/nginx/o/2010/04/12/347773t1hf023.jpg)
Kuigi nii arstid kui ka apteekrid peavad digiretseptisüsteemi põhimõtteliselt tänuväärseks, tuleks selle tõrgeteta tööks suurendada serveri võimsust viis korda. Muu hulgas nõuaks see kuni seitse miljonit lisakrooni.
Tellijale
Digiretsepti töölerakendamine nõuab miljoneid lisakroone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile taas kord ligi tunniks ajaks ülekoormuse tõttu rivist välja langenud digiretseptisüsteemi probleemide algus ulatub nelja aasta tagusesse aega, kinnitas haigekassa juht Hannes Danilov. Toonases analüüsis prognoositi, kui palju retsepte peaks süsteem suutma mingi aja jooksul väljastada.
«Me ei suutnud hinnata tipptunni aega, mis on kella 11–14,» ütles Danilov. Nii Danilov ise kui ka teised süsteemi kallal töötajad arvasid toona, et kõige rohkem ostavad inimesed ravimeid hoopis õhtutundidel.
2007. aastal välja kuulutatud digiretseptisüsteemi hankel andis haigekassa hanke võitnud firmale Microlink Eesti edasi lähteandmed – kui palju aastas retsepte väljastatakse, milline on juurdekasv ja kui palju retseptiravimeid päevas eeldatavasti müüakse.
«Selle võimsuse arvutuse, et mis tundidel kui palju retsepte ning millist infrastruktuuri selleks oleks vaja, koostas Microlink,» ütles Danilov.
Aur kulub ootamisele
Praeguse tarkvara juures suudab süsteem korraga vastu võtta 30 000 ja väljastada 30 000 retsepti. Sellest jääb aga tipptundidel väheks.
Alates jaanuarist on tarkvaraprobleeme pidevalt jooksvalt lahendatud. Näiteks ei ilmu retsepti välja kirjutavale arstile enam ekraanile kõigi 30 000 ravimi nimetused, vaid need on grupiti selekteeritud. Süsteemi üldise võimsuse probleemi aga jooksvalt lahendada ei suudeta.
Nii läheb apteekritel aur lihtsalt ootamise peale, nende arvuti ekraanil on ees kiri: «Retseptikeskuse päring. Ootame vastust. Töötan.» «Ega me ei nurise, aga meie oleme need inimesed, kes patsientide pahameele enda peale saavad,» ütles Tallinna Magdaleena apteegi proviisor Krista Muutra. «Kui süsteem nii aeglane ei oleks, oleks kõik korras.»
Küsimusele, kas võib kätt südamele pannes öelda, et serveri võimsuse mure lahenedes jäävad ka digiprobleemid süsteemis ja apteekrite nurin minevikku, vastas haigekassa juht Danilov, et kätt ta südamele ikka päris panna ei julge.
«Funktsionaalsus töötab, aga kuna tegu on väga keerulise süsteemiga, võib ka siis aeg-ajalt tekkida vigu, mida kogu aeg parandame,» ütles ta.
Et digiretsepti väljastamine läheks nii palga- ja pensionipäevadel kui ka tipptunni ajal kiiremini kui paberretseptiga jändamine, on Danilovi sõnul vaja süsteemi serveri mahtu suurendada viis korda.
Vaja uut riigihanget
Kui suur on serveri maht praegu, seda sotsiaalministeerium ei avalikusta, põhjendusega, et retseptikeskuse tehnilised dokumendid ning muu lahenduse kirjeldus ja asukoht ei ole avalik info.
Et mahtu viis korda suurendada, on kõigepealt vaja lõpetada leping Microlink Eestiga ning siis korraldada uus riigihange. See läheks aga maksma poolteist kuni kaks korda rohkem kui praegune riigihange – kokku umbes 5,1 kuni 6,8 miljonit krooni.
Nii suure rahvusvahelise riigihanke korraldamine võtab aega neli kuni kuus kuud. Praegu tegeldakse Danilovi sõnul sellega, et leida ajutisi lahendusi, kuidas suurendada serveri võimsust 10–15 protsenti. Ka kuulutatakse haigekassa juhi sõnul sel nädalal välja väiksem riigihange. «Et me nüüd nii kaua vastu peaksime, et saaksime selle suure hanke ära teha,» muretses Danilov.
Täna kohtuvad haigekassa, sotsiaalministeeriumi ja apteekide esindajad sotsiaalministeeriumis, et arutada, kuidas tekkinud probleeme kõige sujuvamalt lahendada. Apteekrite liidu seisukoht on, et digiretseptide väljakirjutamine tuleks peatada seniks, kuni kitsaskohad on lahendatud.
Eelmisel haigekassa nõukogu koosolekul käis ka Danilov ühe variandina välja võimaluse digiretseptisüsteem peatada. Nõukogu koosoleku lõpus välistasid selle võimaluse aga nii Danilov ise kui ka sotsiaalminister Hanno Pevkur.
«Me ei aruta homme (täna – toim) üldse seda, kas panna süsteem kinni või mitte. See on ikka vastutava töötleja (Microlink – toim) küsimus,» ütles Danilov nüüd.
Tema sõnul oleks süsteemi peatamine äärmuslik abinõu. «Täna kella kaheks oli vaatamata tõrgetele koostatud üle 18 000 digiretsepti ja ravimeid väljastatud rohkem kui 8000 retsepti alusel,» lisas Danilov.