Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HEIDIT KAIO
RAS Elumaja, nagu ka teised mitte linna omandis elamumajanduse tooteid pakkuvad ettevõtted, võib ise kehtestada toote või vahendustasu hinna - sellise seadusemuudatuse kehtestas Eesti valitsus möödunud aasta detsembris ja sellele tõi kinnituse möödunud nädalal RAS Elumaja ning Tallinna hinna- ja konkurentsiameti kohtuvaidlus.
Linnavalitsus kehtestas septembris vahendustasuks RAS Elumajale soojustrasside ja boilerjaamade korrashoiuks ning soojusenergia edastamiseks tarbijatele 30 krooni megavatt-tunni eest, hinnas sisaldub juba üheksakroonine kallinemine. RAS Elumaja peab põhjendatuks küsida soojuse vahendamise eest 83,39 krooni megavatt-tunni eest. Üheks sedavõrd suure hinnatõusu põhjuseks toob RAS Elumaja 30-protsendilist soojakadu, mis on üle poole vahendustasu määrast. «Oleme soovinud RAS Elumajalt faktilist tõestust ebanormaalselt suurele soojakaole, kuid pole seda saanud,» ütles hinna ja tarbijakaitseameti juhataja Aave Põdra. «RAS Elumaja on sooja vahendav ettevõte. Oleksin tahtnud kohtus küsida, mida RAS Elumaja toodab. Kadusid?»
«Vaba hinnakujundus muudab üsna ettearvamatuks eluasemetoetuse taotlejate hulga ja vajalikud summad,» ütles Aave Põdra. «Ning avab piiramatud võimalused loomulikele monopolidele - maksujõuline tarbija maksab ühelt poolt, riik eluasemetoetustena teiselt poolt.»
Hinna- ja konkurentsiameti hinnangul tõuseb RAS Elumaja teenindatavas piirkonnas keskmine eluasemetoetus 327,60 kroonilt kuus 417,6 kroonile kuus. Kütte kulud kasvavad ruutmeetri kohta 1,10 krooni.
Monopole soosiva olukorra tekitas möödunud aasta 17. detsembril vastu võetud valitsuse määrus, millega linnal on õigus reguleerida vaid kohaliku omavalituse asutuste hindu. Tekkinud on tühik, mida ei reguleeri ükski seadus. Soojamajanduses võivad kõrvutiseisvate majade elanikud maksta mitmekordselt erinevaid hindu, kui ühe maja soojuse eest vastutab linnaettevõte ja teise maja eest riigi- või eraettevõte.
RAS Elumaja vahendab Lasnamäe 20b, Pallasti 38, Liikuri 11a ja Liikuri 14 asuvate boilerjaamade kaudu soojust kolmekümnesse paljukorterilisse majja.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAANUS PUTTING
Haabersti halduskogu otsustas oma teisipäevaõhtusel istungil, et enne kui hakatakse tegema konkreetseid järeldusi ning otsuseid seoses detsembrikuise kaablisõjaga Õismäel, oodatakse tuleva kuu lõpuks linnavalitsuse arvamust linnavalitsuse ja firma Telag kaabeltelevisiooni tegevust reguleeriva lepingu ning selle täitmise kohta.
1992. aastal sõlmis linnavalitsus ning aktsiaselts Eesti Telag lepingu, mis näeb ette ehitada Tallinna ühtne kaabel-TV ning multimeediavõrk. Vastavalt lepingule sai sisulise töö teostamise õigused tookord Tallinna Kaabeltelevisioon, mille üheks omanikuks on ka linnavalitsus oma viieprotsendilise osalusega. Haabersti halduskogu sekretär ütles BNSi vahendusel, et halduskogu taotleb Haabersti linnaosavalitsuselt ja kinnisvarahoolduse ettevõttelt halduskogu munitsipaalse antennivõrgu teenindamist ja töö tagamist.
Kaablisõda Õismäel sai alguse 19. detsembril, mil Tallinna Kaabeltelevisiooni haldava ASi Levicom poolt volitatud AS Kevadjuga hakkas lahti ühendama STV kaableid. Tallinna Kaabeltelevisiooni juhatuse esimehe Peep Põldsami sõnul oli tegemist kaablite lahtiühendamisega majades, kuhu on ebaseaduslikult paigaldatud kaabel-TV operaatori STV kaablid, mis häirivad Tallinna Kaabeltelevisiooni kliente. STV pidas Levicomi käitumist omavolitsemiseks.
20. detsembri öösel lõhuti veel STV saatekeskuse magistraalkaabel, mis jättis pildita praktiliselt kõik STV kliendid Õismäel. Samal öösel käidi kallal ka Tallinna Kaabeltelevisiooni fiiberoptilisel kaablil, mis jättis viimase kliendid samuti telepildita. Päeval lubasid mõlemad operaatorid, et enam teineteise kaableid läbi ei lõigata, kuid vaatamata sellele lõigati mõned päevad hiljem siiski puruks taas Tallinna Kaabeltelevisiooni kaabel.
Sõjale tegi lõpu Haabersti linnaosa valitsuse otsus tagastada STVle neilt ära võetud seadmed. Ühtlasi kohustati STVd edastama telesignaali endises mahus. Tallinna Kaabeltelevisioon paikas oma kaablid ning edastab klientidele samuti telepilti.
23. detsembril otsustati Haabersti halduskogu istungil, et mõlemad kaablisõja osapooled peavad 6. jaanuariks esitama linnaosa valitsusele dokumendid, mis tunnistaksid firmade tegevuse õiguslikkust. Järgmised sammud kaablisõja asjus otsustati astuda alles pärast dokumentidega tutvumist nii linnaosa valitsuses kui ka halduskogus.
6. jaanuaril esitasidki STV ning Tallinna Kaabeltelevisioon Haabersti linnaosa võimudele vajalikud paberid.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997