Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MADE LAAS
Kolme lapse ema Ellen Aunin leidis möödunud nädalal selle, mida ta juba mitu kuud meie poodidest asjatult oli otsinud fluorivaba hambapasta. Apteegist väljus Ellen aga ilma 30-kroonise tuubita. «Kas enne kooli saab pastale nii palju raisata,» arutles ta ja lükkas ostu edasi.
Erik (13), Vaiki (12) ja Ester (8), kellel kevadel diagnoositi fluorimürgistus, pesevad oma hambaid kaks korda odavama fluori sisaldava pastaga.
Nende hambaarst soovitas küll sellest hoiduda, kuid niigi suured koolieelsed kulutused panevad Tartu pere sundolukorda.
«Enda arvates olen ma teinud maru hästi, ostnud hästireklaamitud hambapastat ja käskinud lastel kaks korda päevas hambaid pesta. Tegelikult tuleb välja, et teed hoopis halba,» räägib laste ema kibestunult.
Fluoroosist tunnistust andvad valged laigud leidis stomatoloog vanimal tütrel juba aasta tagasi.
Ellen Aunin oletab, et mürgistuse peamiseks põhjuseks on liiga suur fluori hulk Supilinna vees. Miks tal endal, põlisel supilinlasel, seda lapsena ei tekkinud? «Meie pesime hambaid pulbri või «Lesnajaga»,» vastab Ellen.
«Pomorinid» ja «Lesnajad» on Eesti poeriiulitel ammu asendunud Colgateide ja blend a medidega. Enamik pastasid sisaldab kaariese tekke takistamiseks fluori. «Fluoroos ei teki siis, kui fluor on kontaktis hambapinnaga, mistõttu ei saa selliste pastade kasutamist keelata,» ütleb stomatoloog Silvia Russak. «Kuid seda haigust põdev laps võiks kasutada teisi hambapastasid,» lisab ta diplomaatlikult.
Fluoroos väljendub hambaemaili kahjustuses, mille tõttu mineraalide vahekord muutub. Email muutub valkjaks, marmorjaks, raskemate haigusvormide puhul pruuniks. Väga rasketel juhtudel võib email ka välja langeda.
Krooniliseks mürgistuseks peab laps saama suurema hulga fluori suu kaudu, kas joogivee või toiduga. Mingil määral imendub fluor ka läbi suu limaskesta.
Fluoroos saab alguse lapse hammaste arenguperioodil, esimestel eluaastatel. Pasta võib endast ohtu kujutada vaid siis, kui laps seda pidevalt alla neelab. Kuna väikesed lapsed teevad seda küllalt tihti, peaksid nad kasutama lastehambapastasid. «Pole mõtet neile fluori pidevalt sisse anda,» nendib arst. Mõnele lapsele siiski antakse fluori sisse ja seda arsti ettekirjutusel. Silvia Russaku sõnul määratakse fluoritablette lastele, kellel on nõrgad piimahambad ja palju kaariest. «Eestis ei ole fluoritablettide massilist, selekteerimata sisseandmist. Me ei ole sellega üle pakkunud,» kinnitab Russak, kes ühtlasi on stomatoloogia nõunikuks sotsiaalministeeriumis.
Soomes antakse lastele fluoritablette märksa rohkem ja sealsete laste hambad on kaariese suhtes vastupanuvõimelised. Eestis arvestatakse aga sellega, et erinevates kohtades on vee fluorisisaldus väga erinev. Kõige suurem vee fluorisisaldus on Lääne-Eestis, kus esineb ka kõige rohkem fluoroosi. Normaalne on 0,81,2 mmg fluori liitris vees, näiteks Virtsus on seda aga kuni 6 mmg liitris.
Lõuna-Eesti on üldiselt fluorivaene. Kuid ka siin on erandlikke kohti, üks neist näiteks Jõgeva lähistel. «Tean Siimustis perekondi, kus mitmel generatsioonil esines fluoroos. Kui ema kandis last, tõi ta vett mujalt,» räägib Russak.
Ka Tartus, näiteks Puiestee tänava kandis, on fluorisisaldus üle normi, 2 mmg ja rohkem.
Kesk-Eesti ja Tallinna 0,61,3 mmg fluori liitri kohta jääb enam-vähem normi piiridesse. Tartu Veevärgi andmeil on Supilinna vee fluorisisaldus väga väike, 0,2 mmg liitri kohta.
Silvia Russak möönab, et raske on seletada, miks Supilinna lastel fluorimürgistus tekkis. Ka näiteks Tähtveres, kus fluori hulk vees on normaalne, on lastel avastatud fluoroose. Kergemaid haigusjuhte on leitud ka Annelinnas.
