Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALO LÕHMUS, TARMO TOMAK
Täna õhtul oodatav Eesti kõigi aegade suurim lotovõit ahvatleb tuhandeid kodanikke oma taskuid kergendama ja lotopileteid ostma. Samas näitab matemaatika, et Eestis korraldatavad loteriid ei jäta mängijatele siiski märkimisväärseid võiduvõimalusi ning lotomängija suure tõenäosusega lõppkokkuvõttes ikkagi kaotab vähemalt kolmveerandi enda poolt mängu pandud rahast.
RAS Eesti Loto online-mängu Bingo loto korraldajad ootavad tänaõhtusel loosimisel Eesti kõigi aegade suurima loteriivõidu - umbes 1,3 miljoni krooni suuruse jackpoti - väljaloosimist. Selle summa võidab inimene, kelle Bingo loto piletil täituvad kõik 25 numbriruutu esimese 54 lotopalli loosimise käigus.
«Ennustatav 1,3 miljonit krooni sisaldab endas nii Bingo loto täismängu võitu (umbes 100 000 krooni) kui spetsiaalset jackpoti võitu,» selgitas «Postimehele» Eesti Loto edustusosakonna juhataja Tiiu Tammoja.
Iga loosimise võidufondist eraldatakse 20% jackpoti fondi. Et viimaste nädalate Bingo loto loosimistel ei ole jackpoti tulnud, ongi jackpoti fond kasvanud praeguse rekordilise seisuni.
Kui 54. palliks pole kellegi pilet võitu saavutanud, jätkatakse loosimist, kuni kellegi pilet saavutab tavalise täismänguvõidu. Jackpoti rekordiline fond kasvab sel juhul veelgi ning läheb uuesti loosi järgmisel nädalal.
Eesti Loto prognoosi kohaselt on tänaõhtuseks loosimiseks rekordiloto pileteid müüdud 200 000 eksemplari.
Tartu kesklinnas paikneva Eesti Loto kioski müüja Malle Koha ütles «Postimehele», et Bingo loto piletite müük on viimastel päevadel tohutult elavnenud.
«Mida suuremaks kasvab jackpot, seda rohkem hakatakse ka pileteid ostma,» ütles Koha. Eile kella 15.45ks oli ainuüksi kesklinna kioskist Bingo loto 10-kroonise pileti omandanud ligikaudu 1000 inimest. Bingo loto jackpot on Tartus seni võidetud kahel korral.
«Mängin ka ise hasartselt lotot, kuid õnn ei ole seni meie peret külastanud,» ütles kiosköör.
Matemaatikud on skeptilised
Tallinna Tehnikaülikooli informaatika aluste õppetooli professor Leo Võhandu ütles «Postimehele», et Eesti lotomängud, sealhulgas Bingo loto, on tema arvates ebakorrektselt planeeritud.
«Iga loto puhul saab suurvõidu saabumise aja välja arvutada. Bingo lotos on see aeg minu arvates liiga pikk: kui suurvõit ükskord saabub, pole teda enam pika aja jooksul oodata ning loto läbimüük kahaneb,» rääkis Võhandu. «Suurvõidud peaksid olema väiksemad, ent sagedasemad.»
Võhandu avaldas imestust selle üle, et loteriiseadus ja hasartmänguseadus jätavad lotomängud hasartmängude nimekirjast välja.
«Mina ütleksin: loterii ei ole mitte hasartmäng, vaid röövimine. Loteriides kaotavad mängijad tervikuna 50% mängu pandud rahast, üksikmängija saab üldjuhul tagasi aga maksimaalselt 25% mängu pandud rahast. See tuleb sellest, et väike osa auhindu on väga suured, ülejäänud aga väga väiksed,» rääkis Leo Võhandu.
«Samal ajal on rohkelt halvustatud hasartmängud palju mängijasõbralikumad. Näiteks rulett annab tagasi 98% mängu pandud rahast, black jack 97% rahast. Isegi suured mängukastid annavad igal viskel tagasi 75-80% rahast. Loteriid võtavad poole rahast, kuid neid ei loeta hasartmängudeks! See on täiesti riiklik röövimine, mille Riigikogu on seadusena kinnitanud,» ütles Võhandu.
Ta kinnitas, et ei mängi seetõttu ise iial Eesti loteriidel.
Raha tuulde
«See on täielik raha tuulde loopimine. Keegi muidugi võidab, aga kõik ülejäänud kaotavad palju raha. Samas võib mõistlikult kasiinos mängides kaotada vaid paar protsenti mängu pandud summast. Loto ei ole päriselt aus mäng.»
Võhandu märkis, et lotomängude röövellikkus ei ole omaette paratamatus, sest on võimalik planeerida ka inimsõbralikumaid, teoreetiliselt isegi kuni 100% raha tagasi andvaid lotosüsteeme.
«Mujal maailmas üritatakse mängijaid kaitsta, meil mitte. Meil ülespandud mänguautomaadidki kasseerivad samuti röövellikke protsente ning on mujal riikides seetõttu seadusega keelatud ja Eestisse müüdud. Meil kasutatakse Soome laevade röövlimeetodeid. Soome mängud on üldse kõige suuremad röövlid, võrreldes näiteks Prantsusmaa, Saksamaa või Inglismaa mängudega. Niisuguseid röövellikke tingimusi nagu Soomes ja Eestis ei ole kusagil mujal. Kõige mängijasõbralikumad on Monte Carlo ja Monaco kasiinod.»
Ka Tartu Ülikooli matemaatilise statistika korraline professor Ene-Margit Tiit kinnitas «Postimehele», et ei mängi kunagi loteriidel, pidades võiduvõimalusi kaduvväikeseks. Samas märkis Tiit, et konkreetselt Bingo lotol võitmise tõenäosust välja arvutada on keeruline, kuna pileti mänguväli ei kujune tervikuna, vaid veerukaupa.
Eesti Loto rõõmustab
RAS Eesti Loto peadirektori Sven Kolga sõnul on Bingo loto käive viimastel nädalatel kasvanud kolm korda.
«Selle nädala käibeks prognoosime 1,5 miljonit krooni,» ütles Kolga. Eelmisel nädalal müüs Eesti Loto Bingo loto pileteid 1,2 miljoni krooni eest.
«Seda võib tõesti nimetada Eesti oludes lotobuumiks,» on Kolga olukorraga rahul. Samas lisas ta, et Eestis mängib lotot vaid umbes 15% teadlikust elanikkonnast, samas kui Soomes on see näitaja kiirloteriide puhul kuni 80%.
«Loodame, et seoses kujunenud azhiotaazhiga lisandub meile uusi mängijaid,» lootis Kolga.
Samas lükkas Kolga tagasi kõik võimalikud väited selle kohta, et Eesti Lotol on võimalik viia jackpot kunstlikult kõrgeks, et võita endale uusi mängijaid. «Oleksime õnnelikud, kui see nii oleks, kuid see on tehniliselt võimatu,» kinnitas ta.
