7. november 1996, 00:00
Riik hakkab ringhäälingusfääris korda looma, Reklaam ei kõlba ETVsse ja ERi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALO LÕHMUS
Kultuuriministeeriumi kutsel kogunev esinduslik meedia- ja riigitegelaste nõupidamine hakkab arutama praeguse ringhäälinguseaduse parandamist või hoopis uue ringhäälinguseaduse loomist.
14. novembril peetaval nõupidamisel peaks loodama töörühm, mis hakkab ringhäälinguseaduse muutmist või uue seaduse väljatöötamist ette valmistama.
Ringhäälingunõukogu esimehe Paul-Eerik Rummo sõnul tuleb kindlasti läbi vaadata Eesti Televisiooni (ETV) ja Eesti Raadio (ER) kui avalik-õiguslike institutsioonide poliitilise sõltumatuse tagamine.
«See tähendab ka nende finantseerimise viisi muutmist,» ütles Rummo. «Tuleb langetada poliitiline otsus lubamaksude rakendamise küsimuses. Finantseerimine ja sõltumatus on selles mõttes omavahel seotud. Kuni üks avalik-õiguslik institutsioon tugineb väga olulises osas oma tegevuses riigieelarvele, ei saa tegelikult rangelt võttes rääkida tema sõltumatusest,» kõneles Paul-Eerik Rummo.
Rummo arvates oleks ETVd ja ERi kõige otstarbekam finantseerida lubamaksude abil.
«Kui õnnestub luua süsteem, mis võimaldaks nende ringhäälinguorganisatsioonide tegevust piisavas mahus ülal pidada ainult lubamaksust, siis muid laekumisi ei ole ilmtingimata vajagi. Siis võiks finantsilises mõttes rahuliku südamega reklaamist loobuda,» ütles Rummo.
Rummo möönis, et enamikul Euroopa avalik-õiguslikel ringhäälingutel on reklaamimüügiõigus siiski olemas.
«Sellega, et ETV ja ER reklaami müüvad, et rikuta veel iseenesest Euroopa tavasid. Küll aga ei sobi reklaam avalik-õigusliku funktsiooniga põhimõtteliselt kokku, sest reklaami müük toob automaatselt kaasa programmide kommertsialiseerumise, millel ei ole mingit mõtet kommertsringhäälingute olemasolu korral,» selgitas ringhäälingunõukogu esimees. «Samuti peab tunnistama, et igavesti ei saa läbi sõrmede vaadata sellele, et reklaami müügi näol avalik-õigusliku ringhäälingu poolt on tegemist küsitava käitumisega võrdse konkurentsi mõttes. Kui televisiooni peetakse üleval riigieelarvest, ei ole ta päris võrdväärne võistleja teiste jaamadega.»
Rummo sõnul saab reklaami võimalik kaotamine ja lubamaksu kehtestamine toimuda siiski järk-järgult. «Neid asju ei saa teha väga järsult ja karmilt, kasvõi pikemaks ajaks ette sõlmitud reklaamilepingud nõuavad lõpuni täitmist,» selgitas ta.
Kultuuriministeeriumi nõunik Rein Veidemann ütles «Postimehele», et peab isiklikult samuti lubamaksusüsteemi kõige sobilikumaks, kuid praeguses olukorras veel ebareaalseks.
Eesti Raadio peadirektor Peeter Sookruus ütles, et peab riigieelarvest finantseerimist samuti väga halvaks, seda eelkõige toetuse suuruse prognoosimatuse tõttu. Peadirektori arvates oleks mõistlik lahendus lubamaks, mida kogutaks näiteks elektriaktsiisi kaudu - elektriarvetele lisanduks teatav protsent avalik-õigusliku ringhäälingu heaks.
Peeter Sookruusi sõnul takistab ERi ja ETV igapäevast tegevust asjaolu, et nende organisatsioonide hallata olev vara ei kuulu neile.
Ka ringhäälingunõukogu esimees Paul-Eerik Rummo möönis, et ETV ja ERi vara omandiküsimus nõuab lahendamist.
«Hooned, mida nad kasutavad, on ilmselt liiga suured ja haldamiseks kulukad, samas ei saa nad neid vabalt enda otsuse järgi kasutada - maha müüa, välja rentida vms,» ütles Rummo.
Peeter Sookruus märkis, et meedia- ja riigitegelaste nõupidamisel moodustatav töörühm peab esitama ettepanekud ka vastuolude kõrvaldamiseks olemasolevatest seadustest.
«Näiteks ringhäälinguseadus sätestab meile reklaamitegemise võimaluse, konkurentsiseadus aga nõuab võrdseid võimalusi kõigile ettevõtjatele. Sellest tulenevalt peaks Eesti Raadio hakkama oma levi ja muud tegevust piirama olenevalt sellest, millised võimalused on antud ühele või teisele eraringhäälingule. See ei ole minu arvates õige,» rääkis ERi peadirektor.
Kultuuriministeeriumi nõuniku Rein Veidemanni sõnul tuleb läbi vaadata ka ringhäälingunõukogu pädevus, mis võiks tema arvates olla suurem kui praegu.
«Kui ringhäälingunõukogu tase tõuseb, siis selle kaudu paraneb ka avalik-õigusliku ringhäälingu poliitiline sõltumatus,» ütles Veidemann.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996