Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Kapo: Moskva lubas Eesti euronimekirjale kümme miljonit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Alo Raun
Copy
Raha.
Raha. Foto: Margus Ansu.

Kui Moskva esindaja Georgi Muradov käis eelmise aasta veebruaris Tallinnas venekeelsete kandidaatide ühist euronimekirja kokku panemas, lubas ta ühisnimekirja kandidaatidele üle kümne miljoni krooni suuruse motivatsioonipaketi, väidab kapo.


«Visiidi käigus pakuti seatud tingimuste täitmisel kavandatava ühisnimekirja kandidaatidele välja üle kümne miljoni krooni suurune motivatsioonipakett,» seisab kaitsepolitsei aastaraamatus.

«Kui suur rahasumma reaalselt Eestisse oleks jõudnud, on siiski teadmata, sest vene kandidaatide ühtset nimekirja moodustada ei õnnestunud ja koos sellega kadus ka motiveerimise eesmärk.»

28. veebruaril 2009, mil oli Venemaa kaasmaalaste organisatsioonide nõupidamine Eestis, algas ka Moskva linnavalitsuse välissuhete osakonna juhataja Muradovi kahepäevane visiit Eestisse.

Visiidi algul Eesti meediale antud intervjuus väitis Muradov, et tuli Eestisse puhkama ja külla oma sõbrale.

Tegelikkuses seisnes külaskäik kapo andmetel vestlustes Tallinnas Venemaa suursaatkonnas järjestikku väljakutsutud kaasmaalastega.

Juba toona väideti meedias, et kohtumiste eesmärk oli valimisteks kokku leppida vene kandidaatide ühisnimekirja moodustamises, mille eesotsas oleks koordinatsiooninõukogu aktiivne liige ja MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse juht Aleksei Semjonov.

Tema esiletõstmine oli kapo hinnangul mõistetav, kuna tegemist on inimõiguste temaatikat Venemaa vaatenurgast käsitleva isikuga, kelle tegevust rahastatakse Moskvast.

Inimõiguste Teabekeskuse aastaaruande kohaselt moodustas Venemaa saatkonna rahaline toetus 2008. aastal peaaegu poole nende projektide kogutoetusest, märgib kapo

«2009. aasta europarlamendi valimistel Eestis ilmnes taas, kuidas Venemaa poliitikud «ei sekku» oma kaasmaalaste poliitika kaudu teiste riikide siseasjadesse.»

Tagasi üles