama, et vastutusele saaks võtta isikut sellisel juhul, kui altkäemaksu saajaks on näiteks mõne Eesti linnavolikogu välismaalasest liige, kes saab altkäemaksu hoopis kolmanda riigi territooriumil, kus altkäemaks kuritegu polegi,» ütles Sööt.
GRECO hindamisvisiit Eestisse toimus 2007. aasta lõpus. Hindamise teemad keskendusid kahele valdkonnale: erakondade rahastamise läbipaistvus ning korruptsiooniga seotud aspektid karistusseaduses. Hindamisvisiidi järgselt tehti Eestile kokku 17 ettepanekut, millest kaheksa puudutasid karistusõigust ja üheksa erakondade rahastamist.
GRECO on Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus. GRECO eesmärgiks on hinnata liikmesriikide valmidust võidelda korruptsiooniga ning läbi hindamisprotseduuri anda riikidele soovitusi korruptsioonivastaseks tegevuseks. GRECO-l on 47 liikmesriiki.