Sven Kolga kinnitas «Postimehele», et ta ise Eesti Loto loteriidega ei mängi. «Kui mul õnnestub käia kuskil välisreisil, siis üritan mängida välisloteriidega. Ma kardan, et kui ma võidan, siis teised mängijad ei suuda asjast aru saada,» ütles Kolga.
Lotoäri reguleerib Eestis loteriiseadus ja hasartmänguseadus. Loterii korraldajad maksavad 16% käibest hasartmängumaksuna riigile. Sven Kolga sõnul on loteriiseadus mõnevõrra vananenud, mistõttu on kavas seda selle aasta esimesel poolel korrigeerida ja täiendada.
Siiani on otsustamata, kas RAS Eesti Loto erastatakse või mitte. Eesti Loto juhtkond nõuab mitteriiklike loteriide korraldajate veelgi rangemat kontrolli.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Eesti riik sõlmis eile lepingu Rootsi pealinnas saatkonnaks ja konsulaadiks mõeldud maja ostuks. Praegu asub saatkond üüripinnal.
Eesti riik on mitu aastat otsinud endale sobivat ja võimalustekohast saatkonnahoonet Stockholmis ja eile sõlmitud ostu-müügitehingu kohaselt otsustati Lärkstadi ehk Lõokese linnaosas asuva maja kasuks. Lärkstad on koos Diplomatstadeniga kaks Stockholmi saatkondade linnaosa.
Aadressil Tyrgatan 3 ja 3A asuvas hoones on kokku 600-700 ruutmeetrit pinda, majas tuleb enne sissekolimist teha remont. Tulevikus hakkavad saatkond ja konsulaat kasutama erinevaid sissekäike.
Seni asub Eesti Vabariigi suursaatkond Östermalmi linnaosas Storgatani tänavas. Selles majas olid saatkonnaruumid üürinud ka Läti Vabariik. Eesti saatkonna avas 1992. aasta 1. aprillil toonane peaminister Tiit Vähi ja külalisteks olid Rootsi valitsuse liikmed eesotsas Carl Bildti ja Margaretha af Ugglasega.
Läti on oma saatkonna Storgatanilt juba eelmisel aastal ära kolinud, ka nende uus saatkond asub Lärkstadis Eesti tulevase saatkonnahoone naabruses.
11 miljonit Rootsi krooni maksma läinud hoone ostuga on Eesti riik Rootsi kinnisvaraasjatundjate sõnul saanud korraliku hoone esinduslikus linnaosas väga soodsa hinnaga.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ENNO TAMMER
Advokatuuri juhatuse esimees vandeadvokaat Aare Tark püüdis eile «Postimehe» intervjuus ümber lükata arusaama, et vandeadvokaat oma puutumatusega muutub omamoodi pühaks lehmaks.
Vandeadvokaat Mägi juhtum on Eesti taasiseseisvumise ajal vist teine juhtum, kui advokatuuri juhatus annab nõusoleku vandeadvokaadi kriminaalvastutusele võtmiseks.
Jah. Andsime teist korda sellise nõusoleku. Esimene kord oli see Tartu vandeadvokaadi Mare Lauriga seoses, see oli 95. aasta sügisel.
Aga kui vaadata aega enne sõda, enne okupatsiooni?
Ennesõjaaja kohta ei ole ülevaadet, puuduvad andmed. Kuid kui vaadata kogu sõjajärgset perioodi, siis ka kõige hullemal stagnatsiooniajal tolleaegsed repressiivorganid - miilits, prokuratuur, KGB - selliseid taotlusi advokaatide kohta ei esitanud. Ega tegelikult kunagi tol ajal ei rünnatud advokaati stiilis, et oleks tuldud mingeid dokumente lausa jõuga ära võtma või...
Nojaa, osa advokaate võis ehk niigi olla represiivorganite käpa all. See on küll minu kuritahtlik oletus.
Vaat ei tea, ei oska spekuleerida. Olin siis väga noor kolleeg.
Advokaatide vastu ei ole mul midagi. Endal protsess pooleli, kus üks advokaat mind kaitseb, teine ründab. Kuid mind paneb imestama, miks advokaat on kui püha lehm. Enne ei saa midagi ette võtta, kui on vaja veel eraldi mingit nõusolekut.
Täiesti õige küsimus selles mõttes, et kustkohast siis tuleb see immuniteet, puutumatus. Et millega on see seotud. Selgitamiseks peame minema kaugemale tagasi.
On olemas inimõiguste ülddeklaratsioon, on olemas Euroopa vastav konventsioon. Sellest tulenevalt on ÜRO peaassamblee võtnud vastu väga täpsed resolutsioonid ja otsused, kuidas on võimalik tagada advokaadi iseseisvus, kui ta annab nõu oma kliendile, sealhulgas kriminaalasjas kaitsealusele.
Tegelikult ei ole see suunatud mitte advokaadi isiku puutumatusele, vaid sellele, et kaitsta seda infot, mida advokaat on saanud oma kliendi käest.
Võib pahatahtlikult küsida sellegi kohta - miks?
Vastasel juhul ei saaks me üldse rääkida demokraatlikust ühiskonnast. Vastasel juhul on tegu despootliku ühiskonnaga. Ühiskonnaga, kus riik sunni jõul lihtsalt võtab igasugust informatsiooni, mida vajab ja kui tahab. Võtab ka selle, mis on usaldatud advokaadile. Ning selleks represseeritakse advokaati, et saada teatud andmeid.
Selliseid asju juhtub üle maailma. Kui vastavad kaebused laekuvad rahvusvahelistele advokaatide organisatsioonile, siis reageeritakse kohe.
Eesti seadus niisiis kaitseb advokaati ja Mägil ilmselt ei ole veel põhjust rahvusvahelise üldsuse poole pöörduda.
Eesti advokatuuri seadus rajaneb rahvusvahelistel aktidel ning sätestab, et ilma advokatuuri üldkogu või juhatuse nõuosolekuta ei saa advokaadilt ära võtta infokandjaid ega advokaati üle kuulata ega algatada tema vastu kriminaalasja, kui see on seotud tema kutsetegevusega.
See ei tähenda, et kui advokaat paneb toime mingi tavapärasema pahateo, siis ei saa temaga taas enne midagi teha, kui et asi peab käima läbi advokatuuri juhatuse.
Tahate mulle selgeks teha, et kaitse all on kutsetegevus, mitte advokaat?
Absoluutselt. Ja kutsetegevusega saadud informatsiooni kaitse.
Mägil lasub altkäemaksu kahtlus. Advokatuur andis nõusoleku. Mida te sellise otsuse - kas anda või mitte anda - juures vaatate?
