Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MEELIS SÜLD
Varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral, kui avariis ei saanud inimesed viga ning juhid on ise juhtunus/süüdlases ühel meelel, pole vaja õnnetusest teatada politseile.
Küll peavad juhid aga sel puhul õnnetuse dokumenteerima. Selleks on välja töötatud blankett LÕ-1, mis peaks igale autokasutajale-kindlustajale kaasa antama liikluskindlustuspoliisiga.
Vormile LÕ-1 juhtis tähelepanu ka paar nädalat tagasi ETV «Avatud toimiku» saates esinenud liikluskindlustuse fondi peadirektori asetäitja Mati Pais. Ta toonitas, et LÕ-1 peab juhil koos kindlustuspoliisiga kaasas olema, sest vorm tuleb täita hilisemate arusaamatuste vältimiseks kohe pärast juhtunut.
Paraku ei tea paljud sõiduki sundkindlustajad vormist LÕ-1 midagi. Üks autoomanik rääkis «Kasule», et on kahe ja poole aasta jooksul oma autot sundkindlustanud erinevates firmades, kuid vormist LÕ-1 kuulis ta esmakordselt «Avatud toimikust».
Ka liikluseeskirjas pole juttu konkreetsest blanketist, mis tuleks õnnetuse korral täita. Et vorm LÕ-1 kui teade varalise kahjuga liiklusõnnetusest on mõeldud eelkõige esitamiseks kindlustusfirmadele, peaksidki viimased ka ise hoolt kandma klientidele nende blankettide tutvustamise ning pakkumise eest.
Paljude sundkindlustajate praktika on näidanud, et kindlustusfirmad ei küsi kindlustajatelt liikluskindlustuslepingute sõlmimisel, kas kliendil on vorm LÕ-1 olemas või ei, veel vähem on kliendil lootust blanketti saada pakutuna koos poliisiga.
Kindlustusettevõtte Salva Tartu müügiesindaja Sirje Pärn ütles «Kasule», et nad ei anna igale kliendile LÕ-1 kaasa, blanketti pakutakse tavaliselt liiklusõnnetuses osalenud juhile.
Kindlasti antakse vorm LÕ-1 inimesele, kes seda küsib, kuigi selliseid kliente olevat üsna vähe.
Pärna sõnul ei ole olemas ka täpset käskkirja, mis kohustaks kindlustusfirmasid vormi LÕ-1 klientidele vabatahtlikult pakkuma.
Müügiesindaja lisas, et õnnetust kirjeldava dokumendina võib arvestada ka tavalisel paberil üles tähendatud ja liikluseeskirjajärgsete nõuete kohaselt vormistatud teadet, kuigi vorm LÕ-1 on juhtunu kajastamiseks parem vältimaks vaidlusi.
Samuti ei paku LÕ-1 ega küsi kliendilt selle olemasolu RAS Eesti Kindlustuse Tartu esindus. Agentide sõnul koos poliisidega blankette ei väljastata, sest kliendil võib see juba olemas olla.
Tartus Vasara 50 asuvas Farreti kindlustusfirmas öeldi möödunud nädalal kindlustajale, et blanketid on otsas.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikluskahjude büroo juhataja Henn Rebase sõnul oleks igati loogiline kindlustuslepingu sõlminud inimesele kaasa anda vorm LÕ-1. «Korralik agent peaks seda ise kliendile pakkuma,» arvas Rebane.
Samas võib tema sõnul olla täiesti usutav, et viimastel päevadel ei anta klientidele varalise kahju teadete blankette ka sellekohase nõudmise peale, sest vanu enam ei trükita ning need võivad olla otsakorral. Senised asendatakse nn euroblankettidega, mis on ligilähedased Euroopas kasutatavatele liikluskahju blankettidele.
Sellegipoolest arvas Rebane, et vormi LÕ-1 saamise võimalus peab igal kliendil olema ning vajadusel tuleb kindlustusfirmal seda ise paljundada.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MANONA VISNAPUU
Kui klient näeb, et talle müüdaval kaubal on defekt, on tal valikuvõimalus, kas ta maksab selle eest nõutud hinna (kuigi sinna hulka ei kuulu defekt) või pöörab ringi ja jalutab minema. Tavaliselt teebki ostja viimast.
Samas on kaupmehel võimalus kliendi seljapööramist ennetada ja defektiga kaup alla hinnata. Siililegi peaks selge olema, et veaga kaup pole sama väärtuslik kui veatu. Või - kui näete, et teie väljavalitud lakk-kingadele tekib pärast turvaelemendi eemaldamist näotu auk, kaotavad need jalanõud oma väärtusest üpris palju.
