Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VEIKO VISNAPUU
Kreekas Patrases peetud nelja meeskonna vahelise turniiri kahe kaotuse ja ühe võiduga lõpetanud Eesti korvpalliklubide koondis nimetusega Tallinna Kalev jätkab mänguvormi kogumist. Sellel nädalavahetusel osaleb Kalev turniiril Helsingis (Emal Cup), kus meie parimatele korvpalluritele pakuvad konkurentsi ka Soome ja Rootsi meistermeeskond.
«Postimees» tabas BC Kalevi peadirektori RIHO SOONIKU eile õhtul telefonitsi Kreeka pealinnast Ateenast hotellitoast. «Koju jõuame homme (loe: täna) hilisõhtul ja juba laupäeva hommikul sõidame Soome,» olid tema esimesed sõnad.
Olgu siinkohal ära toodud klubide koondise mängud Patrases: Kalev alustas kaotusega Saloniki Iraklisele 81:89, kuigi poolaeg võideti 41:36, seejärel saadi saun kodumeeskonnalt Patrase Apollonilt 77:99 ning turniir lõpetati ilusas stiilis vormitud võiduga Kiievi Basketi üle 77:59. Nimetatud turniirile eelnes ka sõpruskohtumine kiievlastega ja siis olid Kalevi võidunumbrid 86:82.
Sõna on Riho Soonikul: «Asi läks igas mõttes täkkesse. See, mis me planeerisime ja tahtsime saada, vastas täpselt ootustele - üritasime leida ülesse oma mängujoonist ja häälestada meeskonda algavaks pikaks hooajaks. Nüüd teame, kust edasi minna ja millises seisus me tegelikult oleme.»
Küsides kalevlaste õnnestunuima mängu kohta Kreekas, vastas Soonik, et märkimisväärselt kena esitusega sai meie esindusmeeskond hakkama nii võidetud avapoolajal Iraklise vastu kui teisel mängupoolel kohtumises Basketiga. «Näiteks Kiievi vastu oli esimese poolaja järel viik 35:35, lõpuks aga võitsime 18-punktilise ülekaaluga. Viimases mängus hakkas maksvusele pääsema ka meie ühtlasem pink, mis näitab, et oleme komplekteeritud võrdlemisi hästi - vahetused on igas lülis olemas,» meenutas BC Kalevi peadirektor.
Seevastu turniiri teisest mängust koduseinte toetusel mänginud Apolloni vastu saanud Kalev kõva õppetunni. «See polnud meile katastroof, vaid õpetus, kuidas kodumeeskond suudab nii võimsalt häälestuda. Apollon oli meie vastu väga võimas.»
Kahes esimeses kohtumises Kreeka klubide vastu hoolitsesid kalevlaste skoori eest põhiliselt tagamängijad - Iraklise vastu kogusid Tiit Sokk 41 ja Aivar Kuusmaa 14, Apolloni vastu Rauno Pehka 22 ja Gert Kullamäe 16 silma. «Kolmandas kohtumises Kiievi vastu jaotusid punktid juba palju ühtlasemalt - näiteks Sokk tõi siis vaid 8 ja Pehka 5 punkti, Kuusmaa viskas kõik oma 19 silma alles teisel poolajal -, skoori tegid kõik platsil käinud. Ilmselt tehti esimestest kohtumistest ka järeldused, et kui meie mängupilt ei tasakaalustu ja kogu töö teeb ära tagaliin, siis polegi võimalik mängu võita. Viimane mäng näitas, et pole tähtis mitte see, kes punkte viskab, vaid hoopis see, et meeskond võidab.»
Kalevi ründeliinile heidab Riho Soonik ette vaid liigset passiivsust esimestes mängudes. «Nad andsid ise ohjad käest ära ja jäid seepärast tööta. Ründaja peab ka ise nõudma palli korvi alla, pidevalt märku andma, et teda ära ei unustata. Hiljem see paranes. Leian, et meie ründeliin on ka täitsa mängitatav ja ei näe probleeme.»
Kui tugevat meeskonda Kalev võita suutis, tahab lugeja kindlasti teada. «Kiievi Basket on Ukraina teine-kolmas meeskond, mängib sel hooajal samuti Koraci sarjas. Tugevdatud kahe serblasega, vanadest tegijatest väärivad märkimist kasvõi Murzin, Shaptala ja Shevtshenko. Kuigi Basket pole Euroopa tippmike seas, on see siiski täitsa arvestatav meeskond.»
Kalevis mängib selgi hooajal kaks ameeriklasest võõrleegionäri, kellest 25-aastane Terrance Jordan (198 cm) liitus meeskonnaga alles Kreekas, Willie Chapman on Eesti korvpallipublikule aga juba tuttav sõprusmängudest Sankt Peterburgi Spartakiga.
