Valitsuses usuküsimusi kureeriv regionaalminister Siim Kiisler leiab, et kuigi põhiseaduse kohaselt ei ole Eestis riigikirikut, ei tähenda see, et kirik ja riik peaksid olema lahutatud.
Kiisler: riik ja kirik ei pea olema lahutatud
«Eesti põhiseadus ütleb, et Eestis ei ole riigikirikut. Mis ei tähenda, et riik peaks kirikust väga kaugel olema,» rääkis Kiisler BNSile.
Regionaalministri sõnul võib erinevaid ametlikke riiklikke tseremooniad vaadates näha, et riik ja kirik tegutsevad väga tihedas koostöös. «See on selline nõukogude aegne seisukoht, et riik ja kirik peavad olema lahtutatud. Meie põhiseadus seda ei ütle, see ütleb, et ei ole riigikirikut,» selgitas Kiisler.
Kristliku misjoniga tegelev Eesti Kirikute Nõukogu sai tänavu riigilt tegevustoetuseks 7,5 miljonit krooni. Kiisleri sõnul on kristlik traditsioon selgelt Eesti kultuuri oluline osa, kultuuri säilitamine on aga riigi ülesanne.
«Mõnedele meeldib see rohkem, teistele vähem, kuid kristlik traditsioon on Eesti kultuuri läbi ajaloo oluliselt kujundanud ja jätkab kujundamist,» nentis Kiisler ja kinnitas, et samas toetab riik ka näiteks hiite tähistamist.
«Kuna meie kultuuritraditsioonid on nii tihedalt põimunud kristliku kultuuritraditsiooni väärtustega, näiteks kümne käsu põhimõtetega, siis kindlasti ma näen, et kirikul on jätkuvalt ühiskonnas moraalse majaka roll,» rääkis Kiisler ja lisas, et on Kirikute Nõukogus kutsunud kirikute esindajaid korduvalt üles aktiivsemalt kaasa rääkima ühiskonda erutavadel teemadel.