Toomas Käbin: Eesti esikoht ei ole enam nii kindel, Väärtpaberikommentaar: Pühad tõid passiivsuse

URMAS TOOMING

Eesti Väikeettevõtluse Assotsiatsioon (EVEA) annab tänavuse ettevõtluse sõbra tiitli kolmele inimesele, kes on Eesti ettevõtlust edendanud. Üheks väljavalituks osutus Rootsi Ekspordinõukogu direktor Toomas Käbin, kes juba 1988. aastast alates aitab Rootsi firmasid Eestis investeeringute tegemisel.

Miks EVEA otsustas tänavu just teile ettevõtluse sõbra tiitli omistada?

Ilmselt on põhjus selles, et olen Eestis ettevõtluse alal tegutsenud juba 1988. aastast saadik. Minu töö seisneb selles, et edendada ärikontakte Eesti ja Rootsi ettevõtete vahel.

Millised on Rootsi Ekspordinõukogu põhiülesanded?

Abistame Rootsi firmasid eksporditurgudel igal pool maailmas. Meid toetab Rootsi riik, ostes meilt konsultatsiooni teatud küsimustes. Seetõttu oleme kohustatud abistama Rootsi firmasid üldjuhul tasuta, ainult väga suurte projektide puhul võtame tasu.

1988. aastal hakkasime Eestiga kontakte looma. 1990. aastal moodustas Rootsi Ekspordinõukogu Tallinna büroo.

Praegu on loomisel Rootsi kaubanduskoda Eestis. Sellesse on registreerunud juba umbes paarkümmend Eestis tegutsevat Rootsi firmat. Tahame kaasata ka Eesti ettevõtteid.

Kui ekspordinõukogu aitab Rootsi firmasid Eestisse tulemisel, siis kaubanduskoda abistab juba siin tegutsevaid Rootsi ettevõtteid. Eesti firmad võivad aga kaubanduskojast saada taustinfot Rootsi ettevõtjate kohta. Meil on arvutis ulatuslik andmebaas.

Rootsi ekspordinõukogu abistab eelkõige väikeettevõtlust. 14. veebruaril korraldame Stockholmis teabepäeva väiketootjaile, kuhu oleme kutsunud ka Eesti Masinatööstuse Liidu ning Välisinvesteeringute Agentuuri esindajad.

Esimene hoog Eestisse tulekul on Rootsi firmadel üle läinud. Milline on teie hinnangul praegune olukord?

Detsembri algul toimusid iga-aastased kaubandusläbirääkimised Eesti ja Rootsi vahel. Siiani oli kahe riigi vahelise kaubanduse juurdekasv kiire, kuid nüüd on see hakanud aeglustuma. Iseenesest täiesti loogiline ja arusaadav tendents. Eestisse tulijaid ikka jätkub.

Eesti on Rootsile praegu tähtsuselt 40. kaubanduspartner. See on tähtis koht, kui arvestada Eesti väikest turgu.

Võrreldes teiste endiste sotsialismileerimaadega on Eesti Rootsile umbes neljas või viies ekspordipartner, impordi osas aga kolmandal kohal.

Rootsi ostab Eestist eelkõige allhanketöid, samuti valmistoodangut. Läti ja Leedu kohta nii öelda ei saa. See näitab, et Eesti on jätkuvalt huvitav.

Millised on Rootsi firmade põhilised probleemid Eestisse tulekul?

Üks probleem seisneb töö- ja elamisloa saamise raskuses. Eestisse tahavad tulla väga soliidsed firmad. Kui see on raskendatud, siis jäävad need firmad lihtsalt tulemata.

Teine oluline probleem tuleneb maareformi venimisest ning sellega seonduvate seadusaktide puudumisest. See on tõsine takistus. Eestisse on lihtne tulla ja ettevõtet avada, kui aga tahad maad osta, siis seda on keeruline teha.

Järgmine probleem on seotud ametivõimude bürokraatiaga. Minu arvates on see keerulisemaks läinud. Kasvõi igasuguste dokumentide notari juures kinnitamine on äärmiselt aeganõudev protsess.