Riho Soonik: «Need lülid, mida oleme otsinud, on täidetud. Ega me nüüd kedagi uut enam otsima hakka. Tuleb sobitada need mehed meie mängurütmi, mis on praegu, mängu käivitamise ajal raske. Võõrad ei loe ju meie mängu käekirja ega taipa midagi meie liikumistest. Individuaalne meisterlikkus on üks ja meeskonda sulamine teine külg. Töö Jordani ja Chapmaniga käib.»
Viimastel hooaegadel Ateena Panathinakoses mänginud Tiit Soku ja Aivar Kuusmaa võttis Kreeka publik väga soojalt vastu. «Patrases tervitasid Apolloni pöidlahoidjad mõlemat meie meest väga tuliselt. Austus mängijate vastu on Kreekas suur,» kinnitas Soonik.
Mõlemad Patrases mänginud Kreeka klubid olnud Riho Sooniku hinnangul väga ühtlaselt komplekteeritud. «Selleks hooajaks on nii Iraklisest kui ka Apollonist loodud peaaegu uued meeskonnad, mis eeldab muidugi klubilt väga palju raha. Mängijate vaba liikumine Euroopa siseselt ehk nn. Bosmani seadus on laienenud ka Kreeka korvpalli... Näiteks Iraklises mängis vaid kolm-neli tõelist kreeklast, ülejäänud olid pärit erinevatest Euroopa riikidest - Sloveeniast, Rootsist, Inglismaalt - ja USAst. Apollonis oli kreeklasi rohkem, aga neile andis väga olulise panuse NBA-kogemustega jänki Harold Ellis. Koosseisud on tõesti väga võimsaks läinud.»
Teame, et eriti Kreekas on koduseinte toetusel täita väga oluline roll. Nii oli see ka turniiril Patrases, tõdes Soonik. «Koduseinte maruline toetus turniiri võitnud Apollonile oli kogu aeg nii tuntav. Kreekas lastakse väga harva läbi sellised juhuseid, kui kodumeeskond kaotab. Mingi eriline aura tundub Kreeka klubide kodusaalides olevat, väga raske on seal võita.»
Patrases mängiti umbes kolm tuhat pealtvaatajat mahutavas hallis, mis otsustavaks kohtumiseks oli peaaegu täis. «Enne finaali käis mänge vaatamas 1000-1500 pealtvaatajat,» lausus Riho Soonik.
Oma avakohtumise R. Koraci karikasarjas peab klubide koondis Kalev 11. septembril võõrsil Luganski Luganiga. «Selleks lahinguks oleme me igal juhul valmis, meie eesmärk on pääseda selle karikasarja tippmeeskondade sekka. Teame, et Lugansk on enam-vähem sarnase käekirjaga kui Kiievi Basket, kuid ka väga noor meeskond. Eks Lugani tundmaõppimiseks mängisime me nüüd ka Kreekas kaks kohtumist Basketiga - väikese luure eesmärgil,» tunnistab Soonik.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VALERI MAKSIMOV
Eile pärast lõunat võttis president Lennart Meri koos abikaasa Helle Meriga Kadrioru lossis vastu Atlanta paraolümpiamängudel medalile tulnud Eesti sportlased.
Küllakutsutuks osutusid kahekordne olümpiavõitja ujumises Marge Kõrkjas (lisaks ka hõbemedal), kuld-, hõbe- ja pronksmedali omandanud Annely Ojastu, hõbeda pälvinud ujuja Eela Kokk ning pronksise autasuni jõudnud kergejõustiklased Helena Silm ja Malle Juhkam, treenerid Rein Põldme, Õnne Pollisinski, Harry Seinberg ja Mallika Koel, delegatsiooni juht Allan Kiil ja pressiesindaja Are Eller.
President Meri kiitis rõõmsate suviste elamuste eest paraolümplasi, tänu kellele lehvis Eesti lipp Atlantas võidu ja tunnustuse märgiks.
«Teie elusaatused on keerulisemad kui paljudel meist. Teie ei ole alla vandunud, pole käega löönud, ei ole tõmmanud ennast inimesele nii tavalise vabanduse taha, et ma ei suuda ja mis te minust tahate, mul on niigi raske. /.../ Te olete heitnud väljakutse saatusele ja olnud saatusest üle. /.../ Me kõik peame praegu ennast ületama, trotsima raskusi, andma endast parima. See on ainus viis ehitada Eesti riiki...,» rõhutas oma sõnavõtus olümplaste poole Lennart Meri.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAIMO PEIKER
Läinud nädalavahetusel peeti Ihaste Ratsutamiskeskuses staadionikross ja kaheosaline takistussõit. Osalejaid oli lisaks kohalikele võistlejatele veel Tallinnast, Viljandist, Rakverest ja Luunjast.
