Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
REIN EIK
Eesti naiste korvpallimeistrivõistluste meistriliigas tehti algust kuue võistkonna põhiturniiriga. Tallinna Pedagoogikaülikool alistas avavoorus Rapla Semertoni 86:61, Tallinna AGA Y.I.T (endine Huber EKV) Kohtla-Järve Kiviteri 67:55 ja mullune Eesti meister Tallinna ELK/Kristii-ne Tartu Ülikooli 67:50.
Taas meistriliigasse lülitunud Tartu Ülikooli naiskonna treener Priit Paama oli oma naiskonnaga rahul. Priit Paama tõstis esile ka Parksepast Tartusse mängima tulnud Pille Tali ja mängujuhti Külli Lembergit. Kaitses oli aga tubli Pille Russak, kes on võimeline hästi katma ka endast märksa pikemaid.
Eriti üllatas teda 17-aastase ääremängija Karin-Liis Kapi (Tartu Korvpallikoolis on tema juhendajaks Kaire Asi) hea mäng. Treener jäi rahule ka teiste osalenud noortega. Tartlannad osutasid Eesti meistrile südi vastupanu ja enamik mängust oli vahe kümme punkti ringis, vahel ka alla selle.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAAN EHLVEST
Iga kahe aasta tagant peetav maleolümpia on maletajatele oodatud sündmus. Paljude riikide nö. pühapäevamaletajatele on see võistlus ainuke, kus kohtutakse vanade ja uute sõpradega. Maleolümpia puhul on FIDE deviis Gens una sumus igati omal kohal.
Tõelist sportlikku pinget kogevad olümpial ainult paarkümmend meeskonda enam kui sajast osalejast - need, kel on medalilootusi. Kindlasti toimib mitmel tasandil sisemine konkurents naabrimeeste vahel, kuid üldsusele jääb see tavaliselt varjatuks. Viimastel olümpiatel on tavaks saanud, et juhtgrupp mängib eraldi laval. Mis aga toimub lava taga, huvitab ainult asjaosalisi. Olümpiaturniiri selline kihistumine pakub nõrgemate võistkondade esindajatele võimalust näidata oma laual häid tulemusi. Maleolümpiatel on juba traditsioon, et esimese laua võitja pole mitte tippsuurmeister, vaid mõne suhteliselt tundmatu malemaa esindaja. Jerevanis võitis esimese laua Mohamad Al-Modiahki Qatarist, kelle Elo koefitsient oli 2420. Siiski pole maleolümpia enam kohaks, kus algab uue tähe sünd, nagu omal ajal Paul Kerese või Bent Larseni puhul. Tänapäeval on silma paistmiseks lihtsalt rohkem võimalusi ja olümpial erilisi üllatusi ei sünni.
Eesti malemeeskond oli oma esimese nelja mängija keskmise reitinguga riikide pingereas kaheksateistkümnes. Vaevalt et nii mängijad kui ka pöidlahoidjad medalitele mõtlesid, sisukat esinemist oodati aga Moskva maleolümpia hea tulemuse põhjal kindlasti. Ma ei hakka siinkohal kõiki Eesti meeskonna matshe analüüsima. Tahaksin peatuda vaid nendel, mis mõnede sportlike või maleliste momentide tõttu mällu sööbisid.
Esimeses matshis võitis Eesti Uruguaid 3:1. Kõik on suhteline. Kas 1:3 kaotus tugevale Ukraina koondisele üheksandas voorus oli nõrgem tulemus kui 3:1 võit Uruguai üle? Ehkki spordis maksab tulemus, ei saa igal pool mõelda, et võit on võit. Venemaa võitis avavoorus Soomet 3,5:0,5. Moskva televisioonis kommenteeriti, et Venemaa võitis nõrgestatud Soome koondist ainult 3,5.0,5. (Nõrgestatud sellepärast, et soomlaste poolel ei mänginud kaasa Heiki Westerinen!) 3:1 võitu võib ka läbikukkumiseks lugeda, sest Uruguai esimese laua mängija Elo oli kõigest 2245.
