Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AIGAR BRETT
Aigar Brett on KPÜ Tartu Piima haldusspetsialist.
20. septembri «Postimehes» ilmunud artikkel «Maksuamet taotleb » vajab ühistupoolset selgitust olukorrale ja selle tagamaadele.
15. detsembril 1995 esitas Keskpiimaühistu Tartu Piim Eesti riigile erastamisagentuuri (EEA) näol taotluse äriplaani muutmise kohta. See sisaldas plaani kriisist väljatulemiseks ettevõtte ümberstruktureerimise ja talle mittevajaliku kinnisvara müügi kaudu. Vastavasisuline taotlus esitati ka riigi maksuameti kaudu.
Esimene positiivne nihe toimus 22. märtsil, mil maksuameti vastne peadirektor Kalev Järvelill aktsepteeris ühistu plaane ja kirjutas alla riigimaksete tasumise graafikule. 1996. aasta jooksvate maksete osas jõuti kokkuleppele, et need tasutakse kinnisvara müügist saadavatest summadest. Kokkulepitud pakkumine oli reaalne, sest ühele hoonele oli olemas reaalne ostja 7 miljoni krooni eest ja suusõnaline lubadus EEA poolt, et müügiluba tuleb. Olime veendunud, et ühistu on kriisist väljumas.
Hoonete müügi luba küll tuli (27.05.96), aga alles kolm päeva pärast sellel tugineva maksegraafiku tühistamist ja pankrotihoiatuse tegemist (24.05.96). Selgus, et meie ettekujutus Eesti riigist kui enam-vähem ausast partnerist on illusioon.
Seepärast tundub 20. septembri «Postimehes» avaldatud maksuameti esindaja Aivar Pilve avaldus algatada kriminaalasi seoses varaga tehtud tehingutega kummaline.
See, et erastamise hetkel Eesti riik ühistut ilustatud bilansiga ettevõtet müües 7,5 miljoniga pettis, on isegi piisavalt kurioosne. Nüüd annab seesama riik ise loa «kriminaalkuriteo» sooritamiseks ja kui see on tehtud, soovib alustada kriminaalasja. Tundub, et käed ei tea, mis jalad teevad ja pead ei ole üldse olemas.
Ühistu kohustused võlausaldajate ees on praegu (kaasa arvatud piimavõlad) ca 25 miljonit krooni (erastamise hetkel ca 40 miljonit). Varade väärtus turuhindades on ca 45 miljonit. Hr. Pilve esinemisest tundub, justkui tekiks riigile tõsiseid probleeme, kui ta ei saa eelisõigust kasutades 19 miljonise võlanõudega 45 miljoni eest vara.
KPÜ Tartu Piima peahoonet ei võõrandatud alla bilansilist väärtust: 5,15 miljonit (5 miljonit ülesostetud piimavõlgu) on suurem kui 0,11 miljonit. Seega müüdi maja 5,04 miljoni võrra bilansilisest väärtusest kallimalt.
Kõik ühistu juhatuse ja juhtkonna poolt tehtu on seaduslik ja pole kahjustanud kreeditoride huve. Tõsi küll, kahjustatud on nende huvisid, kes lootsid ebaausate võtetega Tartu Piima lammutamisega saada odavalt varade omanikuks või tahtsid lihtsalt soomust teha.
7. augustil tegi ühistu riigi maksuametile pakkumise maksuvõlgade tagamiseks Rannu tsehhi müügiga. Pakutud summa ületab tunduvalt ühistu maksuvõla. Vastust pakkumisele pole senini tulnud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TARMO TOMAK
Nädalavahetusel kohtusid Iirimaa pealinnas Dublinis Euroopa Liidu rahandusministrid, kes arutasid liikmesriikide eelarvedefitsiitide kärpimist ning valuutakursse pärast kavandatavat üleminekut rahaliidule 1999. aastal.
Maailma finantsturud peavad juba täna euro käibeletulekut pöördumatuks. Samas ollakse kindlad, et valuutaliidu liikmeks saamise tingimusi suudavad täita vaid üksikud Euroopa Liidu liikmesriigid, mille seas pole ilmselt ka valuutaliidu idee eestvedajaid Saksamaad ja Prantsusmaad.
Saksamaa rahandusministri Theo Waigeli kinnitusi Saksa eelarvedefitsiidi vähendamise kohta alla 3% sisemajanduse kogutoodangust, nagu on valuutaliidu liikmeks saamiseks vaja, ei pea eksperdid eriti usutavateks. Prantsusmaa valitsus on aga asunud oma riigieelarvet parandama arvestuslike meetoditega.
Kindlus rahaliidu realiseerumise osas on AP-BNSi teatel aga kasvanud, sest kõikide riikide valitsused on asunud agaralt täitma valuutaliidu nõudeid.
