Linnavalitsus hakkab eraparklates korda looma

Kesklinna elanik Helvi Telliskivi on pahane Kompassi väljaku kõrvale haljasalale rajatud parkla pärast. Foto: Ajaleht Pealinn

Transpordiamet kandis hiljuti Tallinna veebikaardile kõik linnas asuvad parklad, töö käigus selgus, et 164 eraparkla hulgas leidub vaid paar korraliku katte ja äravooluga platsi.

«Tahtsime nii linnaelanike kui ka külaliste elu lihtsamaks teha,» ütles transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Ruth Pärn ajalehele Pealinn. «Et kui näiteks inimene tuleb maalt, siis saab ta enne rahulikult vaadata ja läbi mõelda, kuhu oma auto jätta.»

Kui aga amet parklaid kaardile märkimiseks läbi sõitma hakkas, ilmnes, et suurem osa neist on justkui Tallinna häbiplekid. «Linnas on 164 parklat kokku 21 000 kohaga, aga ainult mõned neist vastavad nõuetele,» tõdes Pärn. «Enamik parklaid on lihtsalt porimülkad.»

Heade näidetena tõi Pärn välja parklad Kaarli puiesteel ja Pärnu mnt 31. «Need ongi pea ainsad korralikult rajatud parklad,» nentis ta. «Ka parkimismajade kohta pole midagi halba öelda.»

Eiratakse keskkonnahoidu

Pärna sõnul on paljud omanikud leidnud tühjalt seisvale krundile parklaoperaatori, et omandiga raha teenida, kuid eiranud seda tehes elanike huve ja keskkonnahoidu. «Elanike huvi on, et tema sõiduk jääks terveks,» rääkis Pärn. «Samas peab linn olema puhas, me ei saa lubada näiteks tilkuvast õlist tekkinud pinnasereostust. Praegu rajatud parklate kvaliteet sõltub suuresti omaniku intelligentsuse tasemest.»

Uue parkla rajamisel peab olema kooskõlastatud liikluskorraldus ja tagatud sadevete äravool.

«Ei ole nii, et praegu pole raha maja ehitamiseks ja siis rajan maatükile kooskõlastamata ja ettevalmistamata parkla,» sõnas Pärn. «See peaks olema ikka alaliselt ehitatud rajatis.»

Olukorra selgitamiseks ja lahendamiseks teevad transpordiamet, linnaplaneerimisamet ja keskkonnaamet koostööd. «Keskkonnaametil on heakorraeeskiri ümbertegemisel, ehk saab sinna nõuded lisada,» mainis Pärn.

Linn tahab nõudeid kehtestada

Linnaplaneerimisameti teede ja tehnorajatise osakonna juhataja Jüri Kurba sõnul arvavad paljud maaomanikud, et võivad oma krundil teha, mida tahavad. «Minu seisukoht on, et nii rajatised kui ka hooned on ühtviisi ehitised, ja neile mõlemale kehtivad teatud nõuded. Parkla puhul peab lisaks olema sätestatud, kas tegemist on ärimaaga ja kas seal üldse tohib tasulist teenust pakkuda.»

Kurba jutu järgi arvab ka osa juriste, et linnal pole alust eramaal olevale parklale mingeid nõudeid esitada. «Samas toovad autod platsilt tänavatele pori või häirivad suvalises paigas tänaval sisse-välja sõitvad autod liiklust,» tõdes ta.

Praegu tegeleb probleemiga linnaplaneerimise ameti juriidiline osakond ja Kurba sõnul võib tekkida vajadus teha mingeid muudatusi määrustes, uusi otsuseid või isegi täiendada ehitusseadustikku. «Kuna parklaid on tublisti üle saja, on tööpõld lai ja asjaga tuleb kindlasti tegelda,» mainis ta.