Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VALERI MAKSIMOV
Üleeile õhtul Kalevi spordihallis peetud kohtumisel ajakirjanikega rääkisid Eesti meeste korvpalliliigasse kuuluvate meeskondade esindajad valmisolekust peatselt algavateks mängudeks.
Sissejuhatavad sõnad lausus Eesti Korvpalliliidu president Priit Vilba. Ta rõhutas, et eelolev hooaeg peaks kujunema põnevaks, kuna toimunud on murrangulised muutused - parimad mängijad jagati klubide vahel ära. Meeskondade arvu vähendati ja võitlus medalikohtade pärast peaks ägenema. Korvpallilembuse eest pälvis EKLi juhi kiituse TV 3.
EMKLi tegevdirektor Raul Oja kinnitas, et EMKLi mängud peetakse põhiliselt Tallinnas, Kalevi spordihallis ja Tartu Ülikooli spordihoones. Täiskasvanud pääsevad korvpalli vaatama Tallinnas 30, Tartus 20, õpilased ja pensionärid 10 krooni eest, kuni 12-aastased lapsed tasuta. Ajakirjanikud lubatakse saali neile juba kätte jagatud hooajakaardi ettenäitamisel.
Pool aastat kestva turniiri reglementi tutvustas EMKLi tehniline komissar Ants Eek. Kuue meeskonna vahel peetakse viis ringi, neist üks neutraalsel väljakul - Jõgeval, Viljandis või mujal. Medalimängudele pääseb neli esimest, mängitakse kolme võiduni. Suhted pressiga jäävad mullusega samadele alustele, 20 minutit pärast igat mängu saavad ajakirjanikud Ilme Tootsilt (Tallinnas) või Madis Kukelt (Tartus) lühistatistilise ülevaate.
Rahvusvahelise kategooria arbiter Atso Matsalu: «Kohtunikuna tegutseb 12 meest, kes valiti välja Haapsalu-seminaril osalenud 18 vilemehe hulgast. Peakohtunik on Valdu Suurkask.»
Matsalu sõnul teenib platsikohtunik mänguga 400 krooni, medalimängudes rohkem. Ants Eek: «Pean normaalseks, et kohtunik vilistab kaks mängu nädalas, mõned ka kolm.»
Kamee esindaja Hannes Reinola ei salanud, et pole veel sajaprotsendiliselt kindel, kas neile eraldatud Sergei Babenko mängib või ei. Üheksakümneprotsendilise tõenäosuse järgi pidavat siiski mängima. Midagi sarnast on mustanahalise Christopher Mooreiga, kellega polnud leping üleeilseks veel alla kirjutatud - Moorei nõudmised ei olnud klubile esialgu vastuvõetavad.
Meeskonna ülesandmislehel on viisteist mängijat, neist kuus alles spordikooli noored.
Nybitist kõnelesid esindaja Arvo Lill ja treener Kalle Klandorf. Klubi tegeleb nii korvpalli kui eesti keele õpetamisega, sest meeskonnas on ka vene noormehi. Nybit on sisuliselt Euroopa juunioride meistrivõistlusteks valmistuva Eesti koondise baasmeeskond. Kõrgetest eesmärkidest EMKLis ei lubanud rääkida ka Margus Nurja ja Gert Hendriksoni ajutine kõrvalejäämine vigastuse tõttu. Konkurentsivõimelisemaks plaanitsetakse saada paari-kolme aasta möödudes. Arvo Lille arvates tuleb mõnel noormehel alles korvpallitehniline ümberõpe läbi teha.
BC Tallinn. Klubi juhatuse esimees Olaf Herman rääkis pooleldi uuenenud meeskonnast - kuus uut meest, uus treener Üllar Kerde ja direktor Peeter Ainsam. Ühe aastaga meeskond ei valmi, jõupingutused on suunatud klubi püsimisele ja poolehoidjaskonna tekkele.
Üllar Kerde meelest otsustavad mängu saatuse mitte üksikud professionaalsed korvpallurid, vaid amatöörid, viimaseid on rohkem. Psüühiliseks koormaks on talle teadmine, et BC Tallinna meeskonda peetakse tugevaks, tema aga on liigas ainuke litsentseerimata treener. Olaf Herman: «Usaldan Kerdet ka litsentsita, arvan, et ta on hea treener.»
KK Baltika. Treener endiselt Heino Rebane. Klubi esindaja Helle-Mai Enniko: «Mustanahalise Joseph Wrighti andsime vabaks, asemele kutsusime Aivar Kuusmaa. See on meie kümnes hooaeg, kuus aastat järjest oleme saanud medali. Tahame saada kulda.»
Baltika püüdleb kõrgeimat, aga eelarvesummasid kõigi kulude katteks veel polegi. Iga kuu tuleb raha juurde otsida. «Tulevik on kahvliga vee peale kirjutatud. Aga me ei kavatse Baltika korvpallile lõppu peale teha,» lõpetas proua Enniko rõõmsamalt.