Lisaks liikmesriikide raskustele valuutaliidu normide täitmisel on tähtis küsimus stabiliseerimispakti ellurakendamine, mis väldiks süsteemi kokkuvarisemist pärast üleminekut eurole. Euroopa Liidu rahandusametnikud on leppinud põhimõtteliselt kokku trahvide kehtestamise valuutaliitu kuuluvate riikide hulgas, kui riikide eelarvedefitsiit ületab 3% sisemajanduse kogutoodangust. Samas on riigid lahkarvamusel trahvide suuruse ja nende rakendamise meetodite üle.
Maastrichti lepingu kohaselt otsustavad Euroopa Liidu liikmesriigid 1998. aastal 1997. aasta majandusnäitajate põhjal, kas valuutaliit saab teoks 1999. aasta algul nagu kavatsetud ning kes liiduga ühinevad. Ühine raha peab selleks ajaks olema juba tehniliselt ette valmistatud.
Euro peab olema turvaline
Valuutaliidu nõuete täitmise sünged perspektiivid muudavad kõik tehnilised ettevalmistused euro kasutuselevõtuks tarbetuks, kuigi tehnilised probleemid on seni ainukesed, mida on suudetud lahendada vastavalt eelnenud plaanile.
2002. aastal käibele tulevate paberist eurode ja müntide tehnilise väljatöötamisega tegeldakse juba pikka aega. Detsembris toimuval Euroopa Liidu valitsusjuhtide kohtumisel kinnitatakse euro tehniline ettevalmistamine lõplikult.
Tuleviku Euroopa ühisraha euro peab olema turvaline ja võltsimiskindel, esialgsete kavade kohaselt valmistatakse uued mündid näiteks kolmekihilisena ning kahevärvilisena.
Kolmekihilised ning kahevärvilised mündid oleksid maailmas ainulaadsed ning seega ka äärmiselt turvalised, kuigi samas kallimad. Väga tähtis on ka see, et erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides valmistatavad mündid oleksid sama kvaliteediga.
Müntide tootja vajab vähemalt kolm aastat enne müntide väljalaskmise alustamist täpset informatsiooni müntide läbimõõdu, paksuse ja muude omaduste kohta. Kaks aastat enne väljalaskmist lähevad uued mündid testimisele. See tähendab, et müntide omadused tuleb Euroopa Liidul kinnitada juba enne 1998. aastat, kui otsustatakse valuutaliidu liikmeks saavate riikide nimekiri.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TARMO TOMAK
Tshehhi valitsus peatas eelmisel nädalal pangandussektoris valitseva pingelise olukorra tõttu riigi nelja suurima panga erastamise. Tshehhi peaministri Vaclav Klausi sõnul pole pankade kiire erastamine kujunenud olukorras võimalik.
Eelmisel nädalal määras Tshehhi keskpank riigi suuruselt viiendale pangale ning suurimale erapangale - Agrobankale - halduri. 70 miljardi Tshehhi krooni (32 miljardi Eesti krooni) suuruse bilansimahuga Agrobanka on seega juba 11. pank, millele keskpank on kolme viimase aasta jooksul halduri määranud.
Valitsuse sekkumine Agrobanka tegevusse pani eksperdid arvama, et paljude investeerimisgruppidega seotud Agrobanka krahh võib põhjustada kriisi kogu Tshehhi finantssektoris.
Tshehhi pangandusringkondades valitseb arvamus, et põhilist rolli Agrobanka finantsraskuste tekkimisel mängisid neli suurimat riigile kuuluvat panka - Kommertspank, Tshehhi Kaubanduspank, Hoiukassa ning Investeerimis- ja Postipank.
Valitsuse poolt määratud halduri Jiri Klumpari sõnul otsustasid riiklikud suurpangad mingil põhjusel Agrobankale raha enam mitte laenata, mistõttu viimane ei suutnud oma likviidsuse tagamiseks nii kiiresti uusi rahaallikaid leida. Ilmselt lootsid riiklikud pangad koos keskpangaga suruda pangandusest välja riigi tugevamaid finantsgruppe - Motoinvesti, mis kontrollis Agrobanka ja pankrotistunud Pilseni Krediidipanka. Motoinvest püüdis edutult omandada ka suurt osa Hoiukassa aktsiatest.
Eksperdid teadsid juba ammu, et Tshehhi pangasektoris on probleeme. Pärast kommunistide kukutamist 1989. aastal võis pangalitsentsi saada iga soovija, kes oli võimeline saama kokku aktsiakapitali minimaalsuuruseks määratud 50 miljonit Tshehhi krooni (23 miljonit Eesti krooni). Litsentsisoovijate tagamaid keskpank dpa teatel tollal ei uurinud.
