Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VALERI MAKSIMOV
Mitte ükski Eesti sportlane pole rahvusvahelisel tiitlivõistlusel dopinguga vahele jäänud. Sellest ei järeldu, et mitte ükski Eesti sportlane pole kunagi keelatud aineid tarvitanud. On nad siis tarvitanud või ei ole?
Kolmveerand sajandi vanune Eesti Olümpiakomitee president Arnold Green on palju näinud ja kuulnud. Sellegipoolest ei väida ta, et teab kõike.
Nimetamisväärsel tasemel hakati Eestis dopingu kasutamisest rääkima kuuekümnendate aastate lõpus, märksa rohkem seitsmekümnendatel.
«Dopingukontrolli tehti siis põhiliselt võistluste ajal,» ütleb Arnold Green, «testiti võitjaid, pisteliselt ka kaugemale jääjaid. Kohe tulid päevavalgele ka esimesed kuritarvitused.»
Dopinguaineid kasutati eelkõige jõualadel, kus lihasmassi olemasolu suurt tähtsust omab. Niipea, kui kontroll tõhustus, hakkasid tagajärjed märgatavalt langema. Keegi ei tahtnud vahele jääda, aga riskijaid leidus kõikjal. Ained, mida sportlased sisse sõid, olid osaliselt dopinguna kirjas, aga nii mõnigi toonusttõstev pill polnud ametlikult keelatud ja neid kasutati kõhklemata.
Arnold Green räägib Bulgaaria tõstjatest, kes saavutasid suurepäraseid tulemusi, edestades korduvalt ka Nõukogude koondist. Kuni avastati, et saavutatud edu põhineb suures osas keelatud vilja kasutamisel. Algasid massilised diskvalifitseerimised, tulemuste tase madaldus. Ala maine tõstmiseks ja uute maailmarekordite püstitamiseks muudeti kaalukategooriaid. Tulemuste langus ilmnes ka kergejõustikualadel. 22 meetri mehi oli kuulitõukes juba ammu terve hulk. «Kontrolli tõhustamise järel aga jäi 21 meetri ületajaidki väheks,» meenub vanale spordijuhile.
Spordiarst Kaidu Meitern on kirjutanud («Sõnumileht», 24. oktoober), et dopingu kasutajaks võib lugeda ainult neid, kes kontrollimisel keelatud ainete pruukimisega on vahele jäänud. Olümpiavõitja Jaan Taltsiga ei seostu mitte ainuski dopinguafäär, järelikult võib Talts julgelt väita, et ta dopingut kasutanud ei ole.
Küll aga olevat Talts tunnistanud, et pruukis mingil perioodil anaboolseid steroide. Viimased võeti dopinguainete nimekirja alles 1974. aastal, kui 1968. aasta olümpiahõbe ja 1972. aasta kuldmedalimees juba spordiga lõpparve oli teinud.
Seitsmekümnendatel aastatel kümnevõistluses meistrinormi täitnud Kaidu Meitern (isiklik rekord 7699 punkti) hoiatab, et kui me hakkame tagantjärele kedagi dopinguga siduma, siis võivad edaspidi selle kasutamise õhutajateks saada ka EOK meditsiinikomisjoni (esimees Eldur Annus) arstid, kes Atlanta olümpiamängudel osalejatele taastumisvahendeid jagasid. Pole võimatu, et hetkel lubatud kreatiinipreparaadid, uuemat anaboolset toimet omavad ained jms edaspidi dopinguainete nimekirjas koha sisse võtavad.
Arnold Green usub, et tänapäeval leidub sportlasi, kes keelatud aineid teadlikult ja julgelt kasutavad. Kui arst annab sportlasele tõendi, et too põeb astmat ning vajab raviks anaboolsete omadustega vahendeid, võib vahelejäämine dopingukontrollis ka õnnelikult lõppeda (seda on juhtunud).
«See on tõsine probleem, kui ausast võistlemisest rääkida tahame,» muretseb EOK president ja loetleb abinõusid, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee kontrolli suurendamiseks ette on võtnud. Üha sagedamini võetakse innukamaid manustajaid vahele treeningute ajal, st ootamatu kontrollreidi tulemusena. Arnold Green usub, et mõningal määral selline kontroll dopingukasutust piirab. Aga ta teab, et paralleelselt dopinguvastase kampaaniatega käib tegevus vastarindel - otsitakse uusi ja efektiivsemaid ergutus- ja taastuvahendeid.