KK Tartu. Klubi direktor Arvo Põder ütles kohe välja, et eelmiste meistrivõistluste hõbemedaliga enam leppida ei kavatseta, eesmärgiks on kõrgeim tipp. Tartusse on suudetud tagasi tuua peaaegu kõik siin korvpallikoolitust saanud mehed, ühe erandiga kõik on mängijana ka palgal. «Tahame Tallinna hegemoonia murda,» lausus Põder tartlaste jõuliste plaanide kohta.
Treener Jüri Lust kiitis meeskonna head üldkehalist ettevalmistust, plussiks peab ta loomulikult ka ekstartlaste mängijate taaskohtumist. Kahjuks on Marek Noormetsa seni vaid televiiorist nähtud. Kõrge koht Eestis pole meeskonna ainuke eesmärk, stimuleerivam oleks pääs Koraci karikasarja. Esialgu on aga probleeme olnud sellegi raha kokkusaamiseks, mis kulub EMKLi hooaja läbitegemiseks. Kui keegi põhitoetajatest (Eesti Gaas või Fortuuna Loto) ära kukub, on lähitulevik küsimärgi all.
BC Kalev. Ütlematagi ka kullapretendent. Uueks treeneriks Jaanus Levkoi, mänedzherina jätkab Riho Soonik.
Soonik on Jaak Salumetsa abiline ka Eesti esinduskoondise juures eurosarjas ja Euroopa meistrivõistluste valikmängudes. Seepärast pidas ta vajalikuks rääkida muustki kui Kalevi ambitsioonidest Eestis. Kalev on Koraci karikasarjas hetkel alagrupi liider, see on ühistöö tulemus. Tuleks hoiduda konfliktidest teemal, mis puudutab koondise ja klubi vahelisi seoseid. Soonik ei pea praegu võimalikuks mitme klubi Euroopasse viimist - veel mitte. Koondislased saavad klubide jaoks vabaks 17. oktoobril, pärast naasmist Ungarist. Aga esindusmeeskonna hea käigu nimel võetakse nad EM-valikmängude eel uuesti kokku.
Jaanus Levkoi (treenis aastaid BC Tallinna meeskonda): «Lähen uuele ringile uusi kogemusi saama. Peale Kalevi mul teisi pakkumisi polnud. Töötan põhikohaga Eesti Spordigümnaasiumis.»
Kohtumisel ajakirjanikega kerkis esile küsimusi ja probleeme, mis viitavad tegematajätmistele EMKLi, klubide, koondise ja korvpalliliidu vahelistes suhetes. Põhiliselt on need nelja osapoole siseasjad. Aga need tuleb lõpuni selgeks seletada. Et rahu majas oleks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VEIKO VISNAPUU, Postimees
Pärast EMKLi eelmise hooaja lõppu lõhkes sensatsioonipomm - Eesti meistritiitli võitnud Tallinna kalevlased, Kreekast koju oodatud Tiit Soku ja Aivar Kuusmaa ning suvel juurde osta kavatsetud Ameerika-täiendused (lõpuks osteti vaid Willie Chapman) otsustasid siinsed korvpallijuhid oma äranägemise järgi laiali jagada kõigi EMKLis konkureerivate meeskondade vahel. Põhimõttel: kõikidele midagi.
Tegelikult kujunes sellisest jõudude ümberpaigutamisest välja aga korvpalliturg, palju elevust tekitanud klubidevaheline kauplemine, mida tõestab kasvõi see, et mitmed kohe algul «endale koha leidnud» pallurid kolisid lõpuks ikkagi mõnda teise meeskonda - näiteks Rauno Pehka polnud rahul, et tema nimi lisati esmalt Nybiti ja seejärel Kamee koosseisu, liitudes lõpuks hoopis BC Tallinnaga. Sarnaseid näiteid leiaks veelgi.
Veel otsustati, et Euroopas hakkab Eestit esindama EMKLi klubide koondis nimega Tallinna Kalev.
Loodud euromeeskond on oma tugevust juba demonstreerinud, alustades Radivoj Koraci karikavõistluste alagrupiturniiri täiseduga, kahe võiduga kahest kohtumisest.
Kõik EMKLis osalevad mängijad seati reitingusse, mille alusel kehtestati iga mehe võimalik miinimum- ja maksimumpalk - peaaegu nagu NBAs, kus klubid peavad mängijaile makstavatest palkadest liigale aru andma.
Aga just viimane otsus põhjustas korvpallurite seas kõige rohkem kära - mõne mehe palk vähenes nüüd võrreldes eelmise hooajaga koguni poole võrra...
See on loomulik, et iga uuendus kergitab üles ka arusaamatusi. Kalevlaste turuletoomisega taheti muuta huvitavamaks just koduseid liigamänge, kus võitja oli varem ju peaaegu alati ette teada. Tõenäoliselt ongi laupäeval algav EMKLi uus hooaeg eelmisest tunduvalt põnevam - selles vist kahtlejaid pole.
Nüüd jälle rahast - BC Kalevi tänavuse hooaja eelarveks on välja hõigatud seitse miljonit krooni, millest mängijate palkadeks kulub neli ja pool miljonit.