Kuuendas voorus mängis Eesti 2:2 viiki Usbekistaniga. Lõputabelis olid usbekid üheksateistkümnendad ja püsisid kogu võistluse laval. Manilas teiseks tulnud võistkond mängis ilma oma esinumbri Nenashevita, kuid edu tagas võistkonna ühtlane tase, esimese ja neljanda laua reitingu vahe oli ainult 20 punkti.
Seitsmendas voorus saabus Eesti võistkonna kõrghetk - võideti Moskva maleolümpia hõbedast võistkonda Bosnia ja Hertsegoviinat 3:1. Pärast seda jagas Eesti turniiritabelis 3.-8. kohta. Pool võistlust oli aga veel ees. Kaheksandas voorus kohtus Eesti Ungariga ja see matsh oli minu arvates pöördelise tähtsusega. Enne seda kohtumist olid kõik peale Lembit Olli näidanud paremat tulemust kui nende praegune Elo koefitsient eeldab. Sepal olid lootused suurmeistri normi täita jne. Seega oli koondis ennast ületanud. Seda taset me hoida ei suutnud.
Eesti-Bulgaaria 0,5:3,5, üheteistkümnes voor. See matsh tekitas allakirjutanus juba väikest viha. Nägin kõrvalt, kuidas Rõtshagov avangus saadud suure paremuse järjekindlalt nulliks vormistas, kuidas Sepp ei näinud järjekordselt lihtsat võitvat taktikalist lööki.
Eesti-Sloveenia 0,5:3,5, kolmeteistkümnes voor. Minul tuli maletada Aleksandr Beljavskiga. Pärast seitsmetunnist mängu selgus, et odade lõppmäng on mulle kaotatud. Teised kohtumised olid selleks ajaks juba ammu lõppenud. Polnud meeldiv olla kaotaja kaotavas võistkonnas.
Lõpuks langesime ikkagi oma keskmisele tasemele, s.t. et keegi kaotas mõne punkti oma reitingust (Oll, Rõtshagov) ja keegi võitis (Sepp, Zjukin). Kokkuvõttes mängiti vastavalt oma võimetele, kuid Shveitsi süsteemi iseärasuste tõttu tähendas selline kõikumine katastroofi: ennastületava esinemisega võistluse esimesel poolel «valiti» endale teiseks pooleks vastased, kellest jõud üle ei käinud. Nii sportliku tulemuse kui ka võistkonna maine seisukohalt oleks hoopis soodsam olnud koguda oma paratamatud kaotused esimestes matshides ja võita lõpus.
Kas Eesti võistkonna läbipõlemises olid süüdi konkreetsed maletajad, kes teatud hetkel alt vedasid, või koondise kapten, kes ei osanud õigeid mängijaid õigel hetkel mängima panna, on vaieldav. Jäägu see maleavalikkuse otsustada. Isiklikult arvan, et vaatamata ebaõnnestumisele hoidis koondis õiget joont. Püüti mängida nii kõrge koha pärast kui võimalik.
Jaan Ehlvest (2660)
Julio E. Granda Zuñiga (2610)
Peruu suurmeister on omapärase stiiliga. Mängisin temaga esimest korda 1987. aasta tsoonidevahelisel turniiril Zagrebis. Tookord võitsin. Sel aastal võitis Granda teistkordselt Donneri memoriaalturniiri Amsterdamis.
1. e4 c6. 2. d4 d5. 3. e:d5 c:d5. 4. c4 Rf6. 5. Rc3 Rc6. 6. Og5 e6. 7. c5 h6. Uuendus. Ühes partiis Psahhise vastu mängis Granda 7. ...Od7 ja nüüd andnuks 8. a3! valgetele paremuse.
8. O:f6. Vääris tähelepanu 8. Of4.
8. ...L:f6. 9. Ob5 g6. Seda käiku mõtles Granda väga kaua, viga olnuks 9. ...e5 10. Le2 tõttu.
