Pühapäevaõhtune saade ajas tülli ETV ja Koonderakonna, Siimann lõõpis Sheini kallal, Tallinnas arutati heategevuse ja äri sidemeid

ALO LÕHMUS

Eesti Televisiooni (ETV) 6. oktoobri saates «Suures plaanis» kõlanud ennustus valitsuskoalitsiooni peatsest lagunemisest vihastas välja Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni. Kaebuses ringhäälingunõukogule süüdistab Koonderakonna fraktsioon ETVd spekulatsioonide levitamises, ETV on vastanud süüdistustega poliitilise surve avaldamises.

Pühapäevaõhtuses saates «Suures plaanis» ennustas saatejuht Vallo Toomet oma kommentaaris, et tõenäoliselt läheb koalitsioon pärast kohalike omavalitsuste valimisi lõhki.

«Esitasin sellele ennustusele ka põhjendusi ja ütlesin, kuidas minu arvates moodustub uus koalitsioon,» ütles Toomet «Postimehele». Saates ladus Vallo Toomet oma sõnade taustal «poliitilist pasjanssi» kaartidega, millele olid kleebitud poliitikute näopildid.

Riigikogu Koonderakonna fraktsioon kaebas ETV kõnealuse saate pärast ringhäälingunõukogusse, nimetades Toometi esinemist spekulatiivseks ja avalik-õigusliku televisiooni uudistesaadete peatoimetajale kohatuks ning paludes ringhäälingunõukogul kujundada küsimuses oma seisukoht.

«Avalik-õigusliku televisiooni uudistesaadete juht ei tohiks kuulujuttude levitamisega tegeleda. Aga selles saates levitati kuulujutte,» ütles «Postimehele» Koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann.

«Aga ma pole kunagi öelnud, et avalik-õigusliku televisiooni uudistesaadete juht ei võiks oma arvamust esitada või ei võiks saadet juhtida,» märkis Siimann samas.

Vallo Toomet nimetas Siimanni etteheidet väga kummaliseks. «Selles saates ei levitatud kuulujutte, vaid reastati kõigile ammu teada fakte. Toomet märkis, et vaidlusaluses saates ei esinenud ta mitte ametiisiku ehk uudistesaadete peatoimetajana, vaid ajakirjanikuna.

«Väidet, et on olemas teatud riigiametnikud, nende seas ka ETV uudisteprogrammi juht, kel ei ole õigust ise mõelda, võib käsitleda poliitilise survena,» ütles Vallo Toomet.

ETV peadirektor Hagi Shein on BNSile öelnud, et ETVle riigieelarvest järgmisel aastal eraldatava summa jätmine samale tasemele sellel aastal eraldatuga kätkeb endas poliitilise surve momenti.

ETV peatoimetaja Raul Rebase sõnul sai ETV juuli keskpaigas kultuuriministeeriumilt teate, et ETVle eraldatava riigitoetuse piirsummaks on kinnitatud 82 miljonit krooni. 12. augustil teatati rahandusministeeriumist aga, et ETV toetus on külmutatud ja jääb 1996. aasta tasemele (71 miljonit krooni).

«Seda taandust praktiliselt ei põhjendatud. Kuna ETV programm on väga pikaajaliselt planeeritud ning telehooaeg ei kattu rahandusaastaga, tekitab selline tagasiminek meile väga tõsiseid probleeme,» ütles Raul Rebane. Tema sõnul satuvad eelkõige ohtu regionaalprogrammid, kultuuri- ja lastesaated, lavastused, aga ka Eesti osalemine Eurovisiooni lauluvõistlusel.

ETV eelarvemahu külmutamist on ka ajakirjanduses seostatud valitsusjõudude sooviga ETVle ebalojaalsuse eest kätte maksta.

«Kui me seni arvasime, et suretame teid välja aasta jooksul, siis nüüd teeme seda paari kuuga,» raevutses üks valitsusliidu juhtivpoliitik pärast ETV saadet, kus uudistetoimetuse juht Vallo Toomet ennustas Vähi valitsuse peatset asendumist Kallase valitsusega,» kirjutas neljapäevane «Eesti Päevaleht».

Mart Siimann rääkis eile «Postimehele», et ütles Hagi Sheinile tõepoolest midagi sellesarnast, kuid see oli mitte ähvardus, vaid halb nali.