Pole vaja olla eriti suur korvpalliasjatundja, mõistmaks, et EMKLi kõrgeima palgaga korvpallur on Tiit Sokk. Ajalehe «Äripäev» andmeil maksab BC Kalev Souli olümpiavõitjale käesoleva hooaja eest miljon krooni. Pole kuulnud, et Eestis oleks mõnele sportlasele kunagi varem seitsmekohalist summat makstud.
Pärast Soku ja Kuusmaa naasmist kodumaale jäi võõrsile leiba teenima veel vaid üks Eesti tippkorvpallur, läinud suvel NBAsse läbi murdnud Martin Müürsepp. Tema teenib suure lombi taga algava hooaja eest aga ümmarguselt kuus korda enam (mõis-tagi tuleb maha arvata maksud) kui Sokk Kalevis. No comments!
Eestiski on mõistetud, et Euroopa tasemel pakutava show eest tuleb maksta õiget hinda. Vastasel korral juhtub nii, nagu alles hiljuti oli - Tiit Sokk ja Aivar Kuusmaa mängisid Kreekas, Martin Müürsepp Rootsis ja Iisraelis, Margus Metstak Soomes, Luksemburgis ja Saksamaal, Rauno Pehka Iisraelis ja Lätis, Gert Kullamäe Leedus, Marek Noormets ja Indrek Rumma Lätis, Sergei Babenko Iisraelis ja Venemaal...
Ka tänavu vaid Euroopas esinevat klubide koondist juhendav Jaak Salumets (kodu-ses liigas on Kalevi treeneriks Jaanus Levkoi) on võõrsil kätt proovinud, lahkudes pärast Eesti esindusmeeskonna triumfi 1991. aasta N. Liidu meistrivõistlustel Soome ja seejärel Leedusse.
Peaaegu kõigi äsja mainitute (v.a. Müürsepp) koondamine algavaks hooajaks kodukamarale maksis vähemalt tavakodaniku silmis vaat et kosmilisi summasid.
Tippmeestel on nüüd aeg publikule näidata, et nende praegused palganumbrid vastavad ka korvpallurioskustele - EMKLis visatakse pall mängu eeloleval nädalavahetusel.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAIMO PEIKER
Tartu esindusmeeskond Eesti meeste korvpalliliigas kannab ka eeloleval hooajal nime KK Tartu. Sellega nõustusid meeskonna mõlemad suursponsorid, nii Eesti Gaas (Tartu Gaas) kui MTÜ Fortuuna Loto. Võistkonna eelarvest annavad gaasifirmad 40 protsenti, Fortuuna Loto ligi 30.
MTÜ Fortuuna Loto juhatuse liige ja tegevdirektor Kalev Vesi kinnitas eile hommikul «Postimehele», et asi on otsustatud ja nemad oma lubadusest ei tagane. Lubatud 550 000 kroonist on KK Tartu korvpallimeeskonnale juba üle kantud 100 000 krooni.
Mis kuul ja kuupäeval järgmised rahasüstid tulevad, seda ei osanud Kalev Vesi täpselt öelda, kuid lubas, et kindlasti esimesel võimalusel.
Korvpalliklubi Tartu direktor Arvo Põder lisas, et 100 000 krooniga on meeskonna suuruselt kolmas sponsor Tartu Õlletehas. Võistkonna suuremad toetajad on veel Pere Leib, AS Tarbus, Tartu linna- ja maavalitsus.
Arvo Põder oli ka selles kindel, et KK Tartu meeskond on võistlusvalmis ja meistrivõistlustel tahetakse olla üks kullapretendent. Meeskonna käekäigu eest hoolt kandev Põder lisas veel ühe klausli: «Tahaks loota, et rahaasjades tõrkeid ei tule ja kõik oma võetud kohustusi täidaks.»
Reedel saabub Tartusse Eesti üheks paremaks keskmängijaks tõusnud Marek Noormets, kes teeb ka KK Tartu meeskonnaga kaasa õhtupoolse treeningu, et natukegi harjutada kokkumängu enne järgmisel päeval algavaid Eesti meistrivõistlusi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VALERI MAKSIMOV
Reedel, 18. oktoobril arutatakse Eesti Olümpiakomitee laiendatud koosolekul Tallinnas Eesti sportlaste esinemist Atlanta olümpiamängudel. Arutelule on kutsutud EOK ja olümpiakoondise liikmed, kultuuriministeeriumi ja spordiliitude esindajad, EOK tippspordi- ja meditsiinikomisjon ning ajakirjanikud.
Spordialaliitudelt tellitud materjalide põhjal esitab EOK tippspordikomisjoni analüüsi selle komisjoni juht Rein Haljand, meditsiinikomisjoni järeldused toob välja Eldur Annus ja kokkuvõtliku hinnangu Eesti olümpiadelegatsiooni juhi vaatevinklist annab olümpiakomitee asepresident Tiit Nuudi. Järgneb mõttevahetus teemal, kuidas toimida edaspidi.