Talvel Lõuna-Aafrika Vabariigis treeninud Eesti kergejõustiklasi kontrolliti kohapeal ja tulemustest teadustati ka Eesti Olümpiakomiteed. Üldse, kõikide meie olümpiakoondise liikmete dopinguanalüüsid andsid negatiivse märgi, st positiivse tulemuse - kõik korras. Millest ei pea automaatselt tuletama, et eranditult kõik meie tugevamad sportlased nö puhtad poisid on. Aga nad võivad olla. Ka Arnold Green tahab seda uskuda.
Kaidu Meitern ei tee saladust, et vahelejäämise vältimiseks võimalusi jätkub: dopingu kasutamisel tuleb järgida tähtaegu, teada variaineid, mida dopingukontroll ei tuvasta, aitab ka kontrolli ajaline viivitamine, kokkulepe jne. Eesti spordiarst kutsub tõsiselt suhtuma omaaegse Saksa DV koondise peaarsti väitesse, et ligi 95% maailma olümpialastest kasutab dopinguaineid.
Atlanta olümpiamängude eel ostis Eesti Olümpiakomitee meie koondisekandidaatidele taastumisvahendeid ja jagas need ka välja.
Arnold Green peab jõujooke ja vitamiine vajalikuks abimaterjaliks, neid kavatseb EOK ka edaspidi sportlastele hankida. Suurriikidega me siin võidu joosta ei jaksa, kuid midagi ära teha ikkagi saame. Erinevalt Kaidu Meiternist ta siin raha tuuldeloopimist ei märka.
On küllap loomulik, et sportlane (või tema treener) otsib ka ise täiendavaid võimalusi enese maksmapanemiseks. Isetegevuslik lähenemine sisaldab eneses samuti eri lahendusvariante - sõltuvalt teadmistest, raha hulgast ja südametunnistusest. Kontrolli vältides võib jõuda küll riigi esindusvõistkonda, sealtpeale aga tuleb paratamatult arvestada pistelise kontrolliga. Vastutustunne kasvab koos taseme tõusuga.
Ja see on pidev arstlik kontroll, sportlase jälgimine kogu treeningu ja võistlustsükli vältel. «Just see, mida praegu pakub välja Atko Viru, Rein Jalaku ja teiste poolt arendatav spordimeditsiiniline ettevõtmine Tartus. Selle finantseerimiseks otsime praegu raha,» läheb EOK juht elevile. Et ta asja õnnestumisse usub, paistab kõigest välja.
Teine, millest Arnold Green puudust tunneb, on nii olümpiakoondise kui iga üksikala hooldustreeneri ametikoht, kes on kutsutud jälgima ja vastutama koondise tasemel sportlase käekäigu eest - olgu pealegi igal sportlasel oma treener. «Alles siis saab rääkida süsteemsest ettevalmistusest,» väidab olümpiakoondise au eest vastutaja.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RANDO SOOME, Pielavesi
Legendaarne taani jalgpallitreener Richard Møller-Nielsen armastab muinasjutte, eriti seda südantsoojendavat lugu inetust pardipojast, kellest ajapikku kasvab kaunis luik. «Olen pärit Odensest, samast linnast, kus sündis kuulus taani muinasjutuvestja Hans Christian Andersen,» ütleb ta eksklusiivintervjuus «Postimehele», hääles kõlamas uhkusenoodid. Ka Møller-Nielseni treenerikarjääris võib aimata inetust pardipojast kauniks luigeks saamise motiive: 1992. aastal jõudis Richard Møller-Nielseni juhitud Taani koondis tagaukse kaudu EMi finaalturniirile ning võitis kõikide üllatuseks meistritiitli. Saavutus oli nii uskumatu, et taanlane nimetati samal aastal maailma parimaks jalgpallitreeneriks. Alates selle aasta juulist juhib ta aga Soome rahvuskoondist.
Teie nimetamine Soome koondise peatreeneriks tuli tervele jalgpallimaailmale välguna selgest taevast. Miks te ikkagi otsustasite tulla Soome?