Arenenumates kauplustes on viimasel hetkel ilmnenud defektiga kauba allahindamine osa tarbijasõbralikust suhtumisest. Seda on tähele pannud ka inimesed, kel on välismaal säärane olukord ette tulnud. Loomulikult ei ole kusagil ametlikult kirjas, et kauplused peaksid seda tegema, aga kena oleks.
Valus on vaadata, kui tuima näoga müüjatar vigased kingad pärast kliendi äraütlevat vastust vanasse kohta uut klienti ootama seab. Vana hinnasildi alla. Naiivsemat ja pimedamat ostjat ootama.
Veelgi valusam on, kui klient on sunnitud needsamad kingad ära ostma, sest teisi samasuguseid samast hinnaklassist ei ole või ta lihtsalt ei taha rohkem kingapoode mööda kolistada.
Hetkeks tundub, nagu oleksid mõlemad pooled defektiga müügitehinguga rahul. Üks sai kingad, teine raha.
Mulje on petlik - vaevalt, et see klient enam samasse poodi läheb. Kuigi ta oli nõus defektiga kaupa ostma. Talle ei müüdud põrsast kotis. Ainult et näha sai ta selle põrsa õiget olemust liiga hilja.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT
Tartlaste toidukorvi kahe viimase hinnavaatluse vahemikku jäänud aega iseloomustavad aasta väikseimad toiduostukulud.
Sellesse ajavahemikku jäi kartuli-, juur- ja puuviljakoristusaeg nende saaduste odavamate hindadega ning loomakasvatussaaduste madalam suvine hinnatase. Aiasaaduste pakkumise kõrghooaeg kestab veel praegugi, kuid loomakasvatussaaduste sügistalvine hinnatõus on juba alanud. Enim on sügisel kallinenud lihatooted. Aiasaadused on odavnenud mõnevõrra rohkem kui eelmisel aastal, sest jaheda kasvuaja alguse tõttu püsisid aiasaadused kallid veel augusti alguseski.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) püsiva kaaluga neljaliikmelise pere toidukorv maksab novembris Tartu kauplustes 485.25 krooni nädalas ning on võrreldes eelmise vaatlusega augustis odavnenud 40.40 krooni ehk 7,7 protsenti.
Aiasaaduste maksumus väheneb pere novembrinädala toidukorvis augustiga võrreldes 42.72 krooni (eelmise aasta samal ajal odavnes 24 krooni). Sealjuures vähenevad kulutused kartuli ostmiseks 21.80 krooni, juurviljale 12.32 krooni ja puuviljale 8.60 krooni.
Kõige enam kallinesid vaadeldud ajal pere toidukorvis lihasaadused. Novembrinädalal tuleb neljaliikmelisel perel lihatoodete ostmiseks kulutada 4.06 krooni enam kui sama koguse ostmisel augustis. Enim suurenevad värske liha (+1.66 krooni) ja hakkliha (+1.05 krooni) ostu kulud. Keeduvorsti ostmiseks tuleb novembrinädalal kulutada 75 senti ja suitsulihatoodetele 60 senti enam kui kolm kuud tagasi.
Piimasaaduste maksumus novembris pere toidukorvis veidi väheneb odavamaid piimatooteid valmistavate piimatööstusettevõtete toodete pakkumise suurenemisega Tartu kauplustes. Või ostmiseks kulub neljaliikmelisel perel 80 senti ja koorele 84 senti vähem kui sama koguse ostmisel augustis. Kokku kulutatakse piimatoodete ostmiseks novembrinädalal 1.44 krooni vähem kui augustinädalal.
Kõigi toidukorvi kuuluvate teraviljatoodete hinnad on vaadeldud ajal püsinud stabiilsed ning perede toiduostukulud leiva-saia, tangainete ja makaronide ostmisel jäävad novembris augustikuu tasemele.
Suhkur odavneb pere novembrinädala toidukorvis võrreldes augustiga 93 senti ning seda eelkõige kaubahallis pakutava soodushinnaga suhkru tõttu. Ülejäänud toidukorvikaupade hinnamuutused on olnud väikesed ning pole perede toiduostukulusid märkimisväärselt mõjutanud.
EKI toidukorvi järgmine hinnavaatlus Tartus on veebruaris ning arvatavasti suurenevad pere toiduostukulud selleks ajaks tublisti.