Eesti sportlased võistlesid Atlantas kolmeteistkümnel spordialal. Kõigi nende alade liitudelt ootas olümpiakomitee aruandvat analüüsi. Enam-vähem õigeks ajaks said kokkuvõtte tegemisega hakkama üheksa spordiala juhid, ülejäänud hilinesid või pole seda esitanudki. Eesti Olümpiakomitee edastas saadud kirjutised ka ajakirjanikele.
Spordialaliitudelt laekunud materjalid on mitte ainult puudulikud, vaid ka ebaühtlased, paljuski ammu teadaolevat kordavad ja kannatavad oskamatuse all oluline täpselt ja konkreetselt välja tuua. Iva leidmine analüüsist nõuab lugejalt omakorda analüütilist lähenemist. Mõnel alal midagi siiski välja koorub - kas või mõni tähelepanuväärne repliik, aus järeldus või otsustus.
Üks näide.
Vehklemine oli Atlantas üks meie edukamaid alasid (kaks viiendat ja üks seitsmes koht), ometi ei loe vehklemisliidu peasekretäri Tõnu Nurga esitatud resümeest välja rahulolu. Nii Kaido Kaabermal kui mõlemal viienda koha saanud võistkonnal jäänud puudu eneseületamisest, üksnes korrati enam-vähem oma tasemele vastavat kohta.
Analüüsija enesekriitilist meelt iseloomustab kõige paremini põhijäreldus: «Et saavutada tulevikus enamat, peab suhtumine olema professionaalsem. Meil jääb sellest kahjuks puudu.»
Teiseks näiteks sai valitud ühe läbikukkumise lugu. Eesti mulluse parima sportlase Jüri Jaansoni mõtted on seni parimas vormis väljendunud pärnulase Enn Halliku kirjapanduna Atlanta olümpiaraamatus (Inreko Pressi omas). Selle kõrval on nüüd täiesti omal kohal olümpiafiasko läbi teinud Jaansoni treeneri Mihkel Klementsovi tagasivaade möödunud ja sellega tihedalt seotud ülemöödunud sõudehooajale.
Kõik järgnev on Mihkel Klementsovi poolt kirjapandu lühendatud ja kohendatud variant.
Jüri Jaansonile lõppes 1995. aasta suvi teatavasti maailma karikavõidu ja maailmameistrivõistluste teise kohaga. Sellega panime punkti füüsiliselt ja psüühiliselt väga kurnavale hooajale. Endast viimase andmine oli Jaansoni keha ja vaimu sedavõrd kannatama pannud, et need vajasid korralikku taastumist. Jüri puhkas koos perega Narva-Jõesuu sanatooriumis, kuid tema emotsionaalne seisund ning äkiline pingelangus ei lasknud tal olukorda õigesti hinnata. Aktiivse puhkuse asemel oli vaid passiivne puhkus. Organismile ei mõjunud see hästi.
Treeningud algasid taas oktoobri alguses ja juba sissejuhataval võistlusel paistis välja, et puhkus pole läinud asja ette. Üldkehalise ettevalmistuse etapp kestis novembri lõpuni ja kulges raskelt, kuna ikka andis tunda väsimus. Töörütmi leidmine oli raske, probleemsemaks muutis selle koduste partnerite puudumine. Detsembri alguses õnnestus korraldada kahe ja poole nädala pikkune treeningulaager Amsterdamis. See läks täie ette, nii kehaline kui psüühiline seisund paranes tunduvalt. Kahjuks haigestus Jüri koju jõudes kohe kopsupõletikku ning veetis kaheksa päeva haiglas. Treeningupaus kümme päeva. Jaanuari alguses, treeningulaagris Otepääl, lisandus angiin, järgnesid südameuuringud. Veel kümme päeva treeningupausi.
Alles jaanuari lõpus pääsesime uuesti tõsisemalt harjutama. Ja siin peitubki ilmselt põhjus, mis jättis jälje kogu hilisemale ettevalmistusele. Kahjuks ei osanud Jüri ise, tema treener ja arst treenimissoovi ohjeldada. Kiirustasime, ajendatuna kartusest, et muidu jääme rongist maha. Kasu asemel tekkis kahju, veebruaris tuli taas nullist alustada. Seda kinnitas dispanseering.
Treeningud veebruaris kandsid vilja ja tasapisi hakkasid näitajad tõusma. Kuid ka märtsikuisel ettevalmistusetapil Sevillas ei talunud Jüri veel ootuspäraselt raskeid treeninguid. Esimese võistluse aprilli lõpus Tartus ta küll võitis, kuid temposõidus ilmnesid tehnilised vead. Esimene rahvusvaheline kontrollstart Kölnis andis kuuenda koha, kuid selgesti nähtus, et nõrga füüsilise ettevalmistuse baasil tõusevad tehnilised vead veel rohkem esile.