Oi, selleks oli mitmeid põhjusi. Kõigepealt ma usun ja loodan, et minu siiatulek aitab arendada Soome jalgpalli. Teiseks mängib minu jaoks väga tähtsat rolli elukvaliteet, mis siinmail on väga lähedane sellele, millega olen harjunud Taanis. Tähtis on ka see, et ma ei pea katkestama oma sidemeid sõprade ja perekonnaga.
Kas te Soome külma talve ei karda?
Talvel ma polegi siin, vaid reisin ringi mööda Euroopat. Käin Inglismaal, Hollandis, Belgias ja Saksamaal vaatamas, kuidas läheb seal mängivatel soomlastel.
Soome koondis pole viimase poole aasta jooksul võitnud ühtegi mängu. Kas olete mõnikord tusatujus kahetsenud, et võtsite vastu Euroopa keskklassi kuuluva koondise peatreeneri koha?
Ei, ma pole nii mõelnud mitte ühte sekunditki. Ma olin juba enne siiatulekut kursis, et Soomes ei ole kerge töötada - pole ju jalgpall siinmail kõige soositum spordiala. Aga ma pean seda endale väljakutseks ning mulle on alati meeldinud võidelda raskustega.
Soome jalgpalliliit on käima lükanud projekti «Kuningas läheb Prantsusmaale», mille eesmärgiks on viia koondis 1998. aasta MMi finaalturniirile...
Minu arvates on kõige tähtsam see, et sportlased ise seaksid endale kõrged eesmärgid, pole ju mõtet seada sihiks vaid osalemine valikmängudel. Nii mängijad kui ka treener peavad uskuma sellesse, mida nad teevad või nagu mul on kombeks öelda - tuleb omada tervet eneseusku.
Soome jalgpallikoondis on praeguses maailma edetabelis 76. kohal. Öelge palun, kumb on kergem, kas võita Las Vegase kasiinost miljon dollarit või juhtida soomlased MMi finaalturniirile Prantsusmaale?
Teades oma halba õnne hasartmängudes olen veendunud, et kergem on viia Soome koondis Prantsusmaale.
Mängijana tunti teid hüüdnime «Lõvisüda» all. Ehk selgitaksite lähemalt, miks?
Ma polnud tehniliselt sugugi mitte täiuslik mängija, aga ma võitlesin igas olukorras lõpuni. Ja et mu eesnimi on Richard... küllap sellepärast hakatigi mind niimoodi kutsuma.
Lõvisüda sümboliseerib julgust, otsusekindlust ja võitlustahet, aga mõnikord peab isegi Lõvisüda leppima mõnes lahingus valge lipu heiskamisega. Kui hea kaotaja te olete?
Pean tunnistama, et olen väga halb kaotaja. Ma usun ja loodan, et sel päeval, kui ma õpin kaotama, lõpeb ka mu treenerikarjäär. Loomulikult annan ma endale aru, et igat kohtumist ei saa võita. Kui ma ikka näen, et mängijad on andnud väljakul endast parima ja sellest hoolimata kaotasime, aktsepteerin seda. Aga oma sisemuses ma lihtsalt vihkan kaotusi.
Kuidas te kaotusest üle saate?
Kõige tähtsam on analüüsida oma vigu ning teha kõik, et need enam ei korduks. On ainult üks tee kaotustest ülesaamiseks - teha kõvemini tööd.
Kas olete nõus väitega, et Taani jalgpalli tõusule maailma tippu 80ndate aastate keskpaiku panite aluse teie ning toonane Taani koondise peatreener Sepp Piontek?
Jah, see on tõepoolest nii. Meil oli Sepp Piontekiga ühesugune nägemus jalgpallist ning saime omavahel suurepäraselt läbi. Ja tulemused ei lasknud ennast kaua oodata.
1990. aastal nimetati teid Taani koondise peatreeneriks ning kaks aastat hiljem võitis Taani juba Euroopa meistritiitli. Pääsesite finaalturniirile tagaukse kaudu (kuna Jugoslaaviat ei lubatud Balkani sõja pärast kaasa teha), ent korraga selgus, et teile ei leidu võrdseid vastaseid. Kas kuldmedal tuli ka teile üllatusena?