Lähenemas on aasta kulukaim kuu, jõulukuu ning eelkõige pühadekaupade suurenenud nõudlus annab kaupmeestele põhjust hinnatõusuks. Jaanuaris püsivad toidukaupade hinnad enam-vähem detsembri tasemel, veebruaris aga eeldatavasti mõningal määral tõusevad.
Eelolevatel kuudel kallinevad peaaegu kõik toiduained.
Detsembris kallinevad traditsioonilised pühadekaubad: liha, maiustused, eeldatavalt tõuseb piimatoodete hind, sest talvel väheneb piimatoodang ja tooraine kallineb. Samal põhjusel suureneb toidukorvis lihatoodete maksumus. Hooajaliselt hakkavad kallinema aiasaadused. Enim kallinevad puuviljad, sest kodumaiseid õunu jätkub veebruariks poodidesse vähe. Maailmaturu mõjusfääris olevad kaubad, kohv ja suhkur, peaksid veebruarini säilitama enam-vähem praeguse hinnataseme. Kallineda ei tohiks oluliselt ka leivad-saiad. Kõikide kaupade hindu võib järgmisel aastal ostjale ebasoodsalt mõjutada kütuseaktsiisi kehtestamine 1. jaanuarist.
Arvestades lähikuude võimalikke hinnamuutusi võib Eesti Konjunktuuriinstituudi püsiva kaaluga toidukorv kallineda keskmiselt 10-15 krooni kuus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EVA LUTS
Vabatahtliku Tarbijakaitseliidu nõustamispunkt Tallinnas annab tasuta juriidilist ja tarbijakaitsealast nõu. Saksa-Eesti ühisprojektile pandi alus Saksamaa rahaga, ruumide üüri tasub Eesti riik.
«Esialgu saab juristi jutule registreeruda tasuta, kuid selleks tuleb enne aeg kinni panna,» ütles tarbijakaitseliidu sekretär Enna Eerma. «Selle aasta lõpuni saame töötada inimestelt raha võtmata, siis Saksa toetusraha lõpeb.» Enna Eerma sõnul on vahel nõustamispunktis palju rahvast, vahel jälle üldse mitte. «Küllap paljud inimesed lihtsalt ei tea, et tegutseme,» arvas ta.
Nõustaja Krista Maidla sõnul küsivad tarbijad väga palju garantiiaegade kohta. Paljud tarbijad leiavad, et neile on müüdud vana kaupa, siis teatab nõustaja sellest tarbijakaitseametisse või järelevalveosakonda.
Tarbijaid huvitavad eluasemelepingud, soojuse- ja gaasiarvete maksmine, kuidas mõõdetakse sooja või külma vett, kuidas panna veemõõtjaid, missugused on nende soodustused. Inimesed ei oska lugeda lepinguid, millele nad alla kirjutavad.
Tasuta nõustamispunkt asub Tallinnas Lai tänav 27 ruumis 350. Nõustamispunkti telefon on 64 11 145.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VELLO LUUKA, «KASU»
Tartus Kaunase pst. 27 maja ametist tagandatud ühistu esimees Vello Luuka teatas vastuseks 5. novembri «Kasus» ilmunud artiklile «Kes on Liivimaa parim ühistuesimees?» järgmist:
ühistu panga- ja raamatupidamisdokumentide alusel komisjoni poolt revisjoni tegemisel ühistule rahalist kahju ei ole tuvastatud. Luuka täpsustas «Kasule», et kahju ei tuvastanud ühistu revisjonikomisjon, kuhu kuulus kaks raamatupidajat.
Samuti märgib Luuka, et ühistu üldkoosolekuga 10.06.1996 fikseeriti ühistu esimehe, raamatupidaja ja majahoidja töötasu, mille kohta on koostatud üldkoosoleku protokoll nr. 2 10. juunist 1996.
Nagu eelmises «Kasus» kirjas, on ühistu uus esimees Mart Põldoja andnud asja politseisse, sealt edasi jõuab probleem edasi kohtusse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tartu tarbijakaitsetalituse trahvid
AS K-AN kohvikus Kreutzwaldi 56 puudusid hinnakalkulatsioonid, alkohoolsete jookide mõõtmise vahendid olid taatlemata. Omanik sai 220 krooni trahvi.
AS TEMO Aleksandri restorani peakokk sai 220 krooni trahvi, sest puudus roogade kindlaksmääratud valmiskaal, ka köögi kaalud olid taatlemata.