Peame vaatama mitmeid asjaolusid. Esiteks, kas on seotud kutsetegevusega. Teiseks, kas ei ole kriminaalmenetluslikke takistusi nõusoleku andmiseks. Ning kolmandaks, kas esitatav süüdistus, konkreetsel juhul siis kapo poolt esitatav süüdistus, vastab objektiivsele tegelikkusele, mis on kriminaalkoodeksis kirjas.
Ei saa aru.
Ütleme näiteks, et kirja järgi on tegemist dokumentide võltsimisega, aga süüdistus on esitatud kodumaa reetmises. Sel juhul on tegemist ju ilmse vastuoluga.
Advokatuuri juhatus kindlasti ei hinda tõendeid, kas kuritegu on tõendatud või mitte. Selleks on kohus.
Ma just mõtlesin, et kui õige on väide: advokaadid andsid Mägi oma kaitsvast rüpest, tunnetades, et ju ta ikka vist on süüdi.
Kindlasti mitte. Vastupidi - praegusel hetkel me rahuldasime tegelikult vandeadvokaat Mägi taotluse. Ta ilmus juhatuse istungile ning esitas ise taotluse oma kutsetegevuse peatamiseks ja nõusoleku andmiseks tema kriminaalvastutusele võtmiseks. Et ta saaks paremini kõiki seaduses ette nähtud võimalusi ära kasutada ning oma au ja väärikust kaitsta.
Mingil juhul ei ole me võtnud eelotsustuslikku seisukohta tema süü suhtes või mingi tõendatuse osas.
Kuidas see ikkagi niiöelda puhttehniliselt käib? Mille põhjal te selliseid otsuseid langetate? On teil kõrval kriminaalasja toimik või mis?
Lisaks taotlusele peab alati juurde olema esitatud niiöelda protsessuaalse dokumendina süüdistatavana vastutusele võtmise määrus. Sellest tuleneb, milline süüdistus on esitatud ja milles konkreetselt süüdistakse seda isikut.
Vaid määrus. Kriminaalasja toimikus te ei sobragi?
Ei. Kuigi ütleme, et Tartu näite puhul tundsime huvi ning meie taotluse põhjal sai advokatuuri peasekretär tutvuda ka muude materjalidega...
Nii et õigus oleks?
Ei ole kusagil kirjas, et see õigus on. Kuid meile ei öeldud ära, kui advokatuuri juhatuse liige soovis tutvuda materjalidega. Tartu näite puhul oli küsimus ka selles, et algul ei esitatud süüdistatavana vastutusele võtmise määrust.
Seda vähe ei ole? Teie ei või jaa on tegelikult vägagi kaalukas ning käib ju oma kolleegi kohta.
Eks me peame lähtuma sellest, milline on seaduse analoogia samades asjades. On olemas presidendi, Riigikogu liikme ja valitsuse liikme kriminaalvastutusele võtmise seadus.
Sama on ka kohtunike staatuse seadus. Värske näide on kohtunik Lille kriminaalvastutusele võtmine. Ehk tegelikult anti luba kriminaalvastutusele võtmiseks. Ka selle puhul ei hinnatud neid tõendeid, vaid vaadati, kas protsessuaalne osa on täidetud.
Kui usutav on, et advokaadid annavad altkäemaksu, maksavad vastastikku kohtunikku üle...
Küsimuse püstitamine on juba iseenesest väär...
Jaa-jaa, arvasingi, et te nii reageerite.
Te saate rohkem vist nagu vaid enda eest rääkida.
Nojaa, aga organisatsiooni juhina arvan, et saan siiski natuke rohkem kui ainult enda eest rääkida.
Organisatsiooni juhina te kindlasti peategi. Kohtumaja külastanud inimesena ma ei välistaks, et kohtunike mõjutamine, ja mitte kohtusaalis, ikkagi toimib. Kuigi see ei tarvitse väljenduda raha annetusena.
Kui on mingeid konkreetseid kahtlusi, on alati teretulnud, kui sellest teatatakse nii advokatuuri juhtkonnale kui ka Riigikohtu liikmeile.
On vastavaid teateid tulnud?
Ei ole. Advokatuuri juhatusele ei ole.
Teie sütitavast jutust võib järeldada, et te ei usu, et Mägi võis altkäemaksuandja olla?
Jaa, loomulikult ma ei usu.
Muide, see Mägile altkäemaksu kvalifitseerimine, kuivõrd täpne see üldse on?
Kvalifikatsiooni ossa ei tahaks üldse tungida ega spekuleerida.
On esitatud süüdistus ja tegelikult väga tõsine süüdistus ühe advokaadi suhtes. Kui hakkaks selles osas spekuleerima, võiks see olukorda ka halvendada.
Kui veidi arutada, mis on altkäemaks. See tähendab vastastikust kokkulepet...
Jah, vastastikust kokkulepet teatud teo tegemiseks või teo tegemata jätmiseks. Ning selle eest on siis tasu. Peab olema motiiv sees ning sel juhul peaksid olema pooled mingites asjades eelnevalt kokku leppinud.
Et peab olema ka võtja?
Jah, just.
Võis see olla lõks Mägile?
On võimalikud kõikvõimalikud variandid ning provokatsioon ei ole välistatud.
Tegelikult ei ole vist küsimus ainult Mägis, vaid nii või teisiti - kas ta on süüdi või mitte - jätab see pleki külge advokaadi institutsioonile.
Võibolla palju tuleneb ühiskonna nõrkusest...
Et advokaatidel läheb liiga hästi, teenivad teised liiga palju ja teavad tuhandeid saladusi...
Palju võib tuleneda noorest demokraatiast, uurimise nõrkusest. Sellest, et teinekord, kui ei suudeta seaduslikke vahendeid kasutades ära tõestada kuriteo koossseisu või lihtsalt kas siis teadmiste ja hooletuse tõttu ei ole tõendeid, siis on väga lihtne hiljem leida muid vabandusi. Öelda, et vaadake, sõbrad, meie oleme leidnud sellised ja sellised vastikud kurjategijad üles, aga need on jälle need halvad advokaadid, kes on rääkinud musta valgeks.
Ei ole ikka nii, et meil on võimalik rääkida musta valgeks. Õiglus ongi see, et ühel pool on süüdistus ning teisel pool on kaitse. Sellest tuleneb õiglus, et milline on see keskmine osa, see kaalukeel, et kuskohas need kaalud on.
Kui täna ütleme, et kaitset kui sellist ei olegi tarvis, siis võiks öelda, et kõik inimesed on alasti, on absoluutselt kaitsetud kogu repressiivorgani ees. Kaitsetegevus on ikkagi tasakaalustav jõud.
Kui kohus leiab, et Mägi on süüdi, mis siis saab? On see vandeadvokaat Mägi kutsetöö lõpp?
Senise praktika järgi ei ole tahtlikes kuritegudes süüdi mõistetud isikud saanud kuuluda advokaatuuri.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ENNO TAMMER
Peaminister Tiit Vähi petab valitsuspartnereid, sest valitsus lükkas määramata ajaks tagasi määruse eelnõu, millega oleks kehtestatud mõnele põllumajandussaadusele ja -tootele miinimumhinnad.