Miniderby ehk staadionikrossi võitis null karistuspunktiga Lauri Loona (hobusel Dors) Ihaste Ratsutamiskeskusest.
Pika staadionikrossi võitis samuti Ihaste oma mees Elvis Lillevälja (Fort). Kaheosalise takistussõidu parim oli Oliver Karma (Dago) Veskimetsa Ratsutamiskeskusest.
Kõige enam startijaid oli kaheosalises takistussõidus - 27. Kõige huvipakkuvamaks kujunes aga mini-staadionikross (pikkus 800 meetrit, 15 takistust kõrgusega 80 cm).
Pika staadionikrossi pikkuseks oli 1150 meetrit ning 110-sentimeetriseid takistusi tuli ületada 28 korda. See ala on väga vaatemänguline: ära on kasutatud olemasolevat looduslikku reljeefi, mida on täiendatud kujundatud takistustega (kraavide, muldvallide, üles-alla hüpetega ja hästi kiirete pööretega enne tõkkele minekut). Kõigele lisaks on Ihaste trassid pealtvaatajaile (neid oli võistlusi jälgimas 700-800 ringis) väga hästi nähtavad - 90 protsenti võistlusmaast.
Võistluste vaheajal oli korraldajail pakkuda klaverikontsert, lapsed said aga väikese tasu eest sõita ponide ning hobustega.
Ihaste Ratsutamiskeskuse juhataja Ülo Kepp ütles «Postimehele», et neil on hobuseid kokku 40 ja nii suvel kui talvel käib vilgas sportlik töö. Keskus on isemajandamisel ja sõidukordade arv keskmine arv päevas püsib aastaringselt 280-300 vahel. On nii neid, kes peavad silmas sportlikke saavutusi kui ka huvilisi, kellele meeldib lihtsalt aegajalt ratsutamas käia. Peamise osa moodustavad aga siiski regulaarsed ratsutajad, kellega käib töö spordikooli põhimõttel - ehkki spordikooli sisuliselt ei ole. Põhiliselt käivad ratsutamas noored inimesed.
Suvel sportlaste osakaal väheneb, siis on Ihastes ratsutamas enamuses välismaa turistid. Soomlasi on kõige enam, kuid päris palju näeb külastajate seas ka rootslasi, taanlasi, sakslasi ja hollandlasi. Ülo Kepp kinnitas, et külalised jäävad rahule, sest Ihaste Ratsutamiskeskus loodi selle ala tarvis soodsale pinnasele. Lähedal on ka männisalud ning puhkerajad viivad Lohkva ja Kabina poole. Tulijaid on mitmesuguse tasemega. Mõned on päris algajad, keda juhendatakse palju ja antakse ka algõpet.
Septembrikuu lõpul tuleb samasugune võistlus kordamisele. Tulevikus tahetakse seda ratsaspordiüritust laiendada, et tulijaid oleks ka naaberriikidest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VALERI MAKSIMOV
Olümpiajärgne aeg on meie tippsportlastele probleemne. Kuni Atlanta mängudeni saadud rahaabi lõppes augusti alguseks, uut toetussüsteemi pole veel kehtestatud. Aga uus hooaeg pressib peale, kulutused koos nendega.
Seda arvestades otsustas aktsiaseltsi Roi juhatus oma esimehe Peeter Viitongi ettepanekul jätkata veel ühe aasta vältel maailma paremikku kuuluva epeevehkleja Kaido Kaaberma (Atlantas individuaalselt seitsmes, meeskondlikult viies koht) rahalist toetamist. Juhatus kiitis kuluka pakkumise heaks ja avaldas isegi kahetsust, et firma ei suuda hetkel kõiki koondislasi oma hoole alla võtta.
Viitong ei lubanud aidata Kaabermad kogu järgmise olümpiatsükli vältel, eelolevate maailmameistrivõistlusteni aga kindlasti. Eile allkirjastasid Kaaberma ja Viitong vastava lepingu, nentides samas, et vehkleja kõikide kulutuste katmisest on asi kaugel.
