Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELAR VILT
,
Isover-Klaasvilla müügijuht
Katusealuste väljaehitamine eluruumideks on üks soodsamaid võimalusi saada juurde elamispinda. Võrreldes uue maja ehitamisega on kulutused ühele ruutmeetrile mitmeid kordi väiksemad, kuid niisugune pealtnäha lihtne lahendus kätkeb küllalt suuri ohte konstruktsioonile. Materjali vale paigutamise tulemusena võib piire hakata akumuleerima niiskust, muutuda kergesti läbipuhutavaks, kaotada soojapidavuse jne.
Nii Põhjamaade kui ka meil peatselt kehtima hakkavate uute ehitusnormide järgi peab pööningu ja katuslae soojajuhtivus olema väiksem kui 0,22 W/n2K. See tähendab, et läbi niisuguse piirde minev energiahulk kütteperioodi (215-220 päeva) jooksul ja ruumi keskmisel temperatuuril (+20°C) on ca 24 kWh, mille eest tuleb maksta näiteks elektriküttega (0.45 EEK/kWh) majas 10,8 EEK/m2 (öise elektriga 5.30 EEK/m2). Need numbrid võivad aga oluliselt suureneda, kui soojustamisel jätta kasvõi mõni pealtnäha pisidetail kahe silma vahele.
Siinkohal mõned põhimõtted, millest katuslae soojustamisel tuleks kinni pidada:
1. Soojustusest seespool peab asetsema pidev aurutõke, mille liitekohad on korralikult teibitud.
Vastasel juhul tungib ruumis olev soe ja niiske õhk piirdesse, kohates seal külmi materjale kondenseerub ja muutub veeks. Piire kaotab soojapidavuse ning konstruktsioonis võivad tekkida niiskuskahjustused.
2. Kui elektriinstallatsioon paigaldatakse sisevooderdise (kipsplaat, laudis vms.) alla, tuleb aurutõkke ja vooderdise vahele jätta vähemalt 2 cm vahe.
See on vajalik selleks, et elektrijuhtmete ja harukarpide paigaldamisel mitte vigastada aurutõket, soojapidavuse suurendamiseks võib selle vahe täita ka villaga (aurutõke ei tohi paikneda sügavamal kui 25% soojustuse kogupaksusest).
3. Põhisoojustus, mis paigaldatakse sarikate vahele (Isovervilla 575-KT ja 560-KL puhul), peaks olema ca 1 cm laiem sarikatevahelisest kaugusest.
Sellisel juhul vedrutab vill ennast tihedalt konstruktsiooni vastu, välistades külmasildade tekke, ning mängib kaasa puidu mahumuutusega tekkivad liikumised.
4. Põhisoojustus kaetakse pealtpoolt tuuletõkkega (Iso-ver-tuuletõke RKL, VKL, SKL).
Tuuletõke on vajalik takistamaks välisõhu liikumist soojustuse sisse. Materjal asetatakse tihedalt konstruktsiooni ja põhisoojustuse vastu ning tänu heale soojusjuhtivustegurile parandab ta ka küllalt märgatavalt piirde soojapidavust. Kui tuuletõke puudub või on halvasti paigaldatud, kaotab isolatsioonimaterjal mõju ja piire muutub külmaks.
5. Tuuletõkke ja aluskatte vahele jäetakse vähemalt 5 cm õhuvahe.
Õhuvahe on vajalik, et ventileerida välja nii konstruktsiooniline kui aurutõkke võimalikest vigastustest läbi tulnud niiskus.
6. Räästakasti ventilatsiooniavade pindala olgu vähemalt 0,2% katuse pindalast (sõltuvalt katuse kaldenurgast), harjal vähemalt 0,5%.
Kui ventilatsiooniavad on liiga väikesed või puuduvad hoopis, võib piirdesse hakata kogunema niiskus.
7. Piisava soojapidavuse tagamiseks peab põhisoojustuse minimaalne paksus olema vähemalt 20 cm.
Niisugune paksus on vajalik, et tagada ruumis tervislik sisekliima, et oluliselt vähendada küttekulutusi ja koos sellega ka sooja tootmisel tekkivat keskkonnareostust ning saada kiire tasuvusaeg.
Katuslage võib soojustada ka teisiti. Kesk-Euroopas, eriti aga Saksamaal, tavatsetakse teha nn. sarikatevaheline täissoojustus. Sellisel juhul täidetakse kogu sarikate vahe villaga, pealtpoolt kaetakse nii sarikad kui soojustus vettpidava, väga hingava ja vastupidava kattega, mis täidab ühtaegu nii tuuletõkke kui ka katuse aluskatte funktsiooni. Sissepoole asetatakse jällegi aurutõke, mille liitekohad väga korralikult teibitakse. Et sarikad, mis läbivad kogu piiret, võivad niisuguse lahenduse puhul jääda külmasillaks, tuleks seesmise ristlatistuse vahe täita kindlasti soojustusega (joon 2).
Selline variant aitab kokku hoida nii ruumi kui ka raha: sarikatevaheline ruum, mis muidu oleks jäänud õhutuseks, täidetakse villaga ning langevad ära ka kulutused tuuletõkkeplaadi muretsemiseks. Kuna niisugune lahendus on küllaltki riskialdis, oleks kasulik enne materjalide muretsemist konsulteerida mõne ehitusala spetsialistiga.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996