Maikuus püüdsime Pärnus tehnikat parandada. Kohati see õnnestus, samas tekkisid vead taas. Eesti karikavõistlustel mai lõpus võitis Jüri nii eelsõidu kui finaali ajaga 7.05, edestades Priit Tasast vaid 3,5 sekundiga. Kuna sõit oli ebakindel, aga aega ettevalmistuseks veel jätkus, loobusime juuni algul Luzerni regatist, et parandada vigu Tartus.
Eesti meistrivõistlustel juuni keskel lõid vead ikkagi välja. Võtsime kasutusele kõige erinevamad vahendid, aga efekt oli vaid lühiajaline. Kogemus ütles: ainus, mis veel aitaks, on teatud eemaldumine ja rahulik sõudmine. Aga me ei julenud riskida, olümpiakell tiksus. Järgmisel kontrollvõistlusel Amsterdamis sõudis ta kaks korda väga halvasti (eelsõidu aeg 7.32, poolfinaalis 7.40) ja kaks korda enam-vähem normaalselt (lohutussõidus 7.08, teises finaalis 7.01).
Pärast võistlust Amsterdamis kaalusime põhjalikult poolt- ja vastuargumente - osaleda olümpial või mitte. Leidsime: kui tippvormi ei ole, üritame olemasolevat taset säilitada või parandada. Lootust andsid üksikud head stardid Kölnis ja Amsterdamis. Jõukohaseks pidasime pääsu teise finaali, s.t. 7.-12. kohani.
Olümpiavõistluse tulemus, 18. koht, on loomulikult läbikukkumine. Ilmselt tõrkus Jüri organism kõige eelneva foonil tegemast seda, milleks ta võimeline on. Me ei suutnud seda prognoosida, rääkimata jagusaamisest.
Seniseid tulemusi analüüsides võib teha järelduse, et Jüri Jaansoni tipphooaegadel (1986, 1990, 1992, 1995) on ta läinud üle teatud piiri, mille tunnetamine on väga raske, kuigi väljendub üldise kurnatuse näol. Seda silmas pidades oleksime pidanud maailma karikavõistlused 1995. aastal pooleli jätma või MMist loobuma. Viimane aga oli olümpiakatsevõistlus...
Kogu ebaõnnestumine taandub psüühiliseks probleemiks. Kasutasime tänavu ka psühholoogi abi, aga ilmselt jäi see hiljaks ja väheefektiivseks. Vead said alguse hooajast, mis kujunes küll edukaks, aga uinutas ja oli samas ülimalt kurnav. Tehnikavigade ilmnemisel ei suutnud me leida õiget lahendust ega osanud olümpia eel hinnata kõiki tegureid adekvaatselt.
Jüri Jaanson on otsustanud jätkata sportlaskarjääri kuni Sydney olümpiamängudeni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIIT KUNINGAS, TOIVO KIVIMETS
1896 7/4 Thomas Burke (USA) 54,2
1900 15/6 Maxwell Long (USA) 49,4
1904 13/3 Harry Hillman (USA) 49,2
1908 36/11 Wyndham Halswelle (GBR) 50,0
1912 49/16 Charles Reidpath (USA) 48,2
1920 37/16 Bevil Rudd (RSA) 49,6
1924 60/27 Eric Liddell (GBR) 47,6
1928 51/20 Raymond Barbuti (USA) 47,8
1932 27/15 William Carr (USA) 46,2 MR (46,28)
1936 42/25 Archie Williams (USA) 46,5 (46,66)
1948 53/28 Arthur Wint (JAM) 46,2
1952 71/35 George Rhoden (JAM) 45,9 (46,09)
1956 42/23 Charles Jenkins (USA) 46,7 (46,85)
1960 54/41 Otis Davis (USA) 44,9 MR (45,07)
1964 50/33 Michael Larrabee (USA) 45,1 (45,15)
1968 54/35 Lee Evans (USA) 43,8 MR (43,86)
1972 64/49 Vincent Matthews (USA) 44,66
1976 44/29 Alberto Juantorena (CUB) 44,26
1980 50/32 Viktor Markin (URS) 44,60
1984 80/57 Alonzo Babers (USA) 44,27
1988 75/55 Steven Lewis (USA) 43,87
1992 68/52 Quincy Watts (USA) 43,50
1996 60/42 Michael Johnson (USA) 43,49
USA 16 10 9 5 8 5 246,0
GBR 2 3 1 4 2 2 51,0
JAM 2 2 - - 1 2 28,0
FRG - 2 - 1 3 - 19,0
RSA 1 - 1 1 - 2 16,0
AUS - 1 - 2 1 2 15,0
GER - 1 2 - 1 - 15,0
CAN - 1 1 1 1 1 15,0
CUB 1 - - 1 1 - 12,0
KEN - - 2 1 - - 11,0
URS 1 - 1 - - - 11,0
TRI 9,0; CIV 5,0; BEL 5,0; FIN 5,0; DEN 4,0; SWE 4,0; GDR 4,0; UGA 4,0; POL 4,0; NGR 3,0; SEN 3,0; IND 3,0; ETH 1,0; SUI 1,0. Kullariike 6, medaliriike 19, punktiriike 25.
