/nginx/o/2010/04/12/347343t1hcff2.jpg)
Kapo aastaraamat toob välja, et möödunud aastal suurenes mõjuvõimuga kauplemise ja ettevõtluses varjatud osalemisega seotud kuritegude osakaal.
Kapo: masu suurendas korruptsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seejuures on nende kuritegude puhul sageli iseloomulik, et korruptiivse tegevuse algatab ametnik ise,» märkis kapo.
«Levinuim korruptsioonikuritegu nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse ametnike seas on jätkuvalt pistise ja altkäemaksu võtmine.»
«Ebaausaid ametnikke muudab seadusrikkumise suhtes altimaks majanduskriis ja sissetulekute vähenemine,» hindas kapo värskes aastaraamatus.
Mullu paljastas kaitsepolitsei kaks õiguskaitseasutustega seotud juhtumit, mis muutsid kohtu- ja politseisüsteemi korruptsioonivabamaks, märgitakse aastaraamatus. Neist üks on Viru maakohtu Narva kohtumaja kohtuniku Mihhail Komtšatnikovi altkäemaksu võtmise kahtlustus ning teine Lõuna politseiprefektuuri endise prefekti Aivar Otsalti ning veel 11 politseiametniku suhtes menetletud kriminaalasi. Viimase näite najal märgib kapo, et õiguskaitseorganites toimuv süstemaatiline korruptsioon on suurimaks ohuks.
Kohalike omavalitsuste korruptsiooni osas tõstab kapo aastaraamat riigi julgeolekuohuna eraldi esile Ida-Virumaa olukorda. «On märke, mis näitavad, et korruptsioonitase on seal kõrgem kui teistes Eesti piirkondades. Selle põhjuseks võib olla Ida-Virumaa poolsuletud kogukond ning korporatiiv-klubiliste suhete laiem levik äri- ja töösuhetes,» hindab kaitsepolitsei. Olukorra parandamiseks peetakse vajalikuks tegeleda ametialaste süütegude paljastamisega süvendatult.
Praegu on kaitsepolitsei menetluses kuue suurema omavalitsuse (Tallinna, tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi) juhtide võimalike korruptsioonikuritegude menetlus.