2. detsembril 1996 kirjutasid Koonderakonna ja Maarahva ning Pensionäride ja Perede Ühenduse fraktsioonide esimehed alla «protokollilisele otsusele sotsiaalse turumajanduse põhimõtete elluviimiseks», millega Vähi sisuliselt pääses pärast Reformierakonna lahkumist edasi valitsema.
Mitmete lubaduste hulgas on valitsusliidu sotsiaalseks hartaks nimetatud protokollilises otsuses punkt kolm, mis ütleb: «Maksupettuse ja kõlvatu konkurentsi vähendamiseks rakendatakse 1997. aasta 1. jaanuarist baaspõllumajandussaaduste ja -toodete impordi käibemaksustamisel referentshindu (miinimumhindu).»
2. detsembril 1996 alla kirjutatud otsuse lõppu on peaminister Vähi lisanud hoogsas kirjas: «Nõus peaministrina rakendama majanduspoliitika osana.»
Teisipäevaseks valitsuse istungiks oli põllumajandusministeerium valmistanud ette määruse eelnõu «Mõnedele põllumajandussaadustele ja -toodetele miinimumhindade (referentshindade) kehtestamine».
Vähi tunnistas istungi järel ajakirjandusele, et valitsus ei arutanudki seda päevakorrapunkti, sest eelmise päeva arutelu käigus jõudsid mitme ministeeriumi esindajad koos peaministri ja tema majandusnõunikega järeldusele, et vastav määrus pole otstarbekas.
Peaminister selgitas juurde, et miinimumhindade kehtestamisel ei ole mõtet, sest vähenenud või peaaegu kadunud on tollipettuste arv, mille vastu võitlemiseks need miinimumhinnad olid mõeldud.
«Midagi on tõsiselt, kapitaalselt kohe vastuolus küll,» nõustus Maarahva Erakonna peasekretär Andres Varik eile, kui «Postimees» tuletas meelde 2. detsembri kokkulepet, millele ka Varik on alla kirjutanud. Variku hinnangul «kui viimaseid analüüse vaadata» esineb maksupetturlust jätkuvalt.
Kas Vähi on rikkunud kokkulepet, küsis «Postimees» Varikult. «Ei ütleks veel nii, sest enne tahan kuulda selgitust, millega seda põhjendatakse,» vastas ta.
Peaminister märkis teisipäeval, et ei ole mõtet tegelda üksikküsimustega, ning teatas, et põllumajanduspoliitika laiemaks arutamiseks ja võimaliku toetussüsteemi väljatöötamiseks on moodustatud töörühm.
«Minul on praegu kahtluse all, kuidas seda, mis oli lepingu allakirjutamise ajal selge, vaja nüüd äkki veel laiemalt ette võtta. Igasugune laiemalt ettevõtmine on tegelikult otsustamise edasilükkamine,» ütles Varik eile.
«Kui midagi on otsustatud, alla kirjutatud, kui on poliitiline otsus tehtud, siis see on täitmiseks, siis tuleb see ka ellu viia. Praegu leian, et midagi on valesti,» avaldas Varik oma seisukoha.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Välisminister Toomas Hendrik Ilves alustas täna kahepäevast visiiti Rootsi Kuningriiki. Kohtumiste peateema on kahepoolsed suhted, Läänemeremaade koostöö ja Euroopa julgeolekuküsimused.
Rootsi välisministeeriumi Ida-Euroopa osakonna juhataja, endine Rootsi suursaadik Eestis Lars Grundberg ütles eile «Postimehele», et Rootsi peab välisminister Ilvese visiiti Rootsi kohe oma ametiaja alguses väga oluliseks.
Grundbergi sõnul on kohtumiste kava väga oluline, tema sõnul on oodatud Eesti uue välisministri kõnet Rootsi välispoliitikainstituudis.
Rootsi poliitikutega tuleb jutuks ka tuleviku julgeoleku arhitektuur, ütles Grundberg. Seal on kahel riigil kindlad ühishuvid, nii Eesti kui ka Rootsi osalevad rahupartnerlusprogrammis nüüd ja edaspidi ning kuigi Rootsi ei ole teatanud ametlikust soovist NATOga ühineda, ei pelga Rootsi NATO teemat Eesti välisministriga arutada, selgitas Grundberg.
Ilvese kavas on lisaks kohtumistele välisminister Lena Hjelm-Walleniga ka kohtumine Läänemeremaade Nõukogus, haridus- ja kaubandusministeeriumis ning Stockholmi kaubandus-tööstuskojas. Ilves kohtub ka Rootsi parlamendi spiikeri Birgitta Dahliga. Ilmselt kohtub Ilves ka Rootsi peaministri Göran Perssoniga, kes on selleks soovi avaldanud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
PILLE RUNNEL
Jõgevamaal Palamusel ja Tartus tähistatakse näituste, filmide ja ettekandepäevaga kirjanik Oskar Lutsu 110. sünniaastapäeva. Teater Vanemuine pakkus Palamuse rahvale võimaluse vaadata kirjaniku sünnipäeval Palamuse hoonete vahel ja koduloomuuseumis Madis Kõivu Lutsu «Talvel» põhinevat näitemängu «Tali».
Ettekandepäeval leidis keeleteadlane Tiit Hennoste, et Oskar Luts on kirjanikuna ainulaadne mitte vaid Eestis, aga ka Euroopas rikkaliku ja väga huvitava dialoogide ja spontaanse keele kasutamise poolest.
Luts on juba sajandi alguskümnendeil osanud eesti kõnekeeles tähele panna seda, mida keeleteadlased on hakanud tasapisi avastama alles 1970. aastatest alates, selgitas ta.
Professor Juhan Peegel võrdles Lutsu kirjanduslikku annet ikka veel särava komeediga, millel lisaks helendavale tuumale on ka pikk ja märksa hõredam saba. Esimene edu «Kevade» näol sundis jätkama, aga kirjanduslikult on järgmised teosed juba nõrgemad, märkis Peegel.
Kõige paremad teosed on Lutsul need, mis valminud nii, «nagu nokk loodud», hindas Peegel Lutsu tema enda sõnu kasutades.
Lutsu sünnipäeval avanes huvilistel võimalus osa saada Madis Kõivu kirjutatud Lutsu dialoogidel põhinevast etendusest «Tali», kohalikku konteksti sobitati etendus lühendatud kujul, mõned episoodid näitemängust mängiti maha vabas õhus - Palamuse hoonete vahel. «Tali» on teadaolevalt Eestis esimene vabaõhuetendus nii lumistes oludes.
Etendus haaras Palamuse apteegihoonet (kus Lutsude pere kunagi elas), ümberkaudsete majade katuseid ja kirikuesist.