NOORIM VÕITJA: Steven Lewis (*16.05.1969), 19 aastat ja 135 päeva - 1988 Soul.
VANIM VÕITJA: Mike Larrabee (*2.12.1933), 30 ja 323 - 1964 Tokyo.
NOORIM MEDALIVÕITJA: Steven Lewis, 19 ja 135 - 1988 Soul.
VANIM MEDALIVÕITJA: Mike Larrabee 30 ja 323 - 1964 Tokyo.
NOORIM OSALEJA: Manikavas Jegathesan (MAS), 16 ja 306 - 1960 Rooma.
VANIM OSALEJA: William Roberts (GBR), 36 ja 122 - 1948 London.
ÜLEKAALUKAIM VÕIT: Thomas Burke 54,2, Herbert Jamison 55,2 - 1896 Ateena.
NAPIM VÕIT: Otis Davis 44,9 (el. 45,07), Carl Kaufmann 44,9 (45,08) - 1960 Rooma.
KAKS MEDALIT (3): Guy Butler (GBR), hõbe 1920 ja pronks 1924; Herbert McKenley (JAM), hõbe 1948 ja 1952; Steven Lewis (USA), kuld 1988 ja hõbe 1992.
KUUIKVÕIT: USA - 1904 St. Louis.
KOLMIKVÕIT: USA - 1968 México.
EESTLASED (2): Reinhold Saulmann, eelj. (3.) 52,2 - 1920 Antverpen. Reinhold Kesküll, eelj. (4.) 53,2 - 1924 Pariis.
FINAAL. 29.07: 1. Michael Johnson (USA) 43,49 OR; 2. Roger Black (GBR) 44,41; 3. Davis Kamoga (UGA) 44,53; 4. Alvin Harrison (USA) 44,62; 5. Iwan Thomas (GBR) 44,70; 6. Roxbert Martin (JAM) 44,83; 7. Davian Clarke (JAM) 44,99. Ibrahim Ismail (QAT) EL.
EELJOOKSUD (vahejooksu kolm paremat + kaheksa paremat aegadega). 26.07. I - 1. Roger Black (GBR) 45,28; 2. Neil de Silva (TRI) 45,34; 3. Stefan Balosak (SLK) 45,86; 4. Jude Monye (NGR) 46,10; 5. Michael Joubert (AUS) 46,30; 6. Kossi Akoto (TOG) 46,94; 7. Amar Hecini (ALG) 47,34; 8. Mustafa Abdelnaser (LIB) 50,12.
II - 1. Davian Clarke (JAM) 45,54; 2. Sanderlei Parrela (BRA) 45,60; 3. Troy Douglas (BER) 45,61; 4. Charles Gitonga (KEN) 45,62; 5. Piotr Rysiukiewicz (POL) 46,07; 6. Mohammed Al-Beshi (KSA) 46,82; 7. Ivan Jean-Marie (STL) 47,13; 8. Hassani Abdou (COM) 50,17.
III - 1. Alvin Harrison (USA) 44,69; 2. Ibrahim Ismail (QAT) 45,61; 3. Paul Greene (AUS) 46,12; 4. Shigekazu Omori (JPN) 46,30; 5. Laurent Clerc (SUI) 46,42; 6. Shon Ju-il (KOR) 46,74; 7. Subul Babo (NGU) 48,15. Justice Dipeba (BOT) ES.
IV - 1. Eswort Coombs (STV) 45,84; 2. Jean-Louis Rapnouil (FRA) 45,93; 3. Duaine Ladejo (GBR) 46,27; 4. Troy McIntosh (BAH) 46,42; 5. Valdinei da Silva (BRA) 46,61; 6. Richard Jones (GUY) 46,69; 7. Mpho Morobe (LES) 47,54; 8. Mohamed Amir (MLD) 49,67.
V - 1. Sugath Tailakaratne (SRI) 45,79; 2. Michael Johnson (USA) 45,80; 3. Alejandro Cardenas (MEX) 45,85; 4. Bobang Phiri (RSA) 45,94; 5. Kennedy Ochieng (KEN) 45,99; 6. Evripides Demosthenous (CYP) 46,76; 7. Emmanuel Rubayiza (RWA) 49,20. Francis Ogola (UGA) EL.
VI - 1. Butch Reynolds (USA) 45,42; 2. Arnaud Malherbe (RSA) 45,75; 3. Tawanda Chiwira (ZIM) 45,89; 4. Mathias Rüsterholz (SUI) 45,92; 5. Dawda Jallow (GAM) 46,73; 6. Eugene Farrell (IRL) 47,18; 7. Casimiro Nze (GEQ) 50,40. Imbrahim Hassan (GHA) EL.
VII - 1. Clement Chukwu (NGR) 45,18; 2. Samson Kitur (KEN) 45,39; 3. Michael McDonald (JAM) 45,50; 4. Hendrik Mokganyetsi (RSA) 45,89; 5. Osmar dos Santos (BRA) 46,16; 6. Robert Guy (TRI) 46,80; 7. Martial Biguet (CAF) 48,92; 8. Anwar Ali (YEM) 50,81.