Loomulikult, see oli kõigile üllatus. Sisendasin mängijatele põhimõtet, et iga järgmine kohtumine on sellel turniiril kõige tähtsam. Ja kui me võitsime ühe mängu, siis hakkasime juba mõtlema järgmisele ning kui me olime lõpuks jõudnud finaali, kus meile tuli vastu Saksamaa, ütlesin kõigile, et läheme võitma. Minu üle hakati naerma: see on võimatu, vastane on ju selline kõrge klassiga meeskond nagu Saksamaa. Ma mäletan, et ütlesin neile naerjatele nagu enne juba teilegi: treener ja sportlane peavad alati uskuma oma võitu ning andma selle nimel väljakul endast kõik.
Finaalmäng lõppes Taani 2:0 võiduga. Kas teil on see kohtumine ka videokassetil?
Jah, on küll, aga ma tõesti ei mäleta, millal ma seda viimati vaatasin; seda enam, et teleris näidatakse meie võiduväravaid päris sageli. Ma ei tea, miks paljud inimesed peavad Euroopa meistritiitlit Taani koondise parimaks saavutuseks? Veelgi suurem edu saatis minu meelest Taani jalgpalli 1995. aastal Saudi Araabias peetud kontinentide meistrite karikaturniiril. Seal lõid kaasa viie maailmajao meistermeeskonnad - Põhja-Ameerikat esindas Mehhiko, Lõuna-Ameerikat Argentiina, Aafrikat Nigeeria, Aasiat Jaapan ning Euroopat meie. Võitsime karika ning see õhtupoolik jääb tõesti eluks ajaks meelde.
Kujutan ette, et pärast kõiki neid võite olete te Taanis rahvuskangelane...?
Ei, ei, uskuge mind, ei. Alati on ju nii, et keegi pole prohvet omal maal. Seda ma võin küll öelda, et meie võidud olid tähtsad tervele taani rahvale, need ühendasid meid.
Kujutage hetkeks ette, et saate kutsuda oma isiklikku tähtede meeskonda kolm jalgpallurit. Kes need oleksid?
See on väga raske küsimus, sest maailm on ju täis tuhandeid väga häid mängijaid. Minule meeldivad sellised jalgpallurid, kes töötavad igas olukorras meeskonna, mitte aga iseenda heaks. 1992. aastal ütles Hollandi koondise treener Rinus Michels, et tema arvates võitis Taani Euroopa tiitli sellepärast, et seal oli kõige rohkem niinimetatud staare, kes andsid meeskonna heaks endast parima. Mõnede suurte maade mängijad mõtlesid aga ainult rahale ja sellele, kuidas ennast võimalikult heast küljest näidata.
Tahab kunagi külastada Eestit
Mida te teate Eestist?
Mul pole veel kordagi olnud võimalust teie maad külastada, ent tahaksin kunagi kindlasti Eestis ära käia. Olen suure sümpaatiaga jälginud kolme Balti riigi vabadusvõitlust ning iseseisvumist. Olen kohtunud ka endise Eesti jalgpallikoondise peatreeneriga... ma vabandan, aga ei mäleta praegu ta nime.
Roman Ubakivi?
Jah, olen temaga vestelnud ning ta jättis mulle väga hea mulje.
30. oktoobril kohtub Soome Kotkas Eestiga. Kui palju olete kursis meie jalgpallieluga?
Mul oli võimalus näha Valkeakoskis peetud FC Haka ja Tallinna FC Flora omavahelist mängu ning teades, et Eesti koondise tuumiku moodustavad just selle klubi mängijad. Usun, et teil on hästi kokkumänginud koondis. Loodan, et pealtvaatajad näevad Kotkas head jalgpalli, sellest hoolimata, et meie ei tule kohale oma parimas rivistuses.
Soome koondis on alustanud MMi valikturniiri kahe kaotusega, võõrsil Ungarile (0:1) ja kodus Shveitsile (2:3). Kas olete kutsunud eestlased selleks Kotkasse, et õpetada oma mängijatele võitmise kunsti?
See oleks tõesti tore, kui nad õpiksid seda. Jah, teil on õigus, oleme kaotanud kaks mängu, ent mitte usku jõuda MMi finaalturniirile. Oleme teinud vigu, eriti just kaitsemängus, kuid nüüd on aeg nendest vigadest õppust võtta. Püüame Kotkas anda endast parima, et võita Eestit.
