Suures parkimisäris ootavad eksinuid väikesed võidud

Parkimiskell. Foto: Margus Ansu.

Kas teate, et Tartu parkimiskontrolörid kirjutasid mullu välja 2,9 miljoni krooni eest trahve ja et iga kümnes kollase kviitungi saanu pidas otsust ebaõiglaseks ning vaidlustas selle?

Ühisteenuste vormis kontrolörid aitasid koguda veel 8,5 miljoni krooni jagu parkimistasusid ning Ühisteenustele läks tasulise parkimise korraldamise eest ligi 2,7 miljonit krooni – 18 protsenti viivistasudest ja 26 protsenti parkimistasudest.

Vedamine ja apsud

Viivistasu otsuseid ehk tavapruugis parkimistrahve tehti mullu enam kui kümme tuhat ja enam kui tuhat inimest vaidlustas selle. Neist omakorda pooltel tasus see vaeva.

Linnamajanduse osakonna jurist Sille Arak möönab, et on ka üksikuid selliseid juhtumeid, kus kontrolörid on viivistasu otsust vormistades eksinud ja selline vormistusviga päästab kodaniku alati.
Tänavu veebruaris läks seesugune lotovõit Margot Mahlale, kes oli parkinud oma Mazda Soola tänavale kell 11.27, ei olnud tähistanud algusaega ega käivitanud mobiilparkimist. Kontrolör Gunnar Kase tegi mobiilparkimise päringu sõiduki 737 AFC kohta, kuid viivistasu otsusele kirjutas 373 AFC. 240 krooni viivistasu olnuks eksimise eest õigustatud, kuid Mahla pääses.

Martin Moks pääses sama suurest viivistasust, sest kontrolör Erika Rebane oli ekslikult kontrollinud sõiduki 749 TEY mobiilparkimist, aga viivistasu otsusele kirjutatud 749 TAJ parkimise eest oli samal ajal mobiiliga makstud.

Vaido Vaskma pääses mullu 2. detsembril Vabaduse puiesteel B-piirkonnas parkides viivistasust, kuna linnavalitsus möönis vaide läbivaatamisel, et Vabaduse puiestee botaanikaaia poolses otsas puudus siis tasulise parkimise ala algust tähistav infotahvel. Seega puudus Vabadussillalt Vabaduse puiesteele sõitnud sõidukijuhtidel info, et nad on sisenenud tasulisele parkimisalale.
Aga need juhtumid ei ole tüüpilised.

Tüüpilised juhtumid

Tartu Postimees on avaldanud hulga lugusid ja pilte sellest, kuidas ebatäpsus parkimise algusaja märkimisel toob kaasa trahvitu pahameele kontrolöride suhtes, aga need juhtumid pole lakanud. Pusserdamine parkimiskellaga toob üldjuhul kaasa viivistasu otsuse, mida ka vaidlustamine ei väära.

Selles mõttes on ohtum pusserdada mobiilparkimisega. Uskumatult sageli on mobiilparkijad toksinud isegi omaenese auto numbri mobiili vigaselt. Eksinud mõne tähe või numbriga, vahetanud omavahel numbrite ja tähekombinatsiooni asukoha, toksinud sisse sama firma teise auto numbri või lisanud mõne sõna, mida üldse vaja poleks.

Sellised juhtumid kuuluvad kategooriasse, mille puhul Sille Arak soovitab vaide kirjutada, sest tagantjärele on võimalik tuvastada, et trahvimise ajal parkimistasu tegelikult jooksis, aga kontrolör ei saanud seda kuidagi kontrollida, kui mobiilparkimise käivitanud sõnum oli vigane.

Nii näiteks läks Heiki Vilepil veebruaris mobiilparkimist käivitades sõnumisse numbrikombinatsioon 583 ASN, kuid auto number on 584 ASN. Tartu parkimismäärus näeb sellise eksimuse puhul ette 60 krooni viivistasu, mis on kaheldamatult soodsam kui algselt määratud 240 krooni trahvi.

Samasugune viivistasu määra vähendamine ootab ka juhul, kui tuuleiil on parkimispileti armatuurlaualt peitu viinud või, nagu linnaametnikel tikub juhtuma, on parkimisluba välja panemata ununenud või «ära vajunud», nagu juhtus Tartu linnavarade osakonna juhatajal Kunnar Jürgensonil 16. veebruaril Aura keskuse esises parklas.

Need kaks sekundit

Nii Sille Arak kui Ühisteenuste Lõuna-Eesti piirkonnajuht Renda Randoja on nobedad ajakirjaniku palvel parkimiskellale probleemseimat, aga see-eest tihti esinevat näitu märkima. Näiteks väike osuti täpselt number kolme peale ja suur osuti täpselt number kuue peale. Kas kell on nüüd pool kolm või pool neli?