VIII - 1. Sunday Bada (NGR) 45,19; 2. Iwan Thomas (GBR) 45,22; 3. Davis Kamoga (UGA) 45,56; 4. Roxbert Martin (JAM) 46,01; 5. Mark Ladbrook (AUS) 46,28; 6. Carl Oliver (BAH) 47,41; 7. Kimitene Biyago (CHA) 48,88. Ibrahim Ouedraogo (BKF) ES.
VAHEJOOKSUD (poolfinaali neli paremat). 27.07. I - 1. Bada 44,88; 2. Clarke 44,98; 3. Kitur 45,03; 4. Douglas 45,26; 5. Malherbe 45,26; 6. Chiwira 45,38; 7. Rüsterholz 45,72; 8. Rysiukiewicz 46,19. II - 1. Black 44,72; 2. Ismail 44,96; 3. Reynolds 45,21; 4. Balosak 45,32; 5. Cardenas 45,33; 6. Phiri 45,51; 7. Parrela 45,72; 8. Ochieng 45,72. III - 1. Johnson 44,62; 2. Martin 44,74; 3. Kamoga 44,82; 4. de Silva 45,02; 5. Chukwu 45,24; 6. Ladejo 45,62; 7. Thilakaratne 45,78; 8. Greene 46,22. IV - 1. Harrison 44,79; 2. Thomas 45,04; 3. McDonald 45,26; 4. Coombs 45,43; 5. Rapnouil 45,74; 6. Mokganyetsi 46,48. Monye EL, Gitonga ES.
POOLFINAALID (finaali neli paremat). 28.07. I - 1. Black 44,69; 2. Clarke 44,87; 3. Ismail 45,02; 4. Harrison 45,04; 5. Kitur 45,17; 6. Balosak 45,59; 7. Douglas 46,33. Reynolds EL. II - 1. Johnson 44,59; 2. Martin 44,81; 3. Kamoga 44,85; 4. Thomas 45,01; 5. Bada 45,30; 6. Coombs 45,36; 7. McDonald 45,48; 8. de Silva 45,56.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VEIKO ASU
Eesti meistrivõistluste meistriliigas on sügisringist pidamata vaid üks voor. Kuuest kevadringis medalimänge jätkavast klubist on selged viis. Eelviimase, 13. vooru neljast mängust lõppes viigiga vaid üks.
XIII VOOR: Lelle SK-Trans 0:0, FC Marlekor-FC Lantana (Olerski - Bragin, Gruznov, 2), FC Flora-Jõhvi EP 2:0 (Rajala, Zelinski), Sadam-Vall 4:0 (Olumets, Ustritski, Slesartshuk, Krõlov).
Lelle SK ja Narva Trans said korduskohtumises kokku Kehtnas. Eelnevas, Narvas peetud mõõduvõtus võitjat ei selgunud - tulemus 2:2.
Hooaja algul punkte noppinud Trans juhtis mõnda aega koguni tabelit, kuid pärast kaheksanda vooru võitu kordusmängus Valli üle algas narvalaste kannatuste rada. Treener Juri Shalamov arvab, et raske mäng Lantanaga, kus lõpuks tuli 1:2 alla jääda, murdis meeskonna võitlusvõime.
Pühapäeval alustas Trans kerge survega. Sergei Zamorski toimetatud karistuslöögist vihises pall napilt väravapostist mööda. Narvalaste ürituste järel püüdis ka Flora duubelmeeskond midagi korda saata. Vahur Vahtramäe andis mitmel korral märku, et potentsiaalne skooriavaja võib olla just tema.
19. minut oli õnnetu Argo Arbeiterile, kes kohtuniku käest juba teist korda kollast hoiatuskaarti nägi ning sundis meeskonnakaaslased kümnekesi jätkama. Väljakukohtunik Sten Kaldma kostitas ebatsensuursete sõnade eest kollase kaardiga veel mitut mängijat.
Arvulisest ebavõrdsusest hoolimata säilus väljakul tasakaal. Kaitsesse suuri auke ei jäetud, kuid ka surmkindlaid väravavõimalusi ei tekkinud.
Teise poolaja seitsmendal minutil proovis Liivo Leetma võtta vastutust enda peale, kuid skoori ei suutnud temagi avada. Seejärel korraldas Trans Rain Vessenbergi värava all rea aktsioone, ent noored Florasse pürgijad oskasid halvimast hoiduda. Viimne märkimisväärne võimalus oli Ivan OKonnel-Broninil. Narvalaste kollkipper Remigyus Mikotshjonis tegi igaks-juhuks-hüppe, aga nahkkera pööras napilt enne posti väravateekonnalt kõrvale.
Viimase paarikümne minuti jooksul ilmutasid Lelle SK mängijad juba väsimuse tundemärke ja Transil avanes rohkem võimalusi kombineerimiseks. Paraku ei jätkunud ka külalistel piirilinnast erilist reipust ja nii jäidki väravad löömata. Sel sügisel kumbki teineteisest võitu ei saanud.
