Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜLO METS
,
Ülo Mets on energeetikainsener.
Sõltumatu eletritootmine ja soojuse-elektri koostootmine
Tahkete ja vedelate jäätmete töötlemine ja neist energia tootmine.
Auru tootmine ja sellega seotud seadmete teenindamine
Kütuse rikastamine ja rikastustehnoloogiad
Jõujaamade eluela pikendamine.
Eesti Energia esikosilane, USA energiafirma Northern States Power tütarfirma NRG nime on palju pruugitud, ometi on tema tagapõhjast vähe teada. Nii mõnigi on mures: kas tegu on tõsise firma või mõne rasket raha omava investoriga, kellel pole Eestimaa huvidest sooja ega külma? Kas firmal piisab asjatundlikkust põlevkivielektrijaamade rekonstrueerimiseks?
NRG Energy, Inc. ehk NRG asutati 1989. aastal emafirma Northern States Power Company (NSP) poolt eesmärgiga arendada sõltumatut energiaga seotud äritegevust üle maailma. NRG 100%line omanik NSP kuulub USA 20 suurima elektri- ja loodusliku gaasi firma hulka, installeeritud elektrilise koguvõimsusega üle 7000 MW. Võrdluseks: Eestis installeeritud võimsus on 3269 MW.
Viie tegevusaastaga on NRG jõudnud maailma sõltumatute energiatootjate nimistus 14. kohale ja on esimese 25 firma hulgas kõige kiiremini arenev energiatootja. NRG korraldab energiatootmist 2049 MW võimsustega ja omab aktsiaosalust 2945 MW tootmisvõimsusega jõujaamades.
Firma on USAs edukas loodussäästlike tehnoloogiate juurutamises ja jõujaamade eluea pikendamisel. Tal on suured kogemused SO2 heitmete vähendamisel; oma jõujaamades on vähendatud heitmeid 74% ulatuses, alandades samas 25% ka kulutusi küttele. Edukalt on evitatud jõujaamade projekte madala kütteväärtusega kütustele, kaasa arvatud põllumajanduse jäätmed, biomass ja linnade tahked olmejäätmed. Neljas USA jõujaamas on saavutatud tehnoloogiliste uuenduste abil jaamade eluea pikenemine 10 kuni 25 aasta võrra.
NRGl on 37,5%line aktsiaosalus 1680 MW võimsusega Gladstonei söe-jõujaamas Austraalias, üksiti teostab ta selle jõujaama ekspluatatsiooni. 41,1%line aktsiaosalus on 900 MW võimsusega Schkopau jõujaamas Leipzigi lähedal Saksamaal, kus jõujaam töötab madala kalorsusega pruunsöel (ligniit), milline on põlevkivile omadustelt kõige lähedasem süsi. Samas kaevandab ja rikastab (briketeerib) ta ka pruunsütt.
Koos finantsorganisatsioonidega, sh. Maailmapanga ja USA ja Ladina-Ameerika energiafirmadega, on NRG asutanud investeerimisfondi ja sõltumatu energiafirma Latin Power, arendamaks energiatootmist Ladina-Ameerikas. Californias on NRG osanik mitmes väikese võimsusega (10-25 MW) biomassil ja linnade tahketel jäätmetel töötava soojuselektri koostootmisjõujaamas ja nende ekspluatatsioonil, kus kasutatakse keevkiht-põletustehnoloogiat. Lisaks osaletakse mitmete suurlinnade jäätmetöötluskomplekside projektides.
Minnesota osariigis on NRG tegev aurutootmise süsteemide arendamisel ja ehitamise, varustades paljusid suurtööstusi kõrgsurveauruga. Minneapolis omab, juhib ja teenindab energiakeskust, sh. soojuspumpasid, mis toodavad talvel sooja ja suvel külma; keskus katab 70% all-linna soojaturust. Montana osariigis ollakse 50% osanikud söe rikastamise demonstratsiooniseadmel, kus patenditud tehnoloogiaga toodetakse nn. puhast sütt, milline on vaba niiskusest ja väävlist ja kõrgema kütteväärtusega. Peale selle on NRG koos emafirma NSPga tegev gaasturbiinidega tippkoormusjaamade ehituse, käivituse, juhtimise ja teenindusega, kokku 1096 MW ulatuses.
Eesti kahekordistaks NRG võimsuse
NRG välismaistes aktsiaosalustes on tema osa alla 50%, s.t. kusagil pole talle usaldatud kontrollpakki. NRG osalusega ettevõtete kogu tootmisvõimsus jääb praegu alla Eestis installeeritud võimsusele. Seega Eesti Energia osanikuks saades suureneks NRG osakaal maailma mastaabis rohkem kui kahekordseks! Neis asjaoludes leidub mõtteainet meie energiapoliitika otsustajatele.
NRGd huvitab aktsiaosalus vahetus energiatootmises - jõujaamades. Omades kütusetööstuse kogemusi, on loomulik ka nende huvi põlevkivitootmise vastu.
Eesti tarbijat huvitab, kui kõrgele tõusevad seoses sellega lähiaastatel elektritariifid. Eriti tähtis on seda teada tööstusjuhtidel, et osata planeerida oma tööstuse arengu energiamahukust. Uue energiaseadusega juurdub ka meie energeetikas vabaturu printsiip. See tähendab, et iga suurtarbija (aga miks ka mitte maakond või linn) sõlmib pikaajalise elektri ostu-müügilepingu talle soodsaima tootjaga, asugu see Eestis, Venemaal, Leedus, Põhjamaades või Euroopas. Võrguettevõtted müüvad põhimõtteliselt aga üksnes ülekandeteenust, mitte elektrit.
Turu tingimustes muutub seega tootja roll otsustavaks. Kuna tootmise mahu määrab turg ja turul on eelistatud odavaim tootja, ei pääse ükski omanik mööda tootmiskulude alandamisest ehk tootmise tõhustamisest. Seetõttu on väheusutav, et energiatarbijat ootavad Eesti Energia erastamise tulemusel otsekohe taevani tõusvad elektrihinnad. Hinnad määrab turg ja konkurents, olgu omanik kes tahes. Venemaa keskmised elektrihinnad on enam-vähem meie praeguste tasemel, vene ja leedu tuumaelekter ja läti vee-elekter aga odavamad. Seega ei saa eesti elektri hind lähinaabritest liiga pikalt ette rebida, kui soovitakse turukonkurentsis püsida. Sama tempokas tõus nagu viimasel kolmel aastal enam jätkuda ei saa.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996