Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS KALDMAA
Eile kuulutas Pärnu linnakohus välja otsuse Permi grupeeringu oletatava liidri Nikolai Bleskovi (sünd. 1957) ja tema kaasosaliste Peeter Vaiki (1967) ning Vahur Tammani (1959) kohta. Kohus karistas Nikolai Bleskovi 8-aastase ja Peeter Vaiki 6-aastase vabadusekaotusega.
Vahur Tammani süü tõestamist ei leidnud ja ta mõisteti õigeks. Ükski kohtualustest end süüdi ei tunnistanud. Prokurör Aleksandr Tshitsherov oli nõudnud Nikolai Bleskovile röövimise, väljapressimise ja relva ebaseadusliku omandamise ning hoidmise eest 11, Peeter Vaikile avaliku varguse, röövimise ja väljapressimise eest 10 ja Vahur Tammanile väljapressimise eest 6 aastat vanglakaristust.
Eeluurimise kohaselt tungisid Nikolai Bleskov ja Peeter Vaik 1993. aasta 30. septembril koos 5-6 kaaslasega ühe Pärnu ärimehe korterisse.
Kurjategijad ähvardasid ja peksid ärimeest, Nikolai Bleskov pani talle püstoli kõri peale ja nõudis 10 000 dollarit, mis ta olevat võlgu. Kurjategijad laamendasid ärimehe korteris 2-3 tundi.
Ootamatult saabus koos oma sõbrannaga koolist koju ärimehe tütar, kes oli maha unustanud vihiku. Ärimehel kästi tütrele öelda, et talle on sõbrad külla tulnud. Tütrel lubasid kurjategijad rahulikult lahkuda.
Seejärel hakkas neil väga kiire, kaasa võeti 4285 dollarit ja umbes 22 200 krooni eest kuld- ja muid esemeid. Kurjategijad lubasid uuesti tagasi tulla. Umbes pool aastat elas ärimees pidevas hirmus, talle helistati ja ähvardati tappa teda ennast või röövida tütar.
Ärimees pöördus politseisse. Kui saadi teada, et üks kurjategijaist oli tõenäoliselt Nikolai Bleskov, võttis uurimise üle Koit Pikaro. Möödus kaks aastat, aga mingit märki tulemustest ei olnud. Lõpuks selgus, et tegelikult ei olnud poolteise aasta jooksul uurimistoimikut üldse avatud. Nikolai Bleskovi vastu algatas 29. novembril 1994 kriminaalasja kaitsepolitsei, ja seda mitte Pärnus toimunud väljapressimise, vaid relvade ja laskemoona ebaseadusliku omamisega seoses.
Kohtuprotsess Nikolai Bleskovi, Peeter Vaiki ja Vahur Tammani üle algas esmaspäeval. Kohe peale algust see katkestati, sest Nikolai Bleskovi ja Peeter Vaiki kaitsjad polnud kohtusse ilmunud, kohtu poolt määratud kaitsjatega süüdistatavad aga ei nõustunud. Protsess jätkus kolmapäeval ning prokuröri taotlusel kuulutati see kinniseks.
Kohus jättis rahuldamata Vahur Tammani kaitsja taotluse saata kriminaalasi täiendavale uurimisele ja kaasata protsessi Demokraatliku Tööpartei Pärnu organisatsiooni endine sekretär Tatjana Konõsheva. Vahur Tamman ja Tatjana Konõsheva olid mõlemad tegevad aktsiaseltsis Argo. Milline osa kogu loos oli Vahur Tammanil, oleks tõenäoliselt saanud öelda ainult tema.
Vahur Tammani kaitsja arvates oli Tatjana Konõsheval majanduslik huvi saada raha ja ta võis olla väljapressimise organisaator. Tatjana Konõsheva ühe tuttava ütluse järgi on Tatjana Konõsheva aga öelnud, et teda on ähvardatud tappa, kui ta tunnistusi julgeb anda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AIVAR AOTÄHT
Esialgseil andmeil ei ole neljapäevaöise Seli tervisekeskuse tulekahju põhjuseks kuritahtlikkus, ütles eile «Postimehele» Raplamaa päästeteenistuse vaneminspektor Arvo Puri.
Nagu Arvo Puri sõnas, välistab ta praegustel andmetel tahtliku süütamise, sest süütamisele ei viita miski. «Muidugi ei saa selles sada protsenti kindel olla,» märkis ta.