Võru tarbijakaitsetalituse trahvid
AS Markerile kuuluv Esta kauplus oli antisanitaarne (haises), kaupu ei hoitud ega müüdud nõuetekohastes tingimustes. AS Marker sai 3300 krooni trahvi.
AS Jussi baaris Kanepis Weizenbergi 23 puudusid kauba saatedokumendid ja kvaliteeditõendid. AS sai 6000 krooni trahvi koos müügilolevate sigarettide erikonfiskeerimise ja tubakatoodetega kauplemise loa äravõtmisega.
AS Deimy kohvikus Võru maakonnas Sõmerpalus puudusid menüüs olevate roogade hinnakalkulatsioonid, toiduainetel puudusid saatedokumendid. Grillkanal, shnitslitel, kotlettidel, viineritel, sardellidel ja maksal puudus müümisaeg. Portsjoneid koostati silma järgi, kaal oli taatlemata. AS sai 3000 krooni trahvi.
Valga tarbijakaitsetalituse trahvid
Valga TÜ Koikküla kaupluses müüdi tähtaja ületanud kaupa. Müüja sai 220 krooni trahvi.
AS Angroo majatarvete komisjonikaupluses Valgas polnud väljas kaupade hindu. Müüja sai 300 krooni trahvi.
AS Ärni Väike Hele poes Otepääl olid korrast ära kauba saatelehed. Müüja sai 440 krooni trahvi.
Rakvere tarbijakaitsetalituse trahvid
AS Adirale kuuluval jaemüügitanklal Rakvere vallas Tõrma külas puudusid kauplemisluba, tegevuslitsents ja kauba saatedokumendid. Bensiini mõõdeti vähem kui ostja kinni maksis. AS sai 3000 krooni trahvi.
AS Galloni jaemüügitanklal Haljalas polnud bensiini kvaliteedipasse, bensiini mõõdeti ostetust vähem. AS sai 2000 krooni trahvi.
AS Kaatile kuuluvas Mäe poes Kunda linnas puudus müügitähtaegade teave. Osal kaubal puudusid saatelehed. Kiirestiriknevaid kaupu ei hoitud ega müüdud nõuetekohaselt. Seitse kaupa olid ületanud müügitähtaja. AS sai 1500 krooni trahvi.
Jõgeva tarbijakaitsetalituse trahvid
AS Corradole kuuluvas Kesklinna poes Põltsamaal müüdi hinnanimetuse ja müügitähtajata kondiitritooteid. Müügil oli ka hapnenud rõõsk koor. Müüja sai 154 krooni trahvi.
Veski kioskis Põltsamaal müüdi kohapeal plastikaatkottidesse pakitud erinevaid komme, kuid ostja ei saanud teada, kui palju ja mida pakend sisaldas, samuti seda, missugused olid maiustuste müügiajad. Omanik sai 154 krooni trahvi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
BIRGIT PÜVE
«Kasu» toimetusse tuli proua, kes oli Tartust Spari Sõprusest ostnud karbi pasteeti ja kodus juhtumisi silmanud toote plastmasspakendil kahte hinnakleebist. Ühe kleebise oli pakendile pannud pasteeti teinud ja pakendanud Tartu lihakombinaat, teise toidukauplus.
Kleebistel märgitud kaal oli 10 grammi erinev. Sellest johtuvalt tekkis ka hinnavahe. Väikese arvutuse tulemusel selgus, et vahe oli ligi 60 senti kaupluse kasuks ja ostja kahjuks.
Külastades läinud nädalal Tartu erinevaid toidukauplusi, ei täheldanud «Kasu» lihatoodetel sellist topeltkleepimist. Ümeras, Konsumis, Kesklinna kaubahalli ja Kauburi kaubamaja toiduosakonnas ning teistes pisemates poodides oli lihatooteid valmistava firma pandud kleebisele poes lisatud vaid kilohind ja vastava tüki hind. Kaal oli jäetud samaks.
Hoopis teistsugune pilt avanes Spari Sõpruses. Enamikult pakendis müüdavatelt lihatoodetelt ja ka osalt kalatoodetelt võis leida kaks kleebist. Ka olid topeltkleebistega erinevate firmade, näiteks Nõo lihatööstuse ja Rakvere lihakombinaadi vaakumkilepakendis müüdavad vorsti- ja singiviilud.
Eriti kummaline oli see, et erinevate pasteedikarpide kleebistel olevate kaalude vahe ei olnud kindel suurus. Teisisõnu ei maksnud plastmasspakend vahel üldse midagi (poe ja lihakombinaadi kaal oli sama), teinekord aga maksis, kuid hind tulnuks arvutamisel iga kord erinev.