10. Rf3 Og7. 11. Ld2 Od7. 12. Vd1 0-0. 13. 0-0 Ld8. 14. Vfe1 b6. Tugevam oli 14. ...Re7 15. Od3 a5! segase seisuga.
15. 0:c6! 0:c6. 16. b4 bc5. 17. bc5 Vb8 18. Re5 Tekkis omapärane keskmäng. Mustadel on küll kaks oda valgete kahe ratsu vastu, kuid seisu kinnine iseloom annab valgetele mõningase paremuse. Mustad peavad valima passiivse mänguplaani 18. ...Lc7 ühes Vb7 ja Vfb8. Selline passiivne taktika aga ei sobi Granda aktiivse mängustiiliga.
18. ...Oe8? Katse aktiviseerida kaksikodasid viib kiire kaotuseni.
19. f4 f6. Vigase plaani jätkamine.
20. Rd3 Of7. 21. Vb1 g5. 22. Vb8 Lb8. 23. Vb1 Lc8. 24. Rb5 Og6. 25. Rd6 La6. 26. Rb4 La5 27. f5! Ajutine etturikahing, mille eesmärgiks on odade tegevusvabaduse piiramine.
27. ...e:f5. 28. Vb2 Vd8. Pärast 28. ...Vb8 29. R:d5 L:d2 30. Re7!+ lipustub valgete c-ettur.
29. Rb7 Mustad alistusid.
Matshis Bosnia ja Hertsegoviinaga paistis silma Sepp, kes alistas mustadega kunagise juunioride maailmameistri.
Bojan Kurajica (2490)
Olav Sepp (2420)
1. Rf3 Rf6. 2. d4 g6. 3. g3 Og7. 4. Og2 0-0. 5. 0-0 d6. 6. c4 Rbd7. 7. Rc3 e5. 8. e4 c6. 9. b3 h6. Uus plaan.
10. Lc2 Rh7. 11. d:e5? Vanaindiat peetakse riskantseks avanguks, ta nõuab valgetelt täpset mängu. Vahetus tsentris on kasulik mustadele.
11. ...d:e5. 12. Vd1 Ve8. 13. Oe3 Le7. 14. Ra4 Rg5. 15. R:g5 h:g5. 16. Ld2 g4. 17. h3. Valged ei tunneta ohtu, parem oli 17. Ld6.
17. ...Le6. 18. Kh2 g:h3. 19. O:h3 f5. 20. f3 Lf7. 21. Og5 Rf8.
22. e:f5 g:f5. 23. Rc3 Lh5. 24. f4 e:f4. 25. O:f4 Lf3. 26. Vf1. Ratsu ei saanud liikuda Ve2 tõttu.
26. ...L:c3. 27. Og2 Lb2. 28. L:b2 O:b2. 29. Vad1 Oe6. Valged alistusid.
Selline seis tekkis neljandas voorus Venemaa ja Saksamaa vahelises matshis. Valgetega mänginud Pjotr Svidleri (2650) viimane käik oli 61. Ka7-b6, mille peale Saksa suurmeister Eric Lobron (2585) alistus. Täiesti ilmaasjata. Pärast 61. ...Kg2 62. Kc5 h1L 63. V:h1 K:h1 64. Kd4 Kg2 65. Ke5 Kf3 66. K:f5 Ke3 on laual viik. Peab siiski juurde lisama, et see pole suurmeistrite praktikast ainuke juhtum, kus viigiseisus alla antakse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AARE RAIGNA
Eesti meeskond sai pimedate kümnendal maleolümpial 30 võistkonna seas kõrge kümnenda koha. Brasiilias Luganas mängiti neljaste võistkondade vahel üheksa vooru shveitsi süsteemis.