Amsterdami Ajaxi supertäht Jari Litmanen ei tule Kotkasse ning ta pole veel kordagi kandnud teie poolt juhitud koondise särki. Miks?
Põhjus on väga lihtne, ta on olnud juba pikka aega vigastatud ning ei mängi praegu ka Ajaxis. Olen temaga rääkinud ning ta tuleb koondise eest mängima niipea, kui vigastused seda lubavad.
Prantsuse vutiajakiri «France Football» nimetas Litmase möödunud aasta Euroopa paremuselt kolmandaks jalgpalluriks. Kuidas te kommenteeriksite seda valikut?
Ma ei saa võtta enesele kohtuniku rolli, sest kõik sõltub ju vaataja silmadest, seda enam, et maitse üle ei vaielda. Võin ainult nõustuda väitega, et Litmanen on briljantne jalgpallur. Olen vestelnud mitmete Ajaxile lähedal olevate inimestega, kes kõik kinnitavad, et Litmanen on tõeline oma ala proff.
Võhikulegi on selge, et Soome ja Taani jalgpall erinevad teineteisest nagu öö ja päev. Missugused on silmatorkavaimad erinevused nende maade jalgpallikultuuride vahel?
Sellele küsimusele võin ma vastata väga kiiresti: Taanis on jalgpall spordiala number üks, Soomes aga ehk kolmandal või neljandal kohal. Näiteks hiljuti vaatas ühte Kopenhaageni Brøndby IFi kohtumist 28 000 pealtvaatajat, siin tuleb tribüünidele umbes 800 inimest. Soomlased on küll jalgpallist huvitatud, ent neil puuduvad rahvusvaheliselt arvestatavad tulemused. Ma ei saa ju inimestele lihtsalt öelda, et tulge meie mänge vaatama. Kõigepealt peame saavutama ilusaid võite, küll siis tuleb ka rahvas staadionile.
Vanaisa, kes armastab muinasjutte
Muuseas, kas te armastate muinasjutte?
Loomulikult armastan, olen ju pärit samast linnast - Odensest -, kus sündis kuulus taani kirjanik Hans Christian Andersen.
Teie kuulus kaaslinlane on kirjutanud suurepärase muinasjutu «Inetu pardipoeg». Kas usute, et Soome koondis on kui inetu pardipoeg, kellest ühel päeval võib sirguda ilus luik?
Ma tahaksin väga seda loota.
Missugune on teie perekond?
Olen oma naise Joannaga olnud abielus juba 38 aastat ning meil on kolm täiskasvanud last - kaks poega ja tütar. Meil on ka neli lapselast, nii et oleme õnnelik perekond. Praegugi on mu abikaasa siin Helsingis, istub mu kõrval ja imestab, kuidas ma küll nii kaua telefoniga räägin.
Mida te teete vabal ajal?
Kas te istute ikka toolil? Hea küll, vaadake, et te siis imestusest maha ei kuku - vabal ajal meeldib mulle telerist jalgpalli vaadata. Jah, jah, ning samal ajal meeldib mulle arutada ja analüüsida seda mängu näiteks naabritega. Kui ma aga parajasti jalgpalli ei vaata, siis loen meelsasti mõnda head raamatut.
Taanlasi peetakse suurteks õllesõpradeks. Missugune on teie suhe alkoholiga, mida te eelistate?
Tunnistan, et suhtun alkoholi tarbimisse väga rahulikult. Joon ka ise meeleldi klaasi head õlut või punast veini.