Tshehhi kriis sarnaneb Eesti omaga
Sarnaselt mõne aasta eest Eestis juhtunuga kasutasid paljud ärimehed võimalust laenata oma pangalt iseendale ja oma lähikondlastele suuri summasid, see on ekspertide hinnangul enamiku pankade laostumise peapõhjus. Pankade pankrotid on põhjustanud Tshehhi majandusele seni kahju kokku 60 miljardit Tshehhi krooni (27 miljardit Eesti krooni), vastutusele ei võetud aga esialgu kedagi.
Alles eelmise aasta 12 miljardi Tshehhi krooni suuruse (5,5 miljardi Eesti krooni suuruse) kahjumiga lõpetanud Pilseni Krediidipanga kokkuvarisemine sundis riiki pankade probleemidesse sekkuma. Pärast kolmenädalast uurimist arreteeriti kuus kahtlusalust, kellele heideti ette finantsmahhinatsioone.
Karistamata ei jää ka keskpanga järelevalveorganid, mis pidid teadma Pilseni Krediidipangas valitsevast korralagedusest juba kolm aastat tagasi.
Peaminister Vaclav Klaus näeb finantssektori ebastabiilsuses suurt ohtu Tshehhi majanduse stabiilsele arengule. Klaus on teatanud parlamendikomisjoni moodustamisest rohkete pangakrahhide uurimiseks.
Opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide esindaja Michal Kraus teatas, et pangandussektoris liigub must raha ja pankade ning erastamisfondide riskantsed investeeringud lubasid juba varem ennustada panganduskriisi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TARMO TOMAK
Eelmisel nädalal kinnitas kriisis vaevleva Itaalia tehnoloogiafirma Olivetti juhatus ettevõtte uueks juhiks Roberto Colaninno. See oli kulminatsiooniks kaks nädalat väldanud kriisile, mille käigus langes Olivetti aktsiate kurss rekordiliselt madalale.
Tormilised sündmused Olivetti juhtkonnas algasid 18 aastat ettevõtet juhtinud Carlo De Benedetti tagasiastumisega kontserni presidendi kohalt 3. septembril. De Benedetti ei jõudnud aktsionäride ja firma uue juhatuse esimehe Fransesco Caioga kokkuleppele suurt kahjumit andva personaalarvutite tootmise ümberkujundamises.
Olivetti loodab arvutitootmise maha müüa või leida sellele tugeva partneri. Esimesel poolaastal müüs Olivetti 360 000 personaalarvutit, kasumisse jõuaks firma alles 900 000 arvutiga aastas.
Fransesco Caio vastu on dpa teatel algatatud kaks kohtulikku juurdlust, mis puudutavad kahtlustusi, et Olivetti juhtkond on võltsinud esimese poolaasta bilansi andmeid, ja Caio varasemat tegevust Olivetti mobiilsidega tegeleva tütarettevõtte Omniteli juhina. Finantsnäitajate võltsimist on ajalehe «Handelsblatt» teatel kinnitanud ka Olivetti endine finantsdirektor Renzo Fransesconi, kes astuks protestiks juhtkonna vastu üle-eelmisel nädalal kohalt tagasi.
Neljapäeval peatati Milano börsil finantsraskustes Olivetti aktsiatega kauplemine aktsia hinna tugeva tõusu tõttu, mis järgnes Roberto Colaninno uueks peadirektoriks nimetamisele. Aktsia hind tõusis juba pärast börsi avamist üle lubatud 10%. Diilerite hinnangul seisavad aktsiahinna taga De Benedettiga seotud rahandusinstitutsioonide suured ostud.
Uut juhti ei usaldata
Diilerid hoiatasid, et aktsiate hinna järsu tõusu puhul on tegemist pigem lühiajaliste spekulatsioonide kui usalduseavaldusega uuele peadirektorile, teatab Reuter-BNS. «Ei ole mingit mõtet rutata praegu Olivetti aktsiaid ostma, olukord ei ole veel kaugeltki selge ja uut meest peetakse De Benedetti koopiaks,» märkis üks Milano diiler.
De Benedetti, kes on ligi 15%lise osalusega Olivetti suurim aktsionär, oli tõenäoliselt Caio väljatõrjumise juures peamine niiditõmbaja. Analüütikute hinnangul võib Colaninno olla Olivetti eesotsas ajutine mees, kuni firma leiab endale uue juhi. Caio tegevuse ettevõtte juhina muutis raskeks asjaolu, et kontserni juhatuse viiest liikmest on neli tihedalt seotud De Benedettiga.
70% Olivetti aktsiatest kuulub välismaistele fondidele ning välismaised investorid soovivad kutsuda kiiremas korras kokku aktsionäride üldkoosoleku, et vahetada välja kogu juhatus.
Olivetti eelmise aasta käive oli ajakirja «Wirtschaftswoche» andmetel 69,55 miljardit ning kahjum 11,3 miljardit Eesti krooni. Esimese poolaasta lõpetas Olivetti 3,5 miljardi krooni suuruse kahjumiga. Olivetti on üks Euroopa suurimaid personaalarvutite ja kontoritehnika tootjaid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996