Tartu lihakombinaadi turustusosakonnast öeldi «Kasule», et pakendile pandud kleebisel on vaid puhas toote kaal. Müügisekretäri sõnul on pakend tasuta. Poel on küll õigus kilohinnale juurde panna oma protsent, kuid mitte nõuda tasu pakendi eest.
«On täiesti lubamatu, et kauplus on pakendile pannud suurema kaalu, kui on seda kombinaadi kaal. Kust võtab kauplus selle õiguse? Nõo lihatööstusel on väga kindlad kaalud ja pakendeid ei ole vaja üle kaaluda,» vastati Nõo lihatööstusest küsimuse peale, mida nad ülekaalumisest arvavad.
Tartu tarbijakaitseametist öeldi, et kauplus ei tohi pakendi (antud juhul plastmasspakendi) eest raha nõuda, kui kombinaat seda teinud pole. Kauplus ei tohi tooteid üle kaaluda ja lihasaadusi valmistava firma kleebisele lisaks panna pakendile ka poe kleebist teistsuguse kaaluga, sest tarbija ju pakendit ei söö. Kleebis võib olla, kui kaalud ühtivad.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EVA LUTS
Viimasel ajal ütlevad jalatsipoodide müüjad sageli ostjale kingade ja saabaste garantiiajaks ühe kuu, kuigi seaduses on selleks ette nähtud kuus kuud.
«Meie kliimas saab jalatsi ära kanda ka kiiremini kui kuue kuuga,» ütles jalatsiekspert Mai Gluhhova. Müüja kulul parandatakse kingad ainult siis, kui nad on tootmisveaga, mitte aga kandmisveaga.
Vaidluse korral annab müüja kinga ekspertiisi. «Tarbijal ei tasu muretseda, varjatud tootmisvead tulevad kuuga kindlasti välja,» ütles Mai Gluhhova.
Kui kingal tuleb alt ära konts, võib see olla kas varjatud tootmisviga, mille ekspert teeb kindlaks naelte arvu järgi kontsas, või kandmisviga. «Kui aasad ja haagid lahti tulevad, siis on kinga pealt näha, kas masin on nad viltu löönud,» ütles Mai Gluhhova. Ekspert märkab ka, kui õmbleja on niidi liiga pingule vedanud, mis omakorda on pannud õmbluse rebenema.
Mis saab siis, kui klient ostab sügisel kinga ja paneb selle jalga alles suvel? «Jalatsite suhtes kehtivad hooajad. Suvehooaja algust ja suvejalatsite garantiiaega arvestatakse esimesest maist,» ütles Mai Gluhhova.
Kinganumbritest
«Inglismaal mõõdetakse kinga suurust tollides, Euroopas sentimeetrites. Liidus kehtis Strichmassi süsteem, millega on harjunud ka eestlased,» ütles Mai Gluhhova.
Eestis ei ole praegu mingit seadust, missuguse süsteemi järgi poodides kingi mõõta, kuid müüjad peaksid igal juhul oskama ostjaid aidata.
Kui ostja proovib kinga jalga, peab ta arvestama oma jala eripära. «Kingaga peaks kindlasti poes natuke ringi kõndima. Jalavõlv võib jalga maha pannes natuke suurust muuta,» ütles Mai Gluhhova. «Ainult numbri järgi ostes võib inimene kergesti eksida, sest erinevad liistud annavad erineva varu.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EVA LUTS
Põltsamaa Felixi reklaamlause kilost ketshupist, milles on kaks kilo tomateid, äratab hämmeldust. Kas tõesti tomatid lihtsalt aurustuvad?
«Ma ei arva, et selles oleks midagi ainulaadset, sest on ju vaja rohkem tomateid kui pärast ketshupit välja tuleb,» ütles Põltsamaa Felixi turundusassistent Eve Jürisoo. «Ketshup valmistatakse pastast, tomatitelt eemaldatakse selle saamiseks kestad ja seemned.»
«Ketshupi tegemisel kasutatakse tomatikontsentraati, mis aurustatakse vaakumis 45-50 kraadi juures,» ütles tootmisdirektor Väino Linnuste. Näiteks õunapüree tegemiseks läheb 10 kilo õunu, järele jääb üks kilo püreed.
Tootmisdirektor ei vastanud küsimusele, kas selles on midagi erilist, et ühe kilo ketshupi tegemiseks läheb kaks kilo tomateid, vaid soovitas rääkida turundus- ja müügijuhi Anti Oravaga.