Sündinud 19. augustil 1937 Odenses
Mänginud kaks korda Taani koondises (kaitsja)
Mängijana hüüdnime Lõvisüda kandnud Møller-Nielseni karjääri lõpetas põlvevigastus
Teinud treenerina läbi uskumatu tõusu klubimeeskonna juhendajast maailma parima treeneri tiitlini
Viis 1977. ja 1982. aastal Odense BK Taani meistriks
80ndate aastate alguses sai temast Taani koondise teine treener, sakslase Sepp Pionteki parem käsi
1990 nimetati Taani koondise peatreeneriks
1992 juhtis Taani Rootsis peetud EMi finaalturniiril kullale, samal aastal tunnistas ajakiri «World Soccer» ta maailma parimaks jalgpallitreeneriks
Alates käesoleva aasta 1. juulist juhib nelja-aastase lepingu alusel Soome rahvuskoondist.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAIMO PEIKER
Tartu murdmaasuusatamine on juba aastaid baseerunud täiskasvanutel või siis endiste tippsuusatajate lastel. Muidu aga süsteemne töö lastega puudus. Mõned aastad tagasi, ühel hooajajärgsel arutelul, osutas sellele ka Jaanus Teppan. Et sõnad ja teod käsikäes käiksid, hakati peagi koos abikaasa Tiiaga juhendama üht noorterühma.
Nüüd, pärast Jaanus Teppani tegevspordist loobumist, saadi kavandada tõhusamat treeningutööd lastega. Suusarühmad on spordiseltsi Kalev spordikoolis ja Tartu Vanalinna Spordikoolis. Tiia ja Jaanus Teppani, Kerstin Marguse (neiuna Kruuda) ja Arno Saksi treeningurühmades harjutab juba kaks kuud üle saja lapse. Harjutajaid võetakse veel juurde esmaspäeval ja reedel kell 10 algavatele treeningutele.
Kalevi spordikooli treener on muidugi ka Anatoli Shmigun. Alvar Kütti ja veel mõnd noormeest juhendab Tõnu Kinks.
Ainuke koht, kus Tartus suusatamist tõsisemalt harrastada saab, on laululava ümbrus. Seal käib hommikust õhtuni vilgas tegevus. Juba kuu aega igal laupäeval käib kahe nimetatud spordikooli ja Tartu Suusaklubi eestvõtmisel Vooremäele suusabuss. Kuna kauem harjutanud poiste rühm on juba B-vanuseklassi jõudnud, siis on nende treeninguvõimalusi püütud parandada. Appi tuli Kõrveküla Autokeskus RAKO, kes andis kevadeni kasutada mikrobussi. Jaanus Teppan saab nüüd oma kasvandikega tihedamini Vooremäel harjutada.
Vanemad poisid vajavad treeninguks juba raskemat maastikku.
Treenerid on lühikese ajaga saanud harjutamas käivate laste vanematega hea klapi. Firma K & H annab juba teist aastat raha suusakombinesoonide muretsemiseks. Tänavu saadi 20 komplekti täisvarustust. Teine tõhus abimees on firma Mosella, kes talvel hoolitseb suusamäärete eest. Võistlustel võivad noorsuusatajad kasutada isegi pulbrit, mille komplekt maksab 800-900 krooni. Toetavad samuti KSK Ehitus ja Isover. Nendelt saadakse suusaklubile mööbel, arvuti ja raha mikrobussile kütuse ostmiseks. Arvutisse sisestatakse laste võistlus- ja treeningutulemused, võistluskalender jne.
Linna sporditeenistus hoolitseb selle eest, et dendropargi algusesse pannakse üles suur prozhektor, et ka õhtutundidel oleks mugav suusatada. See tuleb kasuks kogu suusatamishuvilisele linnarahvale. Noortreenerid korraldavad kõigile suusatada soovijaile lisaks muudele võistlustele talve jooksul ka kolm suusakolmapäevakut. Tihe suusakalender on samuti Vooremäel, kus jaanuari keskel peetakse Eesti meistrivõistlused lühematel distantsidel.
Probleemiks on lastele suusavarustuse otsimine. Jaanus Teppan on mitmel korral Visus käinud, et suusad võimalikult odava hinnaga kätte saada. Tiia Teppan ütles aga sellise meeldiva uudise, et firma Samelin toodab Tartu kesklinnas väga kvaliteetseid suusasaapaid. Juba mitu nädalat käib keskustelu, kui kallis see saabas tuleb. Neid tehakse Tiia Teppani sõnul juba üle aasta, kuid nemadki said nendest suusasaabastest teada alles paar nädalat tagasi.