Olümpiakoondise treener Boris Joffe rääkis plaanist valmistuda kõige tõsisemal moel 1997. aasta (juulis) MMiks Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kaido Kaaberma tänas abi eest, kuid keeldus midagi lubamast. Sydney olümpiamängude nimel tegutsemist peab ta enesestmõistetavaks, mida varem vastavasisulised suhted (ka rahalised) ära määratakse, seda tõenäolisem on edu.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VEIKO ASU
Eesti meistrivõistlustel peeti teise sügisringi esimese vooru neli kohtumist. Tabeli liidrina jätkab endiselt Tallinna FC Lantana, kolmepunktilise vahega järgnevad Tallinna FC Flora ja Narva Trans.
FC LANTANA: Usoltsev, Hepner, Lebret, Mitjunov, Suhomlinov, Shapovalov, Lapushkin, Danilitshevas, Bragin, Borissov, Gruznov.
JÕHVI EP: Rjabtsun, Ivanov, Voronin, Tsherkassov, Januskevitsh, Sarajev, Varunov, Shishelov, Gromov, Kulikov, Melnikov.
FC Lantana ülekaalu tähe all alanud kohtumise esimese ohtlikuma pealelöögi tegi 21. minutil leedulane Danilitshevas, kuid välja jooksnud väravavahi eest tegi töö ära Kulikov. 40. minutil sai Andrei Borissov söödu Juri Lebretilt, kuid ei ulatunud hästi pallini ja löök jäi nõrgaks.
Üsna sündmustevaeses mängus valis EP kaitsetaktika, jäädes lootma üksikutele vasturünnakutele.
52. minutil oli jõhvilasel Varunovil üsna hea võimalus proovida kahelt meetrilt FC Lantana väravavahi Usoltsevi võimeid, kuid ta lõi pallist mööda. Minut hiljem pommitas Maksim Gruznov FC Lantana vasturünnakus Jõhvi EP väravale, Rjabtsun ei saanud palli hästi kätte ning võimalus avanes Sergei Braginil, kuid tema lõi nahkkera vastu puurivahti. Ka Danilitshevase kauglöök ei viinud FC Lantanat sihile.
80. mänguminut tõi ebaõnne Jõhvi EPle - Gromovi poolt vastaste väravale keerutatud vindiga pall lendas esimesest postist poole meetri jagu mööda. Samal ajal seisis puurivaht Usoltsev tagumise väravaposti juures. Kaks minutit hiljem avas Bragin FC Lantana kiirel vasturünnakul skoori. Sellega oligi mäng tehtud.
Kindlasti oli see Jõhvi EPle eriti valus kaotus, sest ka esimeses kohtumises tuli jõhvilastel tunnistada FC Lantana paremust täpselt sama napi allajäämisega, 0:1.
Kalevi staadionil selgitasid paremat pealinna klubid FC Marlekor ja Sadam.
Seni vaid neli punkti kogunud Sadam pidi nüüd iga hinna eest võitma, et mitte jääda kahe viimase hulka, kes langevad kevadringiks konkurentsist välja. Sadama ridades võitlesid ka eksfloralased Indro Olumets ja Toomas Krõm.
Sadam alustaski survega, kuid FC Marlekori kaitse pidas. 15. minutil liikus karistusalas värava poole Konstantin Kolbassenko, kuid kaotas jalalt palli ning kukkus seejärel välkkiirelt. Kohtunik aga taolise triki õnge ei läinud.
Sadam proovis peatreeneri Sergei Pareiko valjuhäälsel juhendamisel edasi. 27. minutil tegi ilusa soolo Kaal, kuid lõpetas kokkupõrkega väravavahi Astafjevi vastu. Pärast paariminutilist toibutamist olid mehed jälle jalul. Kümnekonna minuti pärast lõppes Krõmi debüüt Sadama värvides, sest mees sai viga ja soovis vahetust. Poolaja viimastel minutitel proovis kahel korral lööki veel Mark Shvets, kuid skoori ei avanud.
Teise poolaja algul oli võimalusi mõlemal meeskonnal. 58. minutil tekkis sagin Sadama värava all ning viimase mängijaist põrkas pall oma hetke passinud Novozilovi jalale - kogenud mängija säilitas rahu ja viis FC Marlekori juhtima.
Ebaõnnest toibunud, üritas Sadam edasi. Kolbassenko löök jäi ebatäpseks. 62. minutil andis Kaal kaasmängijale hooletu söödu, kuid viimase õnneks jäi Aleksandr Olerskil pallini meetrijagu maad, pääsemaks sellega Pareiko vastu. Veel proovis Kolbassenko paaril korral väravale lüüa, kuid ei midagi erilist.
Sadama kaitsjad lubasid endale veel mitmel korral hooletut mängu, kuid palle edukalt vahelt lõiganud FC Marlekori mängijate liigne kiirustamine ei lubanud olukordadel väga teravaks minna. Mitmel korral pääses mööblitehase vutimeeste kiiruslik üleolek küll maksvusele, kuid ka Pareiko ei maganud.