«Tegime niisuguse reklaamlause, sest soovisime eristada ketshupit tomatimahlast,» ütles Orav.
Ketshupit Põltsamaa Felix ise ei tooda, vaid ainult turustab Rootsi Felixi toodangut.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MAIO VANIKO
Solaariume on maailmas kasutatud 50ndatest aastatest alates. Eestis on kunstlik päevitamine kestnud mõne aasta. Üks kunstpäikese seanss maksab Tartus keskmiselt 25 krooni, abonemendi ostjad säästavad tavaliselt kümneid kroone.
Ilu nimel seavad solaariumis käijad aga tihti oma tervise ohtu. Kosmeetikute ja nahaarstide soovitusi järgides ei tohiks solaariumiga liiale minna.
AS Salongi kosmeetikud on hädas klientidega, kes pärast kümmet esimest päevitusseanssi solaariumis tahavad kohe võtta veel kümme või isegi kakskümmend seanssi. «Oleme püüdnud inimesi tagasi hoida, selgitades, et see on nende tervise huvides,» ütles kosmeetik Luule Lumi. «Solaarium kuivatab nahka ning me ei tea ette, missugused probleemid võivad tekkida solaariumpäevituse liigsest kasutamisest.»
Seansi pikkuseks on uute lampidega 15 minutit, vanematega 20 minutit. Paremal juhul võib Lumi sõnul jume säilitamiseks võtta ühe seansi nädalas või kahe nädala jooksul, aga mitte rohkem.
Teine asi, mille vastu kliendid patustavad, on loobumine silmi kaitsvatest prillidest. Lumi on veendunud, et pisikesi silmamunaprille peaks solaariumis ikkagi kasutama.
Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku arst Anne Rüütel on seisukohal, et kliendid peaksid oma tervise huvides kosmeetikute ettekirjutustest kinni pidama. Kui soovitatakse spetsiaalseid kreeme või prille, tuleks neid ka kasutada. Näiteks kreemid säilitavad naha loomuliku tasakaalu.
Palju sõltub naha individuaalsetest omadustest. Solaariumi ei saa soovitada kõigile, kuid otseselt selle kasutamise vastu olla ei saa. Profülaktilist UV-kiirgust kasutatakse ka ravina.
Rüütel soovitab kasutada tuntud ja usaldusväärsete salongide teenuseid. Kliendil on õigus teada, kui vanad lambid on solaariumis. Vanade lampide korral on oht, et lisaks UVA- ja UVB-kiirtele võib tekkida ka kahjulikke UVC-kiiri, mis tekitavad vähki. Päikesest tulevad UVC-kiired maale ei jõua, välja arvatud osooniaukude kohalt.
Solaariume on maailmas kasutatud umbes 40 aastat. Rüütli sõnul pole veel teada, missuguseid tagajärgi võib olla solaariumi kasutamisel. Seetõttu on väga oluline ennast hoida. Kosmetoloogide soovitusi järgides võiks aastas võtta maksimaalselt kolm 10-seansilist tsüklit.
«Peaksime arvestama oma elukoha ja rassiga ning teadvustama endale, et liiga palju päikest pole meile ette nähtud. Näiteks on teada, et Austraalias, kuhu pärast II maailmasõda läks palju põgenikke Euroopast, on just valgenahalistel inimestel täheldatud nahavähi sagenemist. See fakt võiks ka meie reisijaid ettevaatlikumaks teha. Päikesekiirgus, mis ei mõju halvasti kohalikele elanikele, võib osutuda teistsuguse nahatüübiga inimestele ohtlikuks. Samuti tuleb ettevaatlik olla talvel, kui lumelt peegeldub ligi 80 protsenti UVA-kiirtest. Nii saab talvel küll jumekamaks, kuid võib endale ka liiga teha,» rääkis Rüütel. «Eriti ettevaatlikud peaksid päevitamisega olema rasedad naised.»
Ultraviolettkiirgus võib põhjustada skvamoosrakulist või basaalrakulist vähki. Esimene neist on ohtlikum, sest see võib anda siirdeid ning põhjustada surma. Ka basaalrakuline vähk on pahaloomuline, kuid enamasti ei levi see edasi. Sagedane on ka vähieelse seisundi teke, mis võib ka edasi areneda.
Ultraviolettkiirte plussiks võib Rüütli sõnul pidada aga seda, et need tõstavad toonust ja parandavad enesetunnet.