Tavad on paika loksutatud nii, et kontrolör sellisel puhul midagi oletama ei hakka, kirjutab linna antud juhtnööridest lähtuvalt välja viivistasuotsuse ja põhjendab: parkimise algusaeg oli tähistatud «mitteüheselt mõistetavana».

Oma parema äranägemise järgi ja parimate kavatsustega parkimiskella sättinud kodanikele kõlab asjaga kaasnev selgitus, et parkimise algusaega parkimiskellal näidates tuleb lähtuda mehaanilise kella töö põhimõttest, sageli ärritavalt. Eriti olukordades, kus oleks võimalik tõenditega täpsustada parkimise tegelikku algusaega.

Veebruaris Poe tänaval parkimise algusaja märkimisel kogemata tunniga eksinud Rain Oidsalu pakkus tegeliku parkimise algusaja tõendamiseks isegi Olympic-kasiino turvakaamera salvestist ja lisas kasiino juhataja antud tõendi parkimise algusaja kohta. Linnavalitsus aga jättis vaide rahuldamata ja põhjendas, et tagantjärele ei saa parkimise algusaega kaudsete vahenditega tõendada.

Arak lisas, et sellist võimalust on isegi arutatud, kuid leiti, et see ei ole proportsionaalne, sest tooks kaasa liiga suure töömahu. «Sest liiklusseadus ütleb, et loeb tähistatud parkimise algusaeg,» lisab ta veel.

Niisamuti ei oma vaiete läbivaatamisel kaalu põhjendused, et oli kiire või et juhtus kogemata või asjaajamine võttis plaanitust rohkem aega.
«Meil ei ole ärategemise vajadust. Ütlevad, et oli hirmus kiire ja kell läks armatuurlauale visates paigast ära. See võib muidugi olla tõsi, aga nad panevad selle ju meie jaoks ja selle paari sekundi hind võib olla päris suur,» ütleb Randoja.

Kasulik teada

On mõningaid nüansse, mida on kasulik eksimuse korral teada. Näiteks kui kogemata kombel on mobiilparkimine käivitatud odavamas piirkonnas, aga auto on tegelikult kallimas, teevad ametnikud vaiet läbi vaadates ümberarvestuse. Vahel aitab see viivistasu vähendada.

Näiteks Jako Kruuse parkis 5. veebruaril A-piirkonnas Poe tänaval, kuid alustas kell 14.37 hoopis B-piirkonna mobiilparkimist ja lõpetas selle 16.31. 16.03 tegi Erika Rebane viivistasuotsuse, vaide läbivaatamisel teisendas linnavalitsus maks­­tud tasu A-piirkonna tariifile vastavalt ja sai tulemuseks, et parkijal oli koos 15-minutise tasuta ajaga õigus parkida kuni 15.14ni. Olulist rolli mängis siin, et B-piirkonnas on tasuta parkimisaeg 60 minutit. Seega oli viivistasu otsuse tegemisel parkimise aeg ületatud ja trahv 240 krooni jäi jõusse.

Sarnane oli Urmas Johansoni juhtum mullu 14. detsembril Ülikooli tänavas A-piirkonnas parkides. Temagi oli B-piirkonna parkimist alustanud. Trahvi sai ta tund hiljem, kuid vaide läbivaatamisel makstud tasu A-piirkonda ümber arvestamise tulemusel selgus, et parkimise eest oli tasutud kuni 14.24ni ja ta pääses minimaalse, 60-kroonise viivistasuga.

Teine patustajatele kasulik teadmine on, et linna parkimismäärus näeb esmakordsel parkimiskorra rikkumisel ette soodsama viivistasu, mis on 240 krooni (maksimummäär on 480 krooni).

Asja mõte on, et sellise «allahindluse» saab inimene kord elus. Et aga kontrolöridel ei ole ligipääsu isikuandmetele, käib soodustariif auto järgi. Kui inimene autot vahetab või saab viivistasu otsuse mõne teise temale kuuluva autoga tasulise parkimise korra vastu eksides, tuleb taas maksta pool määrast.

Vaidlemine mugav

Sille Arak ütleb, et kui inimene tunneb, et viivistasu otsusega on talle liiga tehtud, on vaide esitamine lihtne. Blankett on leitav Tartu kodulehel, vaide võib saata postiga või digiall­­kirjastatult, nii et kuhugi tulema ei pea.

Kui on kahtlus, kas vaie esitada või mitte, tasub ametnikega nõu pidada, enamasti on tegu tüüpjuhtumitega ja saab kiirelt vastuse, mis on tõenäoline tulemus.

Sekelduste vältimiseks soovitavad aga ametnikud ikka ja jälle üht: juhid olgu hoolsad.