Flora peatreener Teitur Thordarson, kes ikka duubelmeeskonna tegemisi jälgib, jäi Lelle SK seekordse partiiga rahule, sest 70. minutit kümnekesi mängida pole naljaasi.
Kohalolnute meeli erutas moment Transi värava all, kus mitmed spetsialistid oodanuks Kaldmalt vilet. «Minu jaoks oli see selge penalti,» ütles ka Thordarson, kuid vilemehe otsust tuli temalgi aktsepteerida.
Teistes paarides alistas liider FC Lantana teise Tallinna klubi FC Marlekori 3:1, FC Flora võitis Jõhvi Eesti Põlevkivi 2:0 ja Sadam Valli 4:0. Väravalööjate tabeli suveräänne liider Sergei Bragin (FC Lantana) sai kirja oma kolmeteistkümnenda tabamuse. Maksim Gruznov samast klubist lisas enda arvele kaks väravat ja jagab nüüd Andres Operiga (murdis mängus Valgevenega jalaluu ja peab nüüd veidi aega jalgpallist eemal olema) seitsme väravaga teist kohta. Sadamal ja Jõhvil on nüüd võrdselt 13 punkti, kuid kui need kaks klubi on ühel pulgal ka viimase vooru järel, saaks paremate tulemuste põhjal viimasena meistriliiga pileti Sadam.
Viimane voor hoiab põnevust. Vastamisi on Marlekor ja neist ühe punktiga maha jääv Lelle SK. Viimane läheb treener Sergei Ratnikovi sõnul mängima ründavat jalgpalli, mis Lelle noortele mängumeestele just meeldibki. Väljajäämise eest pagev Sadam peab aga ennast ületama, sest Flora on sügisringi teises pooles alistanud kõik vastased peale Lantana (1:1). Joonealune Jõhvi EP peab aga Transi vastu saavutama vähemalt viigi. Viimati jäid nende vastaste kohtumisel väravad löömata, kuid tavaliselt on narvalased veidi paremad olnud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JÜRI METS
Uus korvpallihooaeg kogub hoogu. Alustanud on juba naiste meistriliiga ja meeste esiliiga. Sel nädalavahetusel on avavoor Eesti meeste korvpalliliigas ja meeste teises liigas.
Esiliiga meeskonnad (18) on pidanud kaks esimest vooru. Hästi alustas Tartu Omad Poisid. Avavoorus võideti ülikooli spordihoones Väike-Maarja Lurich teisel lisaajal 91:86 ja teises võõrsil Tallinna Akropol 82:75. Seevastu tartlaste teine esindus Metaan pidi kahes esimeses meistrivõistluste kohtumises leppima kaotusega. Kõrveküla võimlas (Metaani koduväljak) jäädi alla Tallinna Wiklari korvpalluritele 77:86 ja Tallinnas Monex/TTÜ esindusele 59:63.
Teised selle alagrupi mängud: AUMA/EXPO/TTÜ-Monex/TTÜ 83:58, Akropol-Adam BC 63:47, AUMA/EXPO/TTÜ-Lurich 73:69, Tallinna Kamee/Kristiine-Adam BC 77:62. Ka teises alagrupis mängib üheksa meeskonda. Kahe esimese vooru tulemused: Viljandi Baltazar-Tallinna TopTrust 93:58, ESG-Pärnu Sprattus 77:74, VIP-Haapsalu 89:53, Purila-Flexer 89:65, TopTrust-Haapsalu 97:76, Baltazar-Purila 78:58, Flexer-Sprattus 78:64, Bomber (senine Nybit)-ESG 71:67. Kahe vooru järel on kaotuseta Baltazar, Omad Poisid ja AUMA/EXPO/TTÜ.
Kolmas voor on juba homme. Omad Poisid alustavad ülikooli spordihoones kell 16 Kamee/Kristiinega, Metaani ja Lurichi mäng algab Kõrveküla võimlas kell 18.30.
Sellel nädalal alustab ka Eesti teine liiga, kus on registreeritud 37 meeskonda. Mängitakse kuues alagrupis. Kaheringilise turniiri järel jätkavad iga alagrupi kaks edukamat vahegruppides. Tartlaste ainus esindus selles liigas on Eesti Põllumajandusülikooli meeskond. EPMÜ alagrupikaaslased on Tallinna meeskonnad Parmex, RLK/TVK ja Skandi ning Viljandi Sako ja Kose meeskond. EPMÜ mängib kodus reedel - kell 18.30 ollakse vastamisi RLK/TVK meeskonnaga. Treener Jüri Viigipuu juhendamisel mängivad Simmo Parts, Pelle Raid, Ott Kukkes, Gunnar Zirk, Tanel Aljaste, Aivo Purm, Imre Ojamaa, Mart Kalmus, Tanel Eilmann, Jaanus Tuhkanen, Margo Mansberg ja Andres Kodaras.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996