«Nende maade kogemustest, kus solaariume on kasutatud kauem kui Eestis, võib aga öelda, et on olemas oht solaariumineuroosi tekkeks. See tähendab solaariumist sõltuvuse tekkimist. Inimene tunneb, et ta ei saavuta solaariumita head enesetunnet,» selgitas Rüütel.
«Jumet parandada võib ka jumestuskreemidega. Konkreetseid soovitusi on raske anda, igaüks peaks leidma endale sobiva vastavalt eale ja näonahatüübile. Oluline on, et kreem oleks usaldusväärne ja värske ning et kasutaja ei unustaks seda ööseks maha võtta,» rääkis kosmeetik Luule Lumi.
Isepruunistavate kreemide puhul tuleks jälgida, et see oleks nahale kantud ühtlase kihina, vastasel korral jääb päevitus laiguline.
Nahaarst Anne Rüütel soovitab kasutada tuntud firmade kosmeetikat ja mitte eelistada odavat. Ise sobivat katsetades otsida on riskantsem ja tuleb ka kallim.
Kauplused pakuvad jumestuskreeme väga paljudelt firmadelt. On kreemid kuivale, rasusele ja seganahale, samuti vananevale ja problemaatilisele nahale. On niisutava toimega ja päikesefaktoriga jumestuskreeme. Samuti on müügil isepruunistajad. Lisaks jumestuskreemidele müüakse kreemjaid puudreid (kompaktpuuder pluss kreempuuder) ja vahtusid.
Hinnad on väga erinevad. Näiteks Tartu kaubamajas on müügil 36-141 krooni maksvaid jumestuskreeme, parfümeeriakaupluses «Eva» maksab kalleim puuderkreem aga 395 krooni (Nina Ricci matt puuderkreem).
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VILJA KALLASTE
Läinud nädala teisipäeval kogunes Tartusse Eesti Kvaliteediühingu toidusektsiooni eestvõttel auväärne zhürii, kes degusteeris Eestis valmistatavaid piimasid ja piimatooteid. Seitsmeliikmeline asjatundjate seltskond hindas väherasvaseid ja 2,5-protsendilisi piimasid, rõõska ja hapukoort, hapendatud petti, keefirit ning kohupiima.
Hindamiseks tõid Tartusse oma tooted seitse Eesti piimatöötlejat: Ühistu Jõhvi Piim, AS Mulgi Meier (Viljandi), AS Rakvere Piim, AS Tapila Laeva Meierei, AS Paide Piimakombinaat, AS Lacto (Rakvere) ja KPÜ Tartu Piim. Oma osalemisega ei toetanud degusteerimisüritust AS Põlva Piim, AS Tallinna Piimatööstus, AS Pärnu PTK, AS Pärnu Meierei, Jõgeva Piimaühistu, Saaremaa LPTK ja Emmaste Piimaühistu (Hiiumaa).
Seitsmeliikmelisse zhüriisse kuulusid Karin-Tiiu Türk (zhürii esimees, riigi veterinaarlaboratooriumi direktori asetäitja), Galina Vuks (Tartu Ülikooli lektor, Eesti Kvaliteediühingu toidusektsiooni juhataja), Arvo Tammisto (Eesti Piimaliidu infojuht), Arne Mandel (Eesti Põllumajandusülikooli lektor), Jana Pärn (Eesti Põllumajandusülikooli piimainstituudi juhataja), Ülle Lassi (riigi tarbijakaitseameti Tartumaa talituse juhataja) ja Merike Küünal (Tartu tervisekaitsetalituse laborant).
Piimadel ja piimasaadustel hinnati maitset, lõhna ja konsistentsi. Nende kolme osise ideaalse koosluse puhul oleks olnud võimalik saada zhüriilt 100 punkti.
Degusteeriti 12 piima (kolm olid väherasvased ja üheksa 2,5-protsendilised), kuut rõõska koort (neli 10-protsendilist ja kaks 35-protsendilist), kahte hapendatud petti, nelja keefirit, kaheksat hapukoort ja viit kohupiima.
Degustaatorite hinnangul olid piima- ja piimatoodete vead (hapu- või kõrvalmaitse, kohupiima teralisuse vead) tingitud lehmade söödast.
Pärast degusteerimist hinnati ka toodete pakendite väljanägemist, sellel võistlusel oli võimalik saada kuni 35 punkti.
Õnnestunuimaks 2,5-protsendilise piima pakendiks hindas zhürii AS Mulgi Meieri ja AS Tapila Laeva Meierei pakid (mõlemad 34,5 punkti). Hapukoorepakendi võitis AS Tapila Laeva Meierei (35 punkti), kohupiimapakendi AS Paide Piimakombinaat (33 punkti) ja rõõsa koore pakendi võitjaks kuulutati AS Mulgi Meier (33,5 punkti).
Järgmisena tahab sama seltskond hinnata maitsestatud piimasid ja kohupiimasid, võidekreeme ja jogurteid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EVALD KUKK, Evald Kukk on soojamajanduse spetsialist.
Need ajad on möödas, kus energial oli sümboolne hind ja seda võis arutult raisata. Et Eesti ilmastikus ellu jääda, tuleb hakata soojust kokkuhoidlikumalt kasutama.
Nõukogude ajal maale ja alevitesse hajutatult püstitatud elamute soojaga varustamine on muutunud suureks probleemiks. Raiskava majandussüsteemi ajal ehitatud keskkütte toitesüsteemid, soojatorustik ja soojasõlmede seadmed ei võimalda kokku hoida soojuse tootmisel ja tarbijale edastamisel.
Püüdes Eestis lahendada soojusenergia säästliku kasutamise probleeme, tuleb tahes-tahtmata hakata mõtlema energiasäästlikumate soojasõlmede kasutusele võtmisele. Meil tehakse juba mitmes ettevõttes suure kasuteguriga väikekatlaid (näiteks Warmek 60, Molle, Unimet jt) nii ühepereelamute kui ka paljukorteriliste elumajade kütmiseks. Tehakse ka häid soojusenergiat säästlikult reguleerivaid automaatikaseadmeid.
Eelpool mainitud katlad töötavad kütteaine kahekordse põletamise põhimõttel. Neid saab kütta halupuude, purustatud puidu, turba- või saepurubriketi, tükkturba ja ka heleda ahjuküttega, kui paigaldatakse vastav õlipõleti.
Tahkekütte kasutamisel varustatakse küttesüsteem soojussalvestiga (akumulaatorpaagiga). See tähendab, et kütmise vaheaegadel köetakse maja salvestatud soojusega. Hea soojapidavusega ühepereelamus ei ole vaja katlaid kütta iga päev ka kõige külmema ilmaga. Automaatika hoiab ruumide temperatuuri kogu aeg ühtlase. Nii ei köeta ruume üle ega raisata sooja ning raha.
Kõnealused katlad töötavad sundringlusega kinnises süsteemis. Tahkeküttel töötavate katelde tavaline töötemperatuur on 60-90 kraadi (Warmekil kuni 110 kraadi rõhul kuni 2 bar). Kõrge temperatuuri tagab kinnine rõhu all olev süsteem ja katla ringlussüsteemis asuv termostaat. Kõrge temperatuur hoiab katla küttepinnad pikka aega puhtana, pigi ja nõgi ei kleepu veesärkide pindadele ja sellepärast on tulelt veele hea soojavahetus.
Soojussalvestiga süsteemis saab katelt kütta täiskoormusega ning ainult sellises süsteemis saab maksimaalselt ära kasutada katla täisvõimsust ja saavutada katla suur soojusülekande kasutegur.
Sellised katlad maksavad 14 000-15 000 krooni, pluss lisaseadmed. Katla ja kogu soojasüsteemi väljaehitamise hind tasub end ära aasta-paariga. Peale ühepereelamute on neid katlaid päris palju pandud paljukorterilistesse majadesse seal, kus on amortiseerunud keskkatlamajad (suur soojakadu torustikest jne).
Kuue kuni kaheksa korteri peale paigaldatakse üks katel, millega võib kütta ka väiksemaid tootmishooneid (1500-2500 m2). Suuremate elumajade kütmiseks pannakse ühtsesse süsteemi mitu katelt. Neid saab kütta koos või igaüht eraldi, vastavalt välistemperatuurile ja pererahva soojalembusele.
Kütuse kokkuhoid on kahtlemata suur. Näiteks suurtes paljukorterilistes elamutes Märjamaa vallas Valgu külas tuli üheks kütteperioodiks Warmeki katlale varuda 12-15 ruumimeetrit puid ühe korteri kohta. Ehituskulud jagati korterite vahel ära ja need tulid olenevalt korterite arvust keskmiselt 3500-4500 krooni.
Võibolla tuleb kunagi ka meie maale selline jõukus, et suudame ehitada majanduslikult odavad keskkatlamajad ja kadudeta soojatorustikud. Seni tuleb aga mõelda, kuidas külmal talvel odavamalt sooja tuba saada.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996