74. minutil pääses äärelt läbi Viktor Pasikuta ning liikus vabana värava alla, mängis mööda väravavahist Pareikost ja jõudis palli veel ka väravapostide vahele toksata. 2:0.
FC Marlekori kaitse ümbritses oma väravat tiheda rõngana, sinisärklastel sellest läbi murdmiseks jõudu polnud, kauglöögid sihile ei jõudnud. Vähegi ohtlikumas olukorras tagusid FC Marlekori mängijad palli kohe üle otsajoone või siis keskväljale.
Kohtumise viimastel minutitel oli Sadama värava ümbruses veel mõndagi ohtlikku, ent seis jäi muutumatuks - 2:0 FC Marlekori kasuks.
Sadam hoidis rohkem palli. Nurgalöögid jäid Sadama kasuks 10:3. FC Marlekor lõi väravale 7, Sadam 14 korda, kuid väravapostide vahele jõudsid Sadama löökidest vaid pooled.
Endiselt nelja punktiga jätkav Sadam, kelle edasipääs aina küsitavamaks muutub, võib lüüa küll väravaid, kuid selle töö nullivad kaitsjate vead. Näiteks Transile löödi kolm väravat, kuid endale lasti lüüa neli jne.
Sadama mängija Mark Shvets: «Olime mänguliselt Marlekorist paremad, alustasime ju ka hästi, kuid ei löönud väravat. Kaitses oli meil taas läbikukkumine, nagu kõigis viimastes mängudes. Põhjuseks on vead, midagi on kaitsjatel puudu. Ka rünnakul loome halvasti momente. Pidime selle mängu võitma, aga ei tulnud välja. Me pole Marlekori juba ammu võitnud, treenergi juba ütleb, et meil on Marlekori-kompleks. Viimasel ajal laseme endale pidevalt ära lüüa...»
Mis saab edasi? «Lootmine, et ka keegi teine hakkab kehvemini mängima ja me saame vajalikud punktid kätte, meid ei päästa. See on väheusutav. Midagi on vaja muuta ja see on treeneri ülesanne.»
Sadama peatreener Uno Piir «Postimehele» kommentaare anda ei soovinud.
Ees on veel Eesti karikavõistluste mängud, kas seal läheb Sadamal paremini? «Teiste klubide mängijad ütlevad ka, et teie olete karikamängude meeskond,» naeris Shvets, lisades, et Vinnitsa Niva vastu võttis Sadam end tõesti kokku.
Meistriliigasse püsimajäämiseks tuleb aga end ka Eesti-sisestes mängudes kokku võtta...
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
REIN MEIJEL
Sügis koputab uksele, aga ilus august on veel meeles. Tuletame meelde, et kõige lihtsam ja kättesaadavam tervise tugevdamise vorm on tervisekäimine. Eeloleval nädalavahetusel, 7. ja 8. septembril, jätkuvad tervisekäimisüritused viiendat korda korraldatavate Harju tervisekäimistega.
Laupäeval on start kell 10-12 Mustamäe Tervisespordikeskuses (Külmallika 15a). Kutsume osalema kõiki, kel soov värskes õhus viibida. Stardimaksu ei ole, rajameistrid on tähistanud kaks rada - 6 km ja 10 km. Rajad kulgevad Hiiu pargis, Tähetorni tänavat kaudu Harku metsa ja selle ümbruses. Raja pikkuse valib igaüks ise. Antakse stardikaart, pärast lõpetamist saavad kõik diplomi, kasutusel on rahvusvaheline käimistempel.
Kell 12.30 peetakse lastele traditsiooniliselt sporditemaatiline kilvamäng ja kell 13.15 algab loosimine kõigi osavõtjate vahel - peavõiduks osavõtukoht V ülemaailmsest tervisespordi olümpiaadist. Auhinnad on Eesti Tervisespordi Ühenduselt, Tallinna Kalevilt ja Isostarilt.
Järgmine päev jätkub üritus Nelijärve puhkekeskuses (endine turismibaas), kus saab startida kella 9.30st kuni 11.30ni.
Septembris on kavas järgmised üritused:
14. septembril Narvas 10 km (info telefonil 33 078) ja Kohtla-Järvel, kus käiakse Ontikale ja tagasi, samuti 10 km (info tel. 45 205); 21. septembril Tamsalus ja 22. septembril Nelijärvel Kõrvemaa tervisekäimine ning seal on radade pikkused 10st kuni 20 kilomeetrini (info Tamsalus tel. 30 788 ning Nelijärvel 767 252).
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996