KROONID JÄÄGU EESTISSE, Repliik, TALV TEEB POLIITIKAT

Iga koolipoiss teab, et Eesti kroon on seotud Saksa margaga, kuid mõnel juhul väljendub see lausa käegakatsutavalt ja mitte just tavapärasel moel. Saksamaa sigareti- ja muudest automaatidest sel suvel välja võetud sajad tuhanded Eesti 1-kroonised mündid annavad tunnistust, et sulid on sidunud krooni Saksa margaga mitte rahareformijärgse kursiga 8/1, vaid hoopis efektiivsemalt - kursiga 1/1.

Selline «konverteerimine» pole iseenesest uus tegevusala - välismaised mündiautomaadid on idaeurooplasi ahvatlenud juba aastaid.

1980. aastate lõpul ja 1990. algul kasutasid sullerid Saksamaa automaatides marga asendajana edukalt Lenini kujutisega 1-rublaseid münte. Samamoodi andis enamik sealseid automaate paki sigarette või hulga nätsu Poola vana 20-zlotise eest, mille eest panide maal ei saanud isegi hernekommi. Erilise hoo sai mündipettus sisse Berliini müüri langemise järel 1990. aasta suvel, kui tuhanded idaeurooplased said Ida-Saksa viisaga takistamatult Lääne-Saksamaal ringi sõita.

Samal ajal katsetasid paljud eestlased põhjanaabrite telefoni- ja mänguautomaate, kasutades selleks edukalt 50-kopikalisi münte. Et NSV Liidu Riigipank ei teinud soomlaste proteste kuulmagi, ei jäänud Soome firmadel muud üle, kui automaadid ümber reguleerida.

Sellist kogemust arvestades võib Saksa ettevõtete ja Bundesbanki muret Ida-Euroopa metallvaluuta sissevoolu pärast igati mõista. Ja seepärast võib ka Eesti Panga presidendi määrust 1-krooniste müntide ringluse üle tugevama kontrolli sisseseadmiseks ainult tervitada.

Esiteks näitab see head soovi meile sõbralikule riigile mitte probleeme valmistada ehk teisisõnu - nii on soliidne ja viisakas ja Euroopa Liitu pürgival riigil poleks teisiti mõeldavgi.

Teiseks annab see loodetavasti Eesti Pangale ja tolliametile suurema koostöökogemuse, mida neil muudeski asjades tarvis läheb. Ehkki, kuidas pankurite ja tolliametnike ühine mündikontrollimine välja hakkab nägema, ei kujuta «Postimees» päris täpselt veel ette.

Ja kolmandaks - nii on ehk lootust väärtuslikku metallraha Eestiski sagedamini kohata. See pisiasi on vägagi tähtis, sest vist ei ole inimest, kes poleks vähemalt korra vihastanud, seistes ristijalu tasulise WC ukse ees või jõllitades parkimisautomaati, mis ei taha ammu nartsunud 1-kroonisest paberist või kasututest 5-sendistest midagi teada. Neid 1-krooniseid münte ju lihtsalt ei ole!

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

VAHUR KALMRE

Varem, kui nad isegi ehk arvata lootsid, andis elu Tallinnas võimult kõrvaldatud Mart Laarile ja Priit Vilbale võimaluse praegusi linnavõimusid rünnata. Poliitikat hakkasid tegema ootamatult maha sadanud lumi ning totaalsed liiklusummikud.

Oma rumala trammivastase mõttega kuulsaks saanud koonderakondlasest linnapea Robert Lepikson pidi nüüd küll aru saama, et just tramm on lumesajus üks kindlamaid liiklusvahendeid. Taga hullemaks, eile takistasid hoopis muud autod trammiliiklust. Mitte vastupidi.

Reformierakondlasest ekslinnapea Vilba tuli kohe välja tõega, et linnavalitsus ei pööranud piisavalt tähelepanu võimalusele, et lumi võib talvel maha sadada. Kõik õige, kuid vaevalt et ka Vilba valitsus oleks suutnud lumerohkusele paremini reageerida kui Lepiksoni valitsus.

Aga Lepikson on ise teinud suuri sõnu. Enne valimisi toonitas ta mitukümmend korda, et linnavalitsus pole poliitika tegemise koht, linnavalitsus peab tänavaid puhtana hoidma. Lubada Lepikson tahab, esimese suurema teoga ta aga hakkama ei saanud.

Ja muidugi ei jätnud isamaaliitlasest endine volikogu esimees Laar nüüd märkimata, et tuliuue Volvo 460 asemel oleks pidanud aselinnapea Kalev Kallo Tallinnale hoopis uue teepuhastusmasina ostma.

Nii see poliitika käib, olgu või talve abil. Linnakodanik aga sumpab lumes.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse

Impressum

Webmaster, lehekülje algusesse

Kommentaarid