Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TIINA KUULER, MEELIS SÜLD
Veinide rohkus poelettidel võtab silmad kirjuks. Paljud veinisõbrad on enesele avastanud hispaania, prantsuse, saksa, bulgaaria, rumeenia ja mine-tea-mis veinid veel. Kuid kuhugi pole kadunud ka vanad head eesti marjaveinid. Kuigi peened veinisõbrad pole nõus marjaveini ülepea veiniks tunnistama, toodetakse ja juuakse seda siiski. Paljudele meist meenutavad märksõnad Võhu, Karksi, Põltsamaa ja Valtu tormilist tudengipõlve ja valutavat pead.
Eestis toodetakse umbes 30 veinisorti. Seekordses «Kasu» testis osaleb neist 25, sest rohkemat poest lihtsalt leida ei õnnestunud. Kahjuks jäid konkursist välja Karksi veinid, sest Tartu poodides neid ostmise päeval ei olnud. See-eest on ülejäänud veinitehastelt peaaegu kogu sortiment.
Hinnati värvi, lõhna ja maitset. Kõigis kolmes kategoorias võistlesid omavahel kolm kõigutamatut rivaali - Põltsamaa Tõmmu, AS Tarco Aruküla Rubiin ja AS Linda Nektari Mustsõstravein. Punkte pani iga züriiliige isiklikust meeldimisest lähtudes 10 punkti süsteemis. Kõrgeima punkti võis panna parimale testist osavõtvale veinile, mitte maailma mastaapidega võrreldes. Tulemuste kokkuvõte on toodud tabelis.
Üksmeelselt parimaks tunnistatud Põltsamaa Tõmmu valmistaja, AS Põltsamaa Felixi turundus- ja müügijuhi Anti Orava arvates on nende mustasõstraveini Tõmmu esikoht igati loogiline. Anti Orav ise peab Felixi toodangust kõige paremaks 1986. aastast järele jäänud rariteetset veini Kuldne, tavalisematest aga Tõmmut. Viimast on toodetud Põltsamaal juba aastakümneid. Müügijuht ei välista Põltsamaa veinide jõudmist välisturule: «Kui vaadata Põhjamaade poole, siis Soomes on marjaveinid väga populaarsed.» Orava sõnul on Põltsamaa Felixi veinidest kõige ostetavamad siiski aasta tagasi välja tulnud uudisveinid Vaarikamusi ja Kirsisuudlus.
Teise koha saavutanud Rubiini toodetakse Harjumaal aktsiaseltsis Tarco Aruküla. Peatehnoloog Ene Roosimäe sõnul toodetakse Arukülas veini juba paarkümmend aastat. Firma oli varem Aruküla kolhoosi abiettevõte, Tarco nime kannab 1993. aastast. Rubiini vein on tehtud arooniast. Roosimäe sõnul on Rubiini müük läinud normaalselt. Rubiin on vähem magus kui teised AS Tarco Aruküla veinid ning võibolla just sellepärast üsna hästi ostetav. Peale degusteerimisel osalenud veinide toodab Tarco veel hõõgveini Arabella.
Auhinnalise kolmanda koha omanik, Mustsõstravein, valmib Antslas. AS Linda Nektari esimees Jaan Huik oli oma ettevõttes toodetava Mustsõstraveini kolmandast kohast Eesti veinide seas üsna üllatunud. Uurides, mida ettevõtte juht ise oma toodangust parimaks peab, arvas Huik, et kõik on ühtviisi head. Mustsõstraveini toodetakse tehase käigusolemisest alates. Veini tootmisprotsessi pikkuseks on keskeltläbi aasta. Esimehe sõnul on Mustsõstravein turul päris nõutud.
Paraku, kus on võitjaid, seal on ka kaotajaid. Kaks võrdse punktisummaga viimaseksjäänut olid tõttöeldes ülekaalukalt viimased. AS Nurga õuna-arooniaveini Aromal, mis jäi lõpust alates kolmandale kohale, on toodetud 1970ndatest aastatest. Ettevõtte juhatuse esimehe Margus Kivikanguri sõnul tasub Aromali tootmine ära, sest muidu nad seda ei teekski. «Üldiselt Aromali maitse kõige parem muidugi ei ole. Ta lähebki peamiselt vähemaksujõulisele klientuurile. Aroonia ei kuulu tippmarjade klassi, vaevalt, et tast siis tippklassi veinigi saab,» kommenteeris veini kvaliteeti Kivikangur .
Degusteerimisel viimasele kohale jäänud AS Nurga Okasroosike tuli välja selle aasta juulis proovipartiina. Küsimusele, kuidas Okasroosike firmajuhile endale mekib, vastas ta, et pole ise poolkuivade ja kuivade veinide sõber, eelistades magusamaid. «Okasroosikest ja Valget Daami tegime prooviks, sest paljud ei taha magusat, vaid hoopis hapumat ja lahjemat.» Kivikanguri sõnul on Okasroosikeses kasutatud karusmarja, greibimahla ja leedrit. Leedrimarjad annavadki veinile värvuse ja erilise aroomi. Viimast hindasid «Postimehe» degusteerijad paraku lihtsalt jõledaks. AS Nurga juhatuse esimees peab isiklikult Okasroosikest Aromalist paremaks.
Eelviimasele kohale jäänud AS Valtu vein Rubiin paistis silma erilise sogasusega. Ettevõtte juhi Tõnu Tederi sõnul ongi Rubiin mõeldud ja kujunenud inimeste jaoks, kellel on vaja hommikuti ilmtingimata pead parandada. «Nõudlust on, kuid peab tunnistama, et nõudjateks on raskem kontingent,» kommenteeris Teder.
Rubiin on tehtud 25% arooniamahlast ja 75% õunamahlast. Seda veini toodetakse alates 1971. aastast ning tootmine jätkub. «Ei saa öelda, et ta kõige halvem on. Võibolla on juhtunud selline partii, mis on natukene viletsam. Meie majas ei hinnata õuna-arooniaveini halvaks,» lisas Teder. Tema sõnul näitab soga veini sees kas halba hoidmist või väga vana partiid. Ettevõtte juhile endale meeldib kõige rohkem oma firma toodangust degusteerimisele mittejõudnud puhas õunavein Merevaik.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996