Oleks hea, kui kõik ametkonnad, millega välismaalased kokku puutuvad, suudaksid anda igale soovijale kasvõi mingi pabervoldiku, kus on vajalik teave kirjas. See säästab nii ametnike kui nende klientide närve.

Kas Eestis kehtestatavad kaitsetollid ka Rootsi ettevõtjaid häirivad?

See on tõesti üks asi, mis võib ärisuhteid häirima hakata. Eesti on siiani suutnud end müüa liberaalsuse mõttes esimese riigina. Kui sa oled aga langenud teisele kohale, siis sa ei ole enam nii huvitav. Nagu spordis. Kui tekib vähimgi kahtlus, kas Eesti ikka on number üks, siis tekib kohe ka kaotuseoht.

Eesti oli kogu aeg riik, kus muutused olid kõige kiiremad. Praegu ei ole see enam nii selge, teatud kahtlused on tekkinud.

Ma saan Eesti talumeeste soovitud tollidest täiesti aru, kuigi pooldan vabakaubandust. Toll ei ole taevamanna. See on lihtsustatud arusaam, et kui tulevad kaitsetollid, siis läheb kõik paremaks.

Mina näen seda asja nii, et kui kehtivad kaitsetollid põllumajanduses, siis järgmise sammuna hakkavad kohalikud ettevõtjad, kellel läheb halvasti, samuti nõudma kaitsetolle ühes või teises valdkonnas.

Lähtun oma hinnangutes sellest, kuidas vaatab üks rootslane nendele probleemidele.

Eestis on seega mitu pisiprobleemi. Nagu ma aru saan, võivad need kokkuvõttes kõigutada Eesti praegust esikohta?

Aitab mõnestki väiksest valesammust, et tekitada välisinvestorites tunnet, et Eesti majanduse vundament ei olegi nii kindel, kui seni on paistnud. Peaks olema nii poliitikute kui äriringkondade kui kõigi teiste huvides, et selliseid valesamme ei tehtaks.

Tahan veelkord rõhutada, et Eesti justkui iseenesest mõistetav esikoht ei ole enam nii sugugi kindel. See peab tekitama ohutunde - mingi punane latern peaks põlema hakkama.

Eelmisel kevadel tegime ühe uuringu. Tahtsime teada, kui palju on kuritegevus mõjutanud ärisuhteid Eesti ja Rootsi vahel. Meeldivalt üllatav oli see, et kuritegevust ei maininudki Rootsi ärimehed suure probleemina, esikohal oli hoopis seaduste puudumine.

Mitmel suurel Rootsi firmal ei ole Eestis nii hästi läinud, kui algul sooviti - kasvõi Svenska Tobaksil või SASil. Miks?

Ma ei tahaks nende firmade probleeme üle tähtsustada. Kui lugeda «Financial Times`i» või mõnda muud majanduslehte, siis on näha, et iga päev toimub maailmas suurte kontsernide vahel maadejagamine ja tülitsemine. Käiakse kohut, süüdistatakse, nõutakse.

Skandaalid Rootsi ja Eesti firmade vahel on Eestile tunduvalt kahjulikumad kui väljaarenenud majandusega riikidele. Olen Rootsi ettevõtjatelt ka küsinud, et mis on kõige suurem probleem Rootsi ja Eesti kaubandussuhetes. Tuleb välja, et Rootsi ajakirjanike negatiivsed artiklid, see imidzh, mis on loodud Eestist.

Kõige rohkem mõjutavad niisugused artiklid muidugi väikeettevõtjaid, kes sooviksid Eestisse tulla.

Neli-viis aastat tagasi võeti Eestis lääne kapitali väga lahkelt vastu. Nüüd on tunda mingit tõrget Lääne firmade vastu. Võibolla on see normaalne. Kui aga räägitakse, et Lääne firmad viivad dividende Eestist välja, siis see on samuti täiesti loogiline. Kui firma on investeerinud ning toodab kasumit, siis Eesti seadused ei keela ju dividende välja maksta.

Kas Rootsi on suutnud säilitada oma koha Eesti kaubanduspartnerite hulgas?