Stomatoloog lisab, et Eestis ei tohiks esineda raskekujulist fluoroosi. Kergemate haigusjuhtude hulk on aga viimasel ajal siiski suurenenud.
Fluoroosi ravi on komplitseeritud, sest fluori organismist enam välja ei saa. Hambaemaili tugevdamiseks antakse lastele kaltsiumi. Kui hambad on esteetiliselt rikutud, võib neid katta kilega või ühtlaseks valgendada.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIIU RITARI
«Antsla linna elanike tegelik arv seisuga 1. jaanuar 1995 oli 1671 inimest. Riigi statistikaamet on ametlikuks elanike arvuks lugenud 1484 inimest, mille tõttu Antsla linna 1996. aasta eelarvesse on riigi eelarvest arvestatud 383 000 krooni vähem kui tulnuks arvestada elanike tegeliku arvu juures.» Nõnda kirjutab Antsla linna volikogu esimees Rolando Kuusik kirjas peaminister Tiit Vähile.
Peaministri poole pöörduti viimases hädas ja pärast seda, kui justiitsminister Paul Varul oli selgitanud Antsla linna juhtidele, et Eesti Vabariigis ei teosta ministrite ja riiklike ametite juhtide tegevuse või tegevusetuse üle järelevalvet mitte ükski institutsioon peale peaministri. Enne peaministrile kirjutamist läkitasid antslalased mitme aasta jooksul kirju ja käisid rääkimas statistikaameti, rahandusministeeriumi ja riigikantselei ametnikega ikka selleks, et Antsla elanikud riigi ametlikus statistikas õigesti kirja saada. Kirjad ja käigud olid asjatud. Antsla linna volikogu esimees Rolando Kuusik ütleb, et Gogoli «Surnud hinged» ja olud Tsaari-Venemaal jäävad kahvatuks võrreldes Eesti Vabariigis toimuvaga.
Kui antslalased kontrollisid statistikaameti järgi 1994. aastal linnast lahkunuks arvestatud elanike nimekirja, selgus, et 121 inimest, keda statistikaamet oli arvanud Antsla linnast lahkunuks, ei ole Antsla linnas kunagi elanudki. 117 Antsla linnast lahkunuks loetud inimest elasid Antsla vallas, neist 74 inimest lahkus Antsla vallast 1994. aastal ja 43 inimest jäid sinna edasi elama, küll kolisid aga valla territooriumil ühest külast teise. Neli inimest arvestatuist ei ole aga elanud ei Antsla linnas ega Antsla vallas, ja ei ole vahetanud elukohta ega kusagilt lahkunud.
Pärast seda kui Antsla linnavalitsuse ja Antsla vallavalitsuse esindajad olid võrrelnud oma andmeid ja edastanud need statistikaametile, teatas statistikaamet oma kirjaga 21. novembrist 1995 aastast rahandusministeeriumile, et Antslas elab 1617 inimest. «Antsla linna elanike täpne ja kontrollitud nimekiri, mille statistikaametile esitasime, näitas veenvalt, et elanike arv oli 1671. Jääb mulje, et arvus on numbrid 7 ja 1 omavahel ära vahetatud,» kirjutab Antsla linna volikogu esimees nüüd viimases hädas peaministrile.
Kuid vaatamata isegi sellele, et statistikaamet teatas rahandusministeeriumile Antsla linna elanike arvuks 1617 inimest, tegi rahandusministeerium taas omapoolse paranduse ja arvestas eelarve raha jagades, et Antslas elab ikka 1484 inimest. Rahandusministeeriumi eelarveosakonna töötajad on antslalastele selgitanud, et statistikaameti kiri jäi pidama asekantsler Tiit Saati kätte ja reatöötajad ei saavat sellepärast ka statistikaameti pakutud 1617 inimesega arvestada. Seitse kuud hiljem, tänavu 30. mail on Tiit Saat Lõuna-Eesti omavalitsuste päeval antslalastele kinnitanud, et statistikaameti kiri on tõesti tema käes, kuid nüüdseks on eelarve kinnitatud ja ta ei saa midagi muuta.
Antslalased on oma elanike arvu katsunud ka hiljem õigeks õiendada, kuid pealinna ametnikud ei ole suvatsenud neile enam isegi vastata. Volikogu esimehe Rolando Kuusiku andmetel on vastuseta jäänud tema kiri statistikaameti peadirektorile Rein Veetõusmele ja rahandusminister Mart Opmannile.
Kui Antslas sai selgeks, et pealinna ametiasutustes ei taheta kuuldagi õigete