«Ühel vastuvõtul, ilmselt presidendi ametivande andmise järgsel vastuvõtul, kui nägin seal Peeter Sookruusi ja Hagi Sheini, ütlesin shampanjaklaasi juures küll ühe repliigi, et mõned inimesed on ähvardanud ETV likvideerida mitte aastaga, vaid kahe kuuga,» meenutas Siimann. «Aga see oli halb nali ja ma ei vihjanud sellega ühelegi oma kolleegile. Niisugust repliiki pole ma kuulnud mitte oma erakonnakaaslastelt, vaid teiste erakondade inimestelt. Aga need on olnud ka kõik sellised lõõpimised, mida ei peaks ajakirjanduslikult võimendama.»

Siimann lisas, et tema teada pole ka ükski teine Koonderakonna poliitik ETV aadressil selliseid ähvardusi teinud.

«Minu kolleegidelt fraktsioonist ei ole ma sellist ähvardust kuulnud, ma ei saa aga vastutada kõikide inimeste eest, eriti valitsusametnike eest, keda on palju,» ütles Mart Siimann.

ETV peadirektor Hagi Shein on andnud samuti mõista, et peab eelarvekärpimist poliitikute kättemaksuks.

Mart Siimann kinnitas, et ETV eelarve jäämisel selle aasta tasemele pole mingit seost Vallo Toometi saatega. «Et Hagi Shein on hakanud huvitavaid seoseid leidma, on tema südametunnistuse asi. Seostada ühte sõbralikku repliiki, mida uudistesaadete juht ei võiks või ei tohiks teha, ETV finantseerimisega, see on väga tundlike ja närviliste telejuhtide väga meelevaldne seos,» ütles Siimann.

Ta lisas, et vaidlused ja kahtlustused ETV finantseerimise ümber lõpeksid, kui Riigikogu sätestaks kindla protsendi, mille ulatuses ETV riigi rahakotist osa saaks.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

Rahvusvahelise filantroopiateemalise püsikonverentsi Interphil ja Avatud Eesti Fondi korraldusel toimus Tallinnas Interphili 25. aastakonverents.

Tallinna konverentsi teema oli «Filantroopia ja äri». Konverentsil esinesid mittetulundusühingute, fondide ja ka äriringkondade esindajad rohkem kui kümnest riigist. Konverentsi avamisel esinesid välisminister Siim Kallas, professor Mati Heidmets AEFi juhatusest, Interphili president krahvinna Anne Sforza ning kompanii Levi Strauss & Co Fondi direktor Alan Christie.

Eri riikide ja organisatsioonide esindajad tõid näiteid heategevuse ja äri suhetest oma kodumaal, millised on selles valdkonnas võimalused, probleemid, edusammud, läbikukkumised ja kasu. Eesti näite «väikese maa väikesest heategevusest, millega tegeleb vähe inimesi» esitas Tallinna lastehaigla toetusfondi tegevdirektor Liis Klaar. Tema sõnul on Eestis heategevuseks annetatud miljoni krooni kokku saamine suur asi.

Kui mujal on ligi 75 protsenti annetajaist üksikisikud, siis Eesti inimestele ei jää pere toitmise ja elamiseks vajaliku kõrvalt palju üle. Tallinna lastehaigla toetusfondi tegevdirektor Liis Klaar ütles, et viimasel ajal on siiski lisaks organisatsioonidele ja ettevõtetele hakanud abistama ka inimesed. Tänavu on haigla intensiiviraviosakonna remondiks raha annetanud üksikisikutest 80%, ettevõtetest 100% ja organisatsioonidest 11 % Eestist.

Alaliselt Shveitsis tegutseval organisatsioonil on tava korraldada oma aastakonverentse eri riikides. Tallinnas oli juttu heategevusest sõpruslinnade vahel Bostoni ja Kiievi näite varal, Kanada suurtest heategevusorganisatsioonidest ja eduka rahakogumise organisatsioonilistest strateegiatest. Samuti suhetest riigi, heategevuse ja äri vahel.

Eile õhtul anti noorele eesti graafikule Marko Laimrele Bikem Özsunay mälestusauhind humanistlike ja sotsiaalsete teemade kajastamise eest graafikas. Auhind antakse konverentsi aastakoosoleku toimumismaa esindajaile.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996