Lugu on nimelt selles, et Samelin tootis saapaid Norrasse Alfa firmamärgi all ja seni ei lubatud neid Eestis müüa. Kõik Eestis tehtud suusasaapad müüdi ära Norras. Spetsialistid kiitsid, et need on väga head kasutamiseks nii noortele kui ka võistlussportlastele. Suusasaabas on moodsalt poolkõrge, soe ja kvaliteetne. Esialgsete arvestuste järgi hakkavad Alfa suusasaapad maksma alla tuhande krooni (Salomoni saabaste hind on 2000 krooni ringis). Kogu materjal tuuakse Norrast ja sinna viiakse valmistoodang ka enamiku tagasi. Alfa saapad on Norras väga populaarsed. Tippsuusatajatest suusatab selle firma saabastega näiteks Erling Jevne.
Tulevikuplaanidest niipalju, et kolme nädala pärast sõidab Jaanus Teppan 11-12 vanema poisiga Soome harjutama. Minnakse valdavalt vanemate rahakoti toel.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAIMO PEIKER
Hispaanias peetavatel noorte MM-võistlustel osaleb seitse Eesti maletajat. Edukaim on seni olnud 12-aastane Juri Timoshin, kellel kuue vooru järel on kolm ja pool punkti.
Kolmel meie noorel nuputõstjal on kolm punkti. Nende seas on ka tartlane Pavel Vorobjov, kes maletab kuni 16-aastastega. 50 protsenti punktidest on kokku saanud ka Kohtla-Järve tüdruk Ksenia Startseva (10-aastane) ja narvalane Juri Zhitin. Viimane on 16-aastane, kuid võistleb endast kaks aastat vanematega.
14-aastane tallinlane Margus Lehiste on kogunud kaks punkti, 12-aastane Svetlana Kostjukovitsh ja 8-aastane tartlane Aleksei Gornõi poolteist. Tartu treeneri Aksel Rei sõnul on Gornõi tema andekaim õpilane, kes Hispaanias peab mängima endast kaks aastat vanematega. Kodus tuli ta endast vanematega võisteldes Eesti meistriks.
Noormaletajatega peatreenerina ühes olev Tõnu Truus ütles, et maletajate arv vanuseklassides kõigub 56 ja 89 vahel. Lõpliku paremusjärjestuse selgitamiseks peetakse shveitsi süsteemis 11 vooru.
Kuna iga maletaja pidi võistlustele minekuks suurema osa rahast ise leidma, siis paradoksina jäid võistkonnast välja meie tugevaimad noormaletajad - Riia Majandusinstituudis õppiv Anna Abisheva ja Sofia Budõlina.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JÜRI METS
Eesti meeste esiliiga korvpallimeistrivõistlustel mängiti viienda ja kuuenda vooru mängud.
Kahe alagrupi kaheksateistkümnest meeskonnast on kaotuseta vaid kaks - Tallinna klubi AuMA/EXPO/TTÜ ja Bomber.
VIIES VOOR: Kamee/Kristiine - Metaan 80:68; Wiklar - Akropol 84:67; Väike-Maarja Lurich - Monex/TTÜ 103:64; Pärnu Sprattus - Ballantines 96:89; AuMA/EXPO/TTÜ - Adam 77:53; Viljandi Baltazar - ESG 84:83; Purila - TopTrust 80:60; Bomber - Haapsalu 86:72.
KUUES VOOR: TopTrust - Sprattus 79:74; AuMA/EXPO/TTÜ - Omad Poisid 84:72; Bomber - Ballantines 72:67; ESG - Haapsalu 75:55; Metaan - Adam 67:56; Wiklar - Kamee/Kristiine 101:92; Monex/TTÜ - Akropol 63:59.
TURNIIRITABEL. I ALAGRUPP. AuMA/EXPO/TTÜ 6 võitu, Omad Poisid 4, Lurich ja Wiklar 3, Monex/TTÜ, Akropol ja Kamee/Kristiine 2, Metaan I, Adam võiduta. II ALAGRUPP. Bomber 5, Baltazar 4, Purila 3, TopTrust, Sprattus, ESG, Ballantines ja Flexer 2, Haapsalu võiduta.
Seitsmenda vooru mängud peetakse eeloleval neljapäeval. Tartu meeskonnad Metaan ja Omad Poisid kohtuvad Metaani koduväljakul Kõrvekülas. Mängu algus kell 18.30.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996