Tõusti tänu edule viimastes voorudes: kaheksandas voorus alistati Iisrael 2,5:1,5 ja lõppvoorus Portugali 3:1. Esimese ja teise koha hõivasid täpselt samad meeskonnad, kes male-olümpial Jerevaniski - Venemaa ja Ukraina. Venelased said 36 võimalikust 28 ja ukrainlased 24,5 punkti. Järgnesid: 3. Valgevene 22,5; 4. Poola 22,5; 5. Jugoslaavia 21; 6. Hispaania 20,5; 7. Saksamaa 20; 8. Ungari 19,5; 9. Inglismaa 19,5; 10. Eesti 19,5; 11. Makedoonia 19,5; 12. Bulgaaria 19,5 punkti.
Võrdsete punktide korral sai määravaks parem koefitsient. Eesti oli seega Põhja- ja Baltimaade seas parim. Soome saavutas 17,5 punktiga 17. ja Eestit tihti edestanud Leedu 17 punktiga 21. koha. Taani oli sama punktide arvuga 23.
Enne viienda vooru algust mälestati Luganas Paul Kerest, kelle surmast möödus 21 aastat. Sellel päeval sai Eesti ka oma suurima võidu, alistades Tshiili 4:0. Veel võideti Taani 3:1, Inglismaaga mängiti viiki 2:2 ja Saksamaale jäädi alla 1,5:2,5. Suur 0:4 kaotus tuli Valgevenelt.
Laudade järjekorras said meie mehed punkte nii: Aare Raigna (Tartu) 4, Leino Lember (Kuressaare) 3, Jaan Kapp (Jõgeva) 7,5 ja Kaido Laasi (Jõgeva) 5. Kapp võitis oma laua, Laasi jagas 7.-8. kohta.
Eesti meeskonna treeneriks oli meister Harry Pohla ja esindajaks Eesti Pimedate Liidu instruktor Anne-Mall Kroon. Võistkond tänab AS Sangarit kõigile mängijatele kingitud ühesuguste särkide eest. Otsustavas voorus olid need kõigil seljas ja tuli ka suur võit.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ANDREI SERGEJEV
Kõik tänavused Tartu malemeistrid on selgunud ning enne AVRO ja Gunnar Uusi mälestusturniiri paras aeg kokkuvõtteid teha.
Eelviimane võitja selgus välkmales. Seitsmelt turniirilt läks igal maletajal (kokku osales 20 võistlejat) arvesse neli paremat tulemust. Võrreldes mullusega olid osavõtjate koosseisus toimunud märgatavad muutused. Eelmise aasta esiviisikust osales ainsana Ants Vihmand.
Lõpliku selguse kohtade suhtes tõi alles viimane partii. Kui kolm etappi võitnud Ülar Lauk oleks selle kaotanud, võinuks üldesikoht minna viimase turniiri parimale Kusta Raudsepale. Lauk siiski võitis ja meistritiitel kuulus talle. Kaotuseta ta siiski ei jäänud, sest viimasel osavõistlusel pidi ta koguni kahes partiis tunnistama vastase paremust. Eelmisel kolmel turniiril polnud seda kordagi juhtunud. Kokkuvõttes tuli kolmandaks Tartu male-treeneri Aksel Rei õpilane Pavel Vorbjov. Järgnesid Rauno Pärnits, Ants Vihmand, Viktor Voon, Sven Reimaa ja Tiit Kaimur.
Viimane selle aasta malemeister selgus supervälkmales. Sellel malespordi põnevaimal ja vaatemängulisimal alal on kogu partiile mõtlemisaega ainult üks minut. Kuuepartiiliste seeriatena mängiti kokku 72 kohtumist. Peamised esikohapretendendid Ants Vihmand ja Ants Särgava kohtusid omavahel viimases seerias. Enne seda oli Särgava edumaa kolm punkti. Vihmand võitis küll esimese partii, kuid kaotas kaks järgmist ning pidi lõpuks leppima teise kohaga. Veelgi põnevam oli konkurents kolmandale kohale, kus otsustavaks sai turniiri kõige viimane mäng, mille eel Sven Reimaal ja Rauno Pärnitsal oli võrdselt punkte. Pärnits võitis omavahelise partii ja tagas niimoodi endale kolmanda koha.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996