/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/03/25/153807t1hdb80.jpg)
Kaitspolitsei hinnangul on märgata Venemaa ja sealsete ettevõtete, aga ka teiste meist reeglina itta jäävate riikide huvi omandada eriti Virumaal tegutsevate ettevõtete oskusteavet.
Kapo hoiatab idast ähvardava tööstusluure eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Majanduskriisi tingimustes suureneb paratamatult risk sattuda tööstusspionaaži ohvriks. Kahanevate rahaliste võimaluste juures on mõned riigid ning erasektor valmis raha säästmise nimel kasutama vahendeid, mis tagaksid neile kõlvatu konkurentsieelise,» kirjutatakse kaitsepolitsei aastaraamatus.
Välisriikide luurele pakub raamatu koostajate väitel enim huvi Eesti transpordi- ja energeetikasektor (tuumaenergeetika projektid, suhtumine Nord Streami), samuti on pingsa tähelepanu all biotehnoloogia ning militaarvaldkonna teadusuuringud.
«Tööstusluure atraktiivseks sihtmärgiks Eestis on Virumaa regioon ning seal tegutsevad ettevõtted nagu Viru Keemia Grupp ja Eesti Energia Õlitööstus,» märgitakse aastaraamatus.
«Suurt huvi on üles näidatud põlevkivitehnoloogia vastu, kuid kahjuks soovitakse oskusteave omandada ilma omapoolse arendustöö ning investeeringuteta.»
Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg märkis aastaraamatu esitlusel, et tööstusluure küsimuses vaadatakse murelikult eelkõige Venemaa, Hiina ja Jaapani suunal.
Eesti suurim nõrkus tööstusspionaaži ennetamisel on kapo väitel siinsete ettevõtjate vähene teadmine sellise ohu olemasolust, mistõttu võetakse riski maandamiseks harva midagi ette.
«Tegu ei ole ainult suurettevõtteid ja teadusasutusi puudutava probleemiga.»
Rünnakuobjektiks võivad olla kapo väitel ka väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted. «Tööstusspionaaži ennetamisel ning tõkestamisel on kaitsepolitseiameti ja ettevõtjate vahelisel infovahetusel väga oluline tähtsus,» märgitakse aruandes.
Luureterminoloogias eristatakse tööstusspionaaži ja majandusluure mõistet. Esimene neist on sisult kitsam ning kujutab endas ettevõtete-vahelist luuretegevust, mis hõlmab teabe, tehnoloogia jms ebaseadusliku hankimist.
Seevastu majandusluure on sisult laiem ning selle all mõistetakse riikide ehk üldjuhul nende eriteenistuste varjatud infokogumist.
Ühtlasi on tegemist valdkonnaga, kus piir riigi- ja erasektori ning tööstusspionaaži ja majandusluure vahel on üsna hägune. See on nii kapo hinnangul eriti riikide puhul nagu Venemaa ja Hiina, kus ettevõtluses domineerib omanikuna riik.
Lisaks tuuakse aruandes välja, et Venemaa on väga aktiivne energeetikaprojektides, kuna mõistab, et majanduslikult ebakindlal ajal on riigi energiajulgeolek eluliselt tähtis.
«Riik on iseseisev, kui selle energiatarned on stabiilsed, sõltumatud ja energiakandajad mitmekesised.»
Avanenud energiaturu tingimustes tuleb Eestil arvestada sellega kaasnevaid riske. «Võimalik on välistarnete katkemine, manipulatsioonid hindadega ning poliitiline mõjutustegevus kahjustamaks energeetikavaldkonna jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet,» märgitakse aruandes.