Rootsi on praegu Eesti jaoks väliskaubandusmahu osas kolmandal kohal. Suurim partner on Venemaa, Soome teine. Kuid Venemaaga ei võistle Rootsi mingil juhul. Eelkõige võistleb Rootsi Soome ja Saksamaaga, kuna Eesti impordib nendest riikidest enam-vähem ühesuguseid kaupu.

Eesti peaks senisest suuremat tähelepanu osutama Kesk-Euroopa riikidele. Poolale ja Tshehhile näiteks. Ühelt poolt on Eestil nendelt riikidelt palju õppida, teisalt aga ka palju õpetada. Huvitav on see, et mitmed Poolaga koostööd teinud Rootsi ärimehed tunnistavad, et Eesti on tegelikult palju kaugemale jõudnud kui Poola. Eestis on palju lihtsam kokkulepet saavutada, äriläbirääkimised on siin pragmaatilised ja otsekohesed.

Eesti vaatab kahjuks otse Lääne-Euroopasse, jättes Kesk-Euroopa hoopis tähelepanuta.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO KULLAMAA, Foreksi väärtpaberid

Eelmisel nädalal oli Tallinna börs pühade tõttu avatud pea poole lühemalt kui tavaliselt. Kuid mõningast kauplemisaktiivsuse vähenemist võis täheldada alles reedel, nädala alguses tehti tehinguid vägagi usinasti ning lähenevatest jõuludest polnud mingit märki.

TALSE indeks purustas eelmisel esmaspäeval 160 punkti piiri ja jõudis järjekordsele rekordtasemele - 161,16 punkti. Teisipäeval oli indeks veel 0,01 punkti kõrgemal, kuid reedel langes, olles 160,66 punkti. Reedel langesid enamiku aktsiate sulgemishinnad, kuna investorid olid suhteliselt passiivsed.

Suuresti tõusid eelmise nädala alguses Hansapanga ja Forekspanga aktsiad, mille hind jõudis kõrgeima hinnaga tehtud tehingutes isegi üle 170 ja 125 krooni piiri. Forekspank teatas esmaspäeva pärastlõunal, et panga juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku käesoleva aasta kasumist dividende mitte maksta ja ka fondiemissiooni mitte korraldada. See uudis Forekspanga aktsia hinnale jõululaupäeva hommikul märkimisväärset mõju ei avaldanud.

Hansapanga aktsia sulgemishinnaks kujunes läinud esmaspäeval Helsingis rekordiline 63,9 marka ehk 171,28 krooni, kuid tegemist oli väga väikese käibega. Hansapank teatas läinud nädalal ka, et avalikustab järgmise aasta kasumiprognoosi jaanuari teisel poolel.

Oluline uudis investoritele oli läinud nädalal kahtlemata see, et Tallinna Pank ostab 20 protsenti Läti Saules Banka aktsiatest. Saules Banka oli novembri lõpuks suuruselt üheksas pank Lätis bilansimahuga 41,3 miljonit latti (924 miljonit krooni). Aktsia hind tegi selle uudise peale kerge tõusu.

Ostuhuvi survel liikusid eelmisel nädalal ülespoole veel Hoiupanga ja Norma aktsiad. Nädala suurim tõus oli aga vabaturul kaubeldaval ehitusfirma EMV aktsial, mis sulgus reedel 770 kroonil (nädalaga +9,84%). Langejatest tuleb nimetada Ühispanga aktsiat.

Tänasest on börsi lisanimekirjas noteeritud EVEA panga aktsia. Pank teatas reedel börsile, et 11 kuu auditeerimata arvestuslik netokasum oli 6,775 miljonit krooni. Senine praktika on näidanud, et alguses on huvi uue aktsia vastu üsna suur ja börsisüsteemi sisenemisel kaubeldakse suhteliselt aktiivselt, mille tulemusena ka hind tõuseb. Edaspidi aga on huvi tavaliselt raugenud. Börsiväliselt on EVEA panga aktsiaga seni tehtud tehinguid vahemikus 12,5-18 krooni.

Kui mingeid kuumi uudiseid ei tule, püsivad aktsiate hinnad lähiajal stabiilsed ning uus aasta tuleb rahulikult.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996