Puri kinnitas varasemat infot, et väljastpoolt maja pööningule viiv uks oli lahti ning tulekolle jäi just sinna lähedale. Ta sõnas, et ilmselt võis minna keegi öösel pööningule varguse eesmärgil või mõni poiss uudishimu ja põnevuse pärast pööningule mõni poiss.
Arvo Puri sõnul võis tulekahju alguse saada kahest enam tõenäolisest põhjusest. «Pööningul käinud inimene võis hooletuse tõttu poetada maha põleva tiku või sai tuli alguse suitsetamisest,» rääkis ta. «Teine võimalus on, et tuli võis alguse saada elektrijuhtmestikust. Kui remondimehed suvel majale uut katust panid, võtsid nad maha elektrijuhtmed, alles jäid kaks valgustusjuhet. Võibolla olid need viga saanud ning nüüd süttisid lühisest põlema.»
Tulekahju tekke täpne põhjus peaks selguma politseis pärast juurdlust, lisas Arvo Puri.
Nagu eilne leht kirjutas, avastas tulekahju Raplamaal väikeses Seli alevis tervisekeskuses valveõde, kell 1.28 sai sellest teate Raplamaa päästeteenistuse häirekeskus. Sündmuskohale sõitis kaheksa tuletõrjemasinat, kahjustusi läksid likvideerima ka Tallinna üksiku päästekompanii 17 ja kaitsejõudude üksiku vahipataljoni 30 noort meest. Üksikutes tulekolletes hingitses tuli keskpäevani välja.
Õhtuni likvideerisid tulekahju tagajärgi päästekompanii ja vahipataljoni mehed. Ööseks jäi tervisekeskuse juurde valvesse kohalik Purila tuletõrje-päästekomando, kes lahkus eile hommikul seitsme ajal. Vahipataljonist läks eile hommikul kuus meest veel kord sinna tööle tagasi.
Inimestest keegi kannatada ei saanud, kuid kõik 41 patsienti saadeti tagasi kodudesse. Kaitseministeeriumile kuuluval endisel mõisahoonel said tules peamiselt kannatada pööning ja katus. Vesi, kuumus ning tuli rikkusid ka siseruume.
Kaitseministeeriumi esindaja teatel «Postimehele» läheb Seli tervisekeskuse katuse ja pööningu taastamine maksma üle 250 000 krooni (250 000 krooni + käibemaks). Tööd peaksid algama tuleva nädala alguses.
Mainitud summale lisanduvad veel siseviimistlustööde kulud. Kui palju need tööd raha nõuavad, pole kaitseministeeriumi esindaja sõnul veel selge, sest kahjustused vana mõisahoone sees vajavad põhjalikumat ekspertiisi.
Nagu kaitseministeeriumi esindaja lisas, on nende ministeeriumil Seli tervisekeskuse peaarstiga kokku lepitud, et taas võtab tervisekeskus patsiente vastu 11. novembril. Kannatada saanud palatite tõttu võib voodikohti senisest mõni vähemaks jääda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAAN VÄLJAOTS
Kell 1.28 Raplamaa päästeteenistuse häirekeskusse jõudnud teade Seli tervisekeskuse põlengust jõudis riigi päästeametisse alles kell 5.25.
Riigi päästeameti pressiesindaja Tiit Tambi ütles, et kohalikud päästeteenistused alluvad maavanematele ja neil polegi kohustust tulekahjudest kohe riigi päästeametit teavitada.
«Tavaliselt pöördutakse meie poole alles siis, kui kohapeal jõud enam üle ei käi,» ütles riigi päästeameti pressiesindaja. «Vastasel juhul informeeritakse meid alles pärast tulekahju kustutamist statistika jaoks.»
Et Seli tervisekeskuse põlengul said kohalikud tuletõrjujad kustutamisega hakkama ning abi paluti vaid majakraami väljatassimiseks, siis leidis Tiit Tambi, et ette heita pole midagi.
Ometi tuleb tunnistada, et mõnikord kipuvad kohalikud päästetööde juhid oma võimeid üle hindama.
Päästeameti pressiesindaja tõi näiteks Oru turbaväljade põlemise, kus kohalik komando palus pärastlõunal avastatud tule kustutamiseks abi alles öö hakul. Üle Eesti kokku kogutud päästejõud nägid 17 päeva vaeva, et tuli kustutada.
Mäletatavasti tõi ka suurõppus Rakvere lähedal välja tõsiasja, et kohalik haigla esitas abipalve alles kolm tundi pärast lavastatud rongikatastroofi, mille legendi kohaselt sai vigastada selgelt rohkem inimesi, kui kohalik haigla oleks olnud suuteline vastu võtma.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996