/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2009/10/30/258353t1he09e.jpg)
Täpselt kuu aega enne sotside ja Rahvaliidu eilset deklaratsiooni Rahvaliidu Reformierakonna vastu vahetanud Aivar Sõerd rääkis, et tunneb praegu lahkumise üle veel suuremat rahulolu kui kuu eest.
Sõerd: Rahvaliidul oli kombeks demokraatlikke põhimõtteid väärtustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõerdi sõnul sai eile sai täpselt üks kuu sellest, kui ta koos Tarmo Männi ja Kaja Sepaga erakonnast välja astus. «Nüüd on näha, et tegelikult need arengud täpselt nii läksidki, kuidas me kuu aega tagasi rääkisime. Ütlesin siis, et erakond on võtnud vääramatu suuna tihedamale koostööle Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga kuni ühinemiseni välja ning nüüd ongi nii läinud.»
Ta lisas, et ei taha tagantjärgi seda käiku õigustama hakata, kuid on sisemas veel rohkem veendunud, et 12. märtsil tehtud samm oli õige. «Tõesti, me läksime erakonnast püstipäi ja tõime välja ka põhjused. Maailmavaateline küsimus oli selle ajendiks.»
Suund Rahvaliidu liitumisele sotsiaaldemokraatidega on Sõerdi hinnangul vääramatu, kuid see ei toimu üldsegi võrdsetel alustel, sest SDE liidab endaga valitud osa rahvaliitlastest.
Vastupidiselt kongressi otsusele
Erakonna praegune käitumine on Sõerdi kinnitusel tegelikult täpselt vastupidine, mida otsustas Rahvaliidu kongress, kus ka tema osales. Seal võeti vastu otsus, et Rahvaliit jätkab iseseisvana. «Suunamuutus ja liitumine mittevõrdsetel alustel häirib minule teadaolevalt väga suurt osa Rahvaliidu liikmetest ja sealhulgas ka tippfiguuride.»
Sõerd rääkis, et eilne deklaratsiooni allkirjastamine tuli ka paljudele erakonna tippudele ootamatult ja näis ebasoliidse sammuna. «Eelnevalt sellest ei informeeritud ja paljud kuulsid asjast alles eile volikogus. See kindlasti häiris paljusid ja tõi kaasa lõhenemise,» nentis Sõerd.
«Eilsel volikogul oli kohal umbes 55 inimest, kellest ligi 20 lahkus hääletamise ajaks,» ütles Sõerd ja lisas, et läbirääkimisdelegatsiooni moodustamise üle hääletas 33 rahvaliitlast ja ettepanek võeti vastu 28 poolthäälega.
Eirati demokraatia põhimõtteid
«Kas aga see otsus on kehtiv? Siin on olulisem märkida, et sel ajal kui mina veel olin Rahvaliidu liige, siis erakond väärtustas ja pidas kinni demokraatia põhimõtetest. Ma ei oska hinnata, kas selline otsus juriidiliselt kehtib, kuid kindlasti on ka juriidiliselt küsitav, kas volikogule saab lauale panna otsuseid, mis pole eelnevalt päevakorras olnud ja mille kohta pole materjale viis päeva varem välja saadetud. See on õiguslikult küsitav koht,» arutles Sõerd.
Ta märkis, et kindlasti on rahvaliitlasi, kes võivad erakonna juhtide eilsete tegude tõttu õigusliku vaidluse püsti panna, kuid pole kindel, kas nad seda teevad. «Rohkem häirib ikka see, et demokraatia põhimõtetest ei peeta kinni. Mina mäletan Rahvaliitu demokraatliku põhimõtteid väärtustava erakonnana. Minule teadaolevalt häiris demokraatia eiramine eilsel volikogul paljusid.»
Sõerd rääkis veel, et Rahvaliidus on kindlasti palju neid liikmeid, kellel on perspektiivi poliitikas jätkata, kuid kes võivad olla sotsiaaldemokraatidele sobivasse nimekirja mittesobivad. «Need, kes tahavad poliitikas kaasa lüüa ja kellel on selleks suutlikkust, leiavad kindlasti väljundi. Nad leiavad väljakutseid mõnes teises erakonnas või loevad end iseseisvasse Rahvaliitu kuuluvaks ja jätkavad tegevust seni kuni erakond olemas on. Kindlasti tuleb erakorraline kongress, kus see pilt selgub täpsemalt.»
Sõerd on poliitikuna praegu ametis Viimsi valla volikogus ning leidis, et sellises suures omavalitsuses on talle piisavalt väljakutseid.