Nägemispuuetega inimesed saavad abi, Ravikindlustuse raha on raske jagada, Keegi saab ravi, keegi jääb ilma, Kes ja mis kujundavad eeliseid?

KRISTEL RÕSS

Oktoobris käivitus esimene suurem puuetega inimestele mõeldud PHARE LIEN projekt - Eesti nägemispuuetega inimeste sotsiaalne ja majanduslik integreerumine ühiskonda, ütles «Postimehele» Eesti Pimedate Liidu esinaine Anne Veske.

Kuni 1998. aasta oktoobrini läbiviidav projekt läheb maksma 250 000 eküüd. Vajalikust summast annab 80% Euroopa Liit ning 20% Soome Nägemisinvaliidide Keskliit koos Soome Rootsikeelsete Nägemisinvaliidide Liiduga.

Projekt näeb ette luua rehabilitatsioonivõimalusi lastele ja noortele, koolitada rehabilitolooge ning muretseda heli- ja punktkirjakeskusele uusi seadmeid.

Kavas on parandada tööhõivet ja ametiõpetuse taset - püütakse leida lahendus Eesti Pimedate Liidu ettevõtete tegevusele ja selgitada ametiõpetuse võimalusi nägemispuuetega inimestele.

«Meie eksistents sõltub suuresti sellest, kas jäävad püsima pimedate liidu neli ettevõtet Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus. Praegu on need hukkumise äärel,» ütles Anne Veske. Tööpuudus on tema sõnul nägemispuuetega inimeste peamine probleem.

Oluline valdkond on ka Eesti Pimedate Liidu ühingute tegevusse haaratud inimeste koolitamine. «Püüame noori harida, et kõrgharidusega inimene leiaks muud tööd peale harjade meisterdamise,» ütles Veske.

«Kui pimedate ühing oli jõukam, oli inimesel rohkem stiimuleid sinna kuuluda,» arvab Veske. Pimedate liidul on praegu veidi alla 2000 liikme, nägemispuudega inimesi on Eestis aga veelgi rohkem.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EVA LUTS

Kuidas jagada ravikindlustusmaksuna laekuvat raha? Keda eelistada raha jaotamisel, kelle ravikulud peaks kinni maksma riik, missugused peaksid olema tervishoiu eelistused?

Norras, Taanis, Rootsis ja Soomes ja paljudes teistes riikides tegelevad selle küsimusega spetsiaalsed komisjonid. 13.-16. oktoobrini korraldati Stokcholmis esimene rahvusvaheline konverents tervishoiu prioriteetide kohta, millest võtsid osa 49 riigi tervishoiu- ja raviasutuste juhid ning raviteenuste ostjad.

«Ei ole võimalik kõigile soovijatele täies mahus arstiabi anda,» ütleb Tartu haigekassa direktor Vaike Soodla. «Et järgmise aasta ravikindlustuse eelarve on väga pingeline, on vaja paika panna prioriteedid ja läbi viia avalik arutelu.»

Tartu haigekassa direktori Vaike Soodla sõnul kasvab maailmas arstide suutlikkus patsiente ravida tunduvalt kiiremini kui võimalused seda kinni maksta. Konverentsil jäi kõlama võrdsuse printsiip - ravi peab saama see, kes seda kõige enam vajab, samasugused haigusseisundid peavad saama samasugust ravi, olenemata haige majanduslikust olukorrast. Rikkam haige võib saada lisateenuseid, kuid vältimatu abi peab olema kõigile kättesaadav.

«Meie haigekassa lepingus raviasutusega on punkt, et raviasutus on kohustatud kindlustama kõigepealt vältimatu abi ja seejärel plaaniliste haigete ravi järjekorra alusel,» ütleb Vaike Soodla.

Erakorraline, vältimatu abi on eelistatav kõikides riikides. Teise rühma jäävad tõsised, pikaajalised kroonilised haigused ja inimeste kaitse, kes ei ole suutelised ise enda eest seisma, nagu näiteks puuetega inimesed. Kolmandas järjekorras eraldatakse raha haiguste ennetamiseks, neljandas teiste krooniliste haiguste raviks.

Eelistused paneb kõigepealt paika riik, kui palju ta üldse tervishoiuks raha eraldab. «Järgmise aasta riigieelarvest on raviasutuste kommunaalkulud välja jäänud, seetõttu kallineb raviteenuste hind ja inimesed saavad vähem raviteenuseid,» ütleb Vaike Soodla.

Teiseks, missuguseid ühiskondlikke gruppe eelistada, kas lapsi või vanureid, missuguseid haigusi? «Tartus maksame kõige enne laste arved. Ei saa öelda, et me pensionäride arveid vähe maksame, teistes riikides on sotsiaalabisüsteem rohkem arenenud,» ütleb Vaike Soodla. Kolmandaks, arstid koostavad individuaalsete meditsiiniliste näidustuste alusel raviasutustes patsientidest järjekordi.

Vaike Soodla sõnul kasutab näiteks Rootsis 15% elanikkonnast 75% ravikindlustuse rahast ja 50% elanikkonnast 25% rahast, 35% ei vaja arstiabi.

«Ei ole kergeid valikuid, kuid kusagil tuleb tõmmata piir ja öelda ei,» ütleb Vaike Soodla.

Inglismaal tekitas palju kõmu juhtum, kus ravikindlustus keeldus maksmast leukeemiahaige lapse luuüdi siirdamise operatsiooni eest, sest ei pidanud seda perspektiivseks. Protsessimine kestis üle aasta. Lapsele leiti erasponsor ja erahaigla. Ravi ei aidanud ja sel aastal laps suri. Kui see raha oleks tulnud ravikindlustuse arvelt, oleks palju teisi lapsi ravist ilma jäänud.

Põhilised raviteenused, mille eest maksab ravikindlustus, kujunevad nii: esimene otsustuskriteerium on ravi vajalikkus, seejärel, kas see on meditsiiniliselt efektiivne, majanduslikult tasuv ja kui palju peab patsient ise ravist kinni maksma.

Ravikindlustuse eelistusi kujundavad patsiendid, valitsus, meditsiinitöötajad-teenindajad ja lõpuks majanduslik tasuvus. «Viimane on meie inimestele veel võõras probleem, kuid inimesed peaksid selle üle mõtlema,» ütleb Vaike Soodla.

Vaike Soodla sõnul peaksid inimesed rohkem mõtlema oma tervise peale, arstiabi ei ole tasuta. «Arstid ei päästa midagi, kui inimene ennast ise ei päästa,» ütleb ta. Kuna ravikindlustuse raha on vähe, loodab Vaike Soodla, et tekib avalik arutelu, mis aitab haigekassat raviteenuste ostmisel.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996