Osa etendusest pidi toimuma Palamuse kirikus. Ootamatusena tuli osalejaile Palamuse koguduse õpetaja otsus vastupidiselt varasemaile kokkuleppeile näiteseltskonda kirikusse mitte lubada. Lavastaja Raivo Adlase publikule jagatud selgituste kohaselt oli kirikus kavas kuulata Urmas Taniloo orelimängu ning laulda. Kirikusse kavandatud osa etendusest jäi ära.
Laiuse ja Palamuse koguduste õpetajalt Margit Nirgilt «Postimehel» eile keeldumise põhjust teada saada ei õnnestunud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS KALDMAA
15. veebruarist asub Pärnu teatris Endla peanäitejuhina tööle Raivo Trass. Endla on olnud ilma peanäitejuhita 1991. aastast, mil sellelt ametikohalt lahkus Ingo Normet.
Teatri direktori Ain Roosti arvates on Pärnu teater jõudnud etappi, kus vajatakse inimest, kes annaks teatrile uut sisu.
«Ühelt poolt vajasime juurde statsionaarset lavastajat, kuid peale selle oleks ta pidanud olema teatri näo kujundaja, kes ütleb otsustava sõna repertuaari valikul. Mulle meeldib Raivo Trassi lähenemine teatri loomingulisele poolele. Raivo Trassil on kummalisi ideid ja minu arvates ei rakenda ta praegu Linnateatris oma energiat täiel määral,» põhjendas Ain Roost, miks just Raivo Trassile tööpakkumine tehti.
Trass sai tööettepaneku mitu kuud tagasi
Raivo Trassile tehti ettepanek tulla Pärnusse mitu kuud tagasi. Vahepeal võeti läbirääkimistel aeg maha, et mõlemad pooled saaksid teineteisele esitatud tingimusi ja seisukohti kaaluda. Ain Roost lootis, et nüüdseks on lahendatud ka kõik olmeprobleemid.
Raivo Trass on 50-aastane ja lõpetanud lavakunstikateedri 1968. aastal. Varem on ta töötanud Eesti Draamateatris, Rakvere teatris peanäitejuhi ja direktorina ning viimati Tallinna Linnateatris. Peale selle on ta olnud konservatooriumi lavakunstikateedri ja pedagoogikaülikooli õppejõud.
Praegu Pärnu teatri repertuaaris olevatest etendustest on Raivo Trassi lavastatud Tony Roperi «Pesumaja lood ja laulud» ning Michael Barani «Mutanttüdruk». Neist viimane esietendus 4. detsembril.
Peale peanäitejuhi asuvad Endlas lähitulevikus tööle kunstnikud Kristiina Nikkel ja Inga Tammik ning suhtekorraldaja Toomas Shalda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Täna annavad siseministeeriumi esindajad Mikitamäe, Värska ning Meremäe küla- ja kooliraamatukogudele üle kingituse eesti kirjanduse teostest.
Ministeeriumi asekantsler Tiit Sepp ütles, et mullu oktoobris peeti IV setu kongress, kus avaldati lootust, et Eesti riik toetab Setumaa haridus- ja kultuuriasutusi.
Sepp sõnas, et novembris viiski siseministeerium Petseri eesti keskkooli eestikeelseid raamatuid ida pool kontrolljoont asuvatesse raamatukogudesse. Tookord osales aktsioonis ka kirjastus Ilmamaa.
Tiit Sepp märkis, et seekordne saadetis rahvusraamatukogu reservkogust ja kirjastuselt SE&JS on mõeldud kahe Põlvamaa ja ühe Võrumaa valla raamatukogudele, mis on osa ajaloolisest Setumaast.
50 000-60 000 krooni väärtuses raamatute saatmist toetas Eesti kultuurifond, kirjastuse SE&JS raamatute saatmist ka aktsiaselts Haljas. Rahvusraamatukogu saadab nii Kodu-Eesti kui ka Välis-Eesti kirjastustes välja antud raamatuid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VILLU PÄÄRT
Möödunud aasta lõpus määras valitsus õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustuste uue korra. Bussifirmad on hoolimata sellest, et kord veel täiel määral ei kehti, seda usinalt rakendama asunud.
Valitsus määras 31. detsembril uue õpilaste ja üliõpilaste sõidusoodustuste korra. Haridusministeeriumi noorsoo ja huvihariduse osakonna juhataja Toivo Sikk avaldas eile lootust, et õhtuks saab valmis ka vastav juhend, mille valitsus järgmisel nädalal kinnitaks. Siku sõnul on praegu olukord, kus mõned bussifirmad toimivad uue määruse põhjal, mõned arvestavad vana korda ning mõned rakendavad sõidusoodustusi oma suva järgi.
«Põhimõtteliselt peaks praegu veel olema nii, et kõik, kes soovivad, saavad õpilaspileti alusel sõita poole piletiga. Kui valitsus võtab selle korra vastu, siis sõltub sellest, kui kiiresti raha laekub, et saaks üle kanda koolidele, ülikoolidele ja kutsekoolidele,» ütles Sikk. Uus kord näeb ette, et tudengitele makstakse kahe kojusõidu pealt kuus pool sõiduraha piletite esitamisel tagasi. Sikk arvas, et tudengid saavad esimese sõidukompensatsiooni kätte veebruaris.
Tallinna bussijaamas on sõidusoodustused uue aasta algusest alates põhjustanud palju segadust. Bussijaama informaator Elna Ruut ütles, et eile päraslõunase seisuga ei müünud poolt piletit Tarbuse, MK Autobussi ja Viljandi autotranspordibaasi bussid.
Tallinna Autobussikoondis ei luba sooduspileteid kassast müüa. Kui bussis jääb vabu kohti, võib bussijuht müüa õpilastele ja üliõpilastele pool piletit.
Toivo Siku sõnul sõltub see palju ka firmast, kas peetakse paremaks sõita pooltühja bussiga või võtta vabadele kohtadele sooduspiletiga sõitjad.
Eile pärastlõunal lubasid Tallinna bussijaama kassadel oma reisidele poolt piletit müüa aktsiaseltsid Sebe, Assotrans ja Mootor ning Pärnu ja Rakvere bussipargi bussid.
Tasuta sõitma said esimese grupi invaliidid, Vabadusristi kavalerid, kuni 7-aastased lapsed ning vormis politseiametnikud.
Tartu Autobussijaama ülema kohusetäitja Esta Raamat ütles, et paljud bussifirmad toimisid juba uue aasta algusest alates valitsuse uue määruse põhjal, kuigi see polnud siis veel «Riigi Teatajas» ilmunud ega kehtinud. «Kogu aeg jääb neid firmasid vähemaks, kes poolt piletit lubavad müüa,» ütles Raamat.
Eile pärastlõunal olid Tartust poole piletiga sõitjaid nõus peale võtma aktsiaseltside Sebe, Maur ja Tigu bussid, samuti Rakvere, Jõgeva, Võru, Rapla ja Saaremaa autobussid. Kõik teised lubasid müüa vaid täispileteid.
Tartu raudteejaama kassast müüdi eile kõigile Eesti-sisestele reisidele sooduspileteid nagu mullugi, kinnitas Tartu raudteejaama informaator Ljudmila Mõznikova.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Kolmenädalase «Ära löö last!» kampaania juhid loodavad, et soovituse last mitte lüüa, vaid temaga rääkida järgijaid on palju ja avalik arvamus ei võta keretäit iseenesestmõistetavana. Avatud Eesti Fond on kampaaniat toetanud 300 000 krooniga, mille eest trükiti plakateid, aga valmistati ka abivahendeid viha maandamiseks.
Avaliku arvamuse vägivallatumaks muutmise kampaaniat on toetanud enamik ajalehti ja ajakirju, era- ja riigile kuuluvad telekanalid, nii eesti kui ka venekeelsed väljaanded. «Postimees» osales ka kahe aasta taguses kampaanias.
Avatud Eesti Fondi tegevdirektori Mall Hellami sõnul peab selliseid kampaaniaid ilmselt korraldama ka kümne aasta pärast, seni kuni totalitaarne suhtumine inimesesse kaob ning ausus ja abivalmidus ausse tulevad.
Lastele ja nende vanematele jagatakse tasuta reklaamvoldikuid selgitusega, mis juhtub, kui last lüüa. Lastele jagatakse tasuta isemärguvaid templeid, «Ära löö last!» kampaania karumõmmiga koolivihikuid, ning ka kärbsepiitsu, sest ennem tuleks lüüa kärbseid kui lapsi, ütles kampaania idee autor Kaur Hanson. Lapsevanematele jagatakse kohvikruuse, mille pilt soovitab oma viha mitte laste peale valada, vaid see tasuta saadud kruus katki visata.
Kolme nädala jooksul võiks kampaania puudutada kõiki lapsi, kuigi korraldajad nentisid, et ilmselt asotsiaalsete peredeni, kes seda nõu kõige enam vajaksid, info ei jõua.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ENE PAJULA
Majandusministeerium viis möödunud aastal läbi ulatusliku väikeettevõtete uurimuse, mille eesmärgiks oli saada ministeeriumi ja maavalitsuste jaoks vajalikku informatsiooni ettevõtlusalase regionaalpoliitika väljatöötamiseks ja elluviimiseks. Maavalitsustest hinnati ettevõtluse arendamisel parimaks Lääne maavalitsus.
Uurimus hõlmab Eestis tegutsevaid väikeettevõtteid, mis moodustavad ettevõtete koguarvust 94%. Küsitluse jaoks valiti igast maakonnast 100 ettevõtet, mis tähendab, et kokku esitati küsimused 1500le väikeettevõtte juhile või omanikule. Tegelikkuses õnnestus saada 1496 intervjuud.
Küsitluse viis läbi AS EMOR 27. maist kuni 28. juunini.
Küsitlusleht hõlmas 89 küsimust, valdavalt puudutasid need andmeid firma enda ja selle majandustegevuse kohta. Põgusa ülevaate annab uurimus ettevõtete suhtumisest keskvõimu, maa- ja omavalitsustesse.
Maavalitsuste tegevust ettevõtluse arendamisel hindasid väikeettevõtjad 7-pallisel skaalal. Kõige kõrgema hinde sai Lääne maavalitsus, kellele anti 4,3 palli. Lääne-Viru, Põlva, Pärnu ja Valga maavalitsuse tööd hinnati 4,1 palli ja Rapla maavalitsust 4,0 palliga. Pingerea lõpetavad Hiiu ja Järva maavalitsus vastavalt 3,2 ja 3,0 palliga.
Küsitluses paluti hinnata ka keskvalitsuse, maavalitsuste ja omavalitsuste spetsialistide kompetentsust. Lääne ja Tartu maavalitsuse töötajaid ei pidanud ebakompetentseks mitte ükski ettevõtja, samas kui Hiiumaal ei pea maavalitsuse töötajaid asjatundlikeks 17% ja Ida-Virus 14% firmajuhte.
Läänemaal ollakse suhteliselt rahul ka omavalitsusspetsialistidega, vaid 13% Läänemaa väikeettevõtjaist märgib oma rahulolematust nendega. Kõige rahulolematumad on omavalitsusspetsialistidega Ida-Viru- (34%) ja Hiiumaa (32%) ettevõtjad.
Siinkohal võib öelda, et väikeettevõtjad on suhteliselt kõige enam rahul maavalitsuste tööga. Üle Eesti pole nendega rahul vaid 8% firmajuhtidest, samas kui keskvalitsuse ebapiisav kompetentsus häirib 23% ja omavalitsusspetsialistide ebakompetentsus 22% firmajuhte.
Ka korruptsiooni ja omakasu tagaajamist omavalitsuste tegevuses näevad kõige vähem Läänemaa ettevõtjad.
Neist täheldab seda vaid 16%, samas kui Lääne-Virus nimetab omavalitsuste tegevuses võimalikku korruptsiooni 34%, Võrumaal 31%, Ida-Virus ja Pärnumaal 30%.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AIVAR AOTÄHT
Tartu prokuratuur kinnitas üleeile Virgo Enoki (17) kriminaalasja süüdistuskokkuvõtte. Vargapoisina Tartus tuntuks saanud Virgo edasise saatuse arutamine läheb nüüd kohtusse.
Tartu politseiprefektuuri juurdleja ütles, et Virgo süüdistuseks jäi kolm vargust. Seda kriminaalkoodeksi § 139 lõige 2 punktide 2 ja 3 põhjal, mis käsitlevad salajast vargust, mis pandi toime vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega. Selle eest näeb seadus ette kas rahatrahvi või vabadusekaotuse kuni kuue aastani. Juurdleja märkis, et alaealise puhul trahvi ei kohaldata.
Virgo Enoki süüks on vargus 21. oktoobril põllumajandusülikooli hoonest Narva maantee 84, 30. oktoobril Pääsupesa lastepäevakodust Sõpruse puiesteel ja 5. novembril kunstikoolist Kuperjanovi tänavas. Kahju oli kokku üle 12 700 krooni.
Juurdleja ütles, et Virgo vaimse seisundi uurimiseks on tehtud mitmeid ekspertiise. Viimane ekspertiis oli juunis, nüüd kriminaalasja uurimisel uut ekspertiisi enam ei tehtud. Kõik ekspertiisid on juurdleja kinnitusel andnud tulemuseks, et Virgol on debiilsus selle kergemas astmes, kuid ta on võimeline esinema kohtus ja kandma karistust. «Teda on ka Rootsi psühhiaatritele näidatud. Ka nemad ei leidnud temas mitte midagi enamat kui debiilsus kergemas astmes,» nentis juurdleja.
Varasemate varguste eest süüdi mõistetud Virgo Enok vabanes vanglast läinud aasta 11. septembril. Uutes vargustes kahtlusalusena pidas politsei ta kinni 5. novembri õhtul ja kaks päeva hiljem andis kohtunik loa ta vahi alla võtta. Varsti pärast seda viidi Virgo eeluurimise ajaks Maardu vanglasse, kus ta on nüüd kohtuni.
«Postimehes» on käinud rääkimas Virgo ema. Ta on ütelnud, et Virgot ei tohiks tema vaimse puudulikkuse tõttu vangi panna - poiss vajaks tema sõnul välismaa spetsialistide abi. Samuti rääkis ema, et Virgo tehti haiglas sõltuvaks mitmetest ravimitest, mida poiss ka koju saades nõudma hakkas.
Juurdleja ütles, et Virgo on vahel mõne asja puhul väga tark poiss ning on võimeline oma tegude eest vastust kandma. «Samas ma mõtlen, et tema koht ei ole vanglas ka,» lausus juurdleja. «Aga meil ei ole mingit muud asutust peale vangla neile inimestele, kes panevad toime kuritegusid.»
Juurdleja märkis, et küll võiksid vanglas olla eraldi ruumid Virgo-taolistele, kelle vaimse poolega pole kõik korras. Juurdleja refereeris Viljandi vangla psühholoogi iseloomustust, mille järgi ilmnesid Virgol käitumishäired, kui ta oma tahtmist ei saanud. Siis hakkas Virgo märatsema, käitus halvasti. Kui Virgo tahtmisele vastu tuldi, temaga hästi räägiti, oli ka kõik korras.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VILLU PÄÄRT
Valitsuse vigaste määruste tõttu soikus läinud sügisel võitlus salaviinaäriga. Riigikohus jättis põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata valitsuse määrused, mille põhjal oli seni salaviinamüüjaid haldusvastutusele võetud.
Asi algas 1995. aastal jõulude eel, mil Tartu politsei võttis läbiotsimisel perekond Kutsarevi sõiduautost, garaazhist ja korterist ära 3037 liitrit alkoholi (viin Magic Crystal ja Rossia, piiritus Royal American Spirits ja Royal Feinsprit, samuti piirituse toidukompositsioon Troopilised viljad) ning 35 956 pakki sigarette.
Asi läbis kõik kolm kohtuinstantsi. Möödunud aasta 10. oktoobril jõudis Kutsarevide kassatsioonkaebus arutusele Riigikohtu halduskolleegiumis. Kolleegium leidis, et ajal, mil Kutsarevid hoidsid alkoholi, olid seda tegevust keelavad vabariigi valitsuse 28. detsembri 1994. aasta määruse nr. 486 punkt 2 ja lisa põhiseadusvastased. Sellega Riigikohus sisuliselt legaliseeris seni rahva seas salaviinana tuntud alkoholi.
Halduskolleegium märkis, et põhiseadus näeb ette, et valitsus võib määrusi anda vaid siis, kui teda on selleks delegatsiooninormiga volitatud. Leiti, et kuigi määruse preambulas märgitakse, et määrus tugineb tarbijakaitseseadusele, pole täpsustatud, millisele sättele. Pealegi polnud 15. detsembril 1993. aastal vastu võetud tarbijakaitseseaduses klauslit, mis lubanuks valitsusel kõnealust määrust välja anda. Tarbijakaitseseaduse § 8 sätestas, et alkoholi müügi piirangud ja keelud korraldatakse eraldi seadusega (alkoholiseadusega). Seetõttu on vaadeldav määrus antud välja valitsuse poolt oma volitusi ületades ega kuulu seega kohaldamisele. Lõplik otsus kõnealuse õigusakti kehtivuse üle jäeti riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi teha.
Sigaretid hävitada, alkohol tagasi anda
Halduskolleegium jättis jõusse ringkonnakohtu mõistetud karistused maksumärgistamata sigarettide hoidmise eest - 3300 krooni trahvi kummalegi abikaasale. Sigaretid kuuluvad hävitamisele. Seni politseilaos seisnud alkohol tuli perele tagastada. Perekond oli kohtuvaidluse käigus väitnud, et oli 3037 liitrit alkoholi muretsenud poodidest ja hulgiladudest ainult oma tarbeks.
Samal päeval otsustas Riigikohus salaviina tagasi anda ka ühele Võrumaa naisele. Ka sellele naisele esitatud süüdistus põhines määrusel, mis Kutsarevide protsessis oli põhiseadusvastasuse tõttu rakendamata jäetud. Lisaks sellele põhines süüdistus ka valitsuse 7. jaanuari 1994. aasta määrusega kinnitatud «Alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ja müügi korraldamise juhendil». Viimatinimetatud akti välja andes ei ole valitsus üldse viidanud seadusele, millest juhinduti. Ka see määrus suunati põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi.
Riigikohtu viieliikmeline põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatles probleeme kogumis 6. detsembril 1996. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus samale seisukohale mis halduskolleegiumgi.
Vaja on alkoholiseadust
Kolleegium tõstis esile eraldi alkoholiseaduse vajaduse, otsuses seisab: «Riigi alkoholipoliitika on seotud põhiõiguste ja -vabaduste kasutamisega. Samuti on alkoholikaubandusel seos riigieelarve tuludega, maksupettuste, kuritegevuse, üldise õiguskorra ning elanikkonna tervisega. Neil põhjustel peaks alkoholipoliitika, sealhulgas alkoholi tootmine, müük, sissevedu, olema reguleeritud alkoholiseadusega. Alkoholipoliitika seadusega määratlemine annab korrektse aluse haldus- ja kriminaalvastutuseks.»
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tõdes, et korraga on jõus kaks vastukäivat tarbijakaitseseaduse paragrahvi. § 11 lubab alkoholi ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ja müügi eeskirju kehtestada valitsusel. § 8 nõuab, et keelud ja piirangud alkoholi ja tubakatoodete reklaami, müügi või tootmise kohta sätestataks eraldi seadusega.
Alkoholiseadust pole valitsus suutnud Riigikogule esitada juba aastaid. Vabariigi valitsus näitas ilmekalt oma suhtumist alkoholiga seonduvasse, jättes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi istungile ilmumata. Tee Tallinnast Tartusse polnud liiga pikk õiguskantslerile ja politseiameti esindajale.
Õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli toetas eelnimetatud määruste põhiseadusvastaseks kuulutamist, nentides, et 1996. aastal oli ta 53 juhul juhtinud valitsuse tähelepanu sellele, et viimane ületab õigusakte kehtestades oma võimupiire.
Õiguskantsleri tähelepanu ei pälvinud alkoholialased määrused õigeaegselt, mõlemad pärinevad juba 1994. aastast. Politsei oli vahepealsel ajal samadele määrustele tuginedes nõudnud salaviinasmugeldajate karistamist.
20. septembril 1995 kutsus õiguskantsler korrale kohaliku alkoholimüügieeskirja kehtestanud Tartu linnavolikogu just viitega põhiseadusele, tarbijakaitseseadusele ja sellele samale valitsuse määrusele, mis nüüdseks on kuulutatud põhiseadusega vastuolus olevaks.
Justiitsministeeriumist ning riigikantseleist läksid vigased määrused takistamatult läbi.
Ridamisi vigaseid otsuseid
Tartu halduskohus oli haldusõiguserikkumise seadustiku asjakohase paragrahvi alusel möödunud ja ülemöödunud aastal karistanud kokku 37 isikut. Tallinna halduskohus on salaviinasmugeldajate kohta sama aja jooksul teinud 60 otsust. Samuti on illegaalse alkoholiga seonduvaid asju olnud arutusel kõigis maakohtutes. Kunagi varem polnud ükski kohtunik osanud tähele panna enda poolt kohaldatava õigusakti vigasust.
Mitmed käsitletava küsimusega kursis olevad inimesed on pidanud tõenäoliseks, et nüüd hakkavad varasematel aegadel salaviina eest süüdi mõistetud nõudma vigaste kohtulahendite parandamist. Ilmselt need kohtuotsused ka tühistatakse. Erikonfiskeeritud alkoholi pole nüüdseks enam võimalik tagastada, see on Livikos ümbertöötatud: selle asemel on salaviinamüüjatel õigus nõuda rahalist hüvitust. Lisaks sellele, et salaviinaäri on põhjustanud tohutuid auke riigieelarve senistele laekumistele, tuleb maksumaksjal varimajandusele kahjutasu maksta.
Mullu 20. detsembril kinnitas valitsus uue «Alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ja müügi korraldamise eeskirja», see tugineb parandatud tarbijakaitseseadusele ning peaks võimaldama politseil salaviinaprobleemiga taas tegelema hakata.
Alanud aasta riigieelarvesse on kavandatud alkoholiaktsiisi laekumist 983 miljonit krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
STEPAN KARJA
Seaduse täiendus annab lahenduse juhuks, kui majandi reformikomisjon ei ole vara õigustatud subjektiks tunnistatu jaoks leidnud soodsat võimalust hüvitada vara rahas või natuuras. Vara hüvitatakse ja kompenseeritakse valitsuses väljatöötatud korra alusel. Vara või hüvituse ootajad peavad oma taotlustega pöörduma majandi põllumajandusreformi lõpetanud kohaliku omavalitsuse poole.
Tartu maavalitsuse maamajandusosakonna ökonomisti Ellen Pogosti selgitusest ilmneb, et riik on huvitatud põllumajandusreformi lõpetamisest ja selleks on seadusse lisatud mitmed karmid paragrahvid. Üks klausel ütleb koguni: kui ühismajandis ei ole põllumajandusreform 1. detsembriks 1996 lõpetatud, algatab maavanem alanud aasta 1. veebruariks majandi tegevuse sunniviisilise lõpetamise.
«Venitamises võivad süüdi olla nii tervikvarasid kasutavad isikud või firmad kui ka ühistatud vara pärijaks tunnistatud,» ütles Ellen Pogost. «Enamasti nurisetakse, et ühistatud vara on hinnatud odavalt või et pakutakse sellist vara, mida ei saa ise kasutada ega kellelegi müüa.» Nii oodatakse soodsamat lahendust. Samuti olevat pärijaid (mõnel juhul õed-vennad), kes ei ole veel esitanud kõiki vajalikke dokumente või teatanud osaku kasutamise otsust. Ning teistpidi võttes: sedasama raha, mis üsna pisku tundub, ei saa ootaja kätte, sest majandi järglaseks tunnistatud ühistu või aktsiaselts sipleb võlgades ja ehk isegi kavandab tootmise lõpetamist.
Seaduse täiendus kiirustab tagant
Seaduse järgi oli reformi õigustatud subjektil aega mullu 1. detsembrini vormistada ühistatud vara väärtus osakuna ühismajandi kohustusi kandvale firmale. Seaduse täienduse järgi ei pea vara õigustatud subjektiks tunnistatu ootama vara kasutava firma majandusseisu paranemist, vara hakkab sel aastal tagastama ja kompenseerima (EVP-kroonides) riik. Vara väärtus, mis ei olnud 1. detsembriks osakuna ega laenulepinguga ühessegi majandi baasil tekkinud üksusse paigutatud, vormistatakse nüüd valdaja võlakohustuseks riigi kasuks. Nii et riik maksab vara omanikule või pärija(te)le, vara kasutav firma maksab omakorda riigile.
Võlakohustus tuleb riigi ees täita viie aasta jooksul ning maksta intressi 10% aastas maksmata summalt. Hilinemise korral tuleb tasuda viivist 0,05% summalt iga päeva eest.
Pogost selgitas, et valitsus ei ole veel asjaajamise korda teatavaks teinud. Siinkohal tekkis ökonomistil endal küsimus: kuidas toimib riik sellisel juhul, kui majandi järglaseks jäänud firma lõpetab tegevuse pankrotiga ja pärast võlgade klaarimist ei jää järele vara, et klaarida kõik (ka riigi) nõuded? Praegu pole selge, kas kompenseerib riik ühistatud vara igal juhul või ainult selle summa ulatuses, mis on võimalik tagasi saada pankrotistunud ühismajandi vara müügist.
Veel selgub seaduse täiendusest, et tööosakuid oli võimalik käsutada läinud aasta 1. oktoobrini. Ning edasi: hiljem esitatud taotlusi ei rahuldata ja tööosakut ei kompenseerita. Pogosti arvates ei tohiks olla kuigi palju neid, kelle huve see säte riivaks. Sest nimetatud kuupäevaks oli tööosakute rakendus juba otsustatud - kas kantud tööaastad RKO-kaardile või rahasse arvestatud ja liidetud ühistatud vara eest saadaoleva summaga. Pogost arutles, et seadus on tööosakute hüvitamiseks andnud reformikomisjonile vabad käed, komisjon võis töötajate huve kaitstes paigutada oma otsuse alusel tööosakuid elujõuliselt tegutseva üksuse tervikvarasse. Seal ei tohiks hüvituse kättesaamist mõjutada 1. oktoobri möödumine.
Seaduse täiendus räägib ka ühistatud vara tagastamisest. See võimalus võib endisele kolhoosnikule olla kasulikum kui hüvitamine EVPdega. Kas võib tulla uus varade jagamise voor? Kes peaks seda korraldama?
Ellen Pogosti sõnul ootab maavalitsus valitsuse juhiseid majandi sundlikvideerimise kohta. Esialgu ei osata eristada, missuguseid majandi baasil tekkinud majandusüksusi tuleb lugeda ühismajandiks. Majand likvideeritakse kohtuotsusega, kuid kohtupidamine nõuab ilmselt lisakulutusi. Kes maksab likvideerijatele? Kust võetakse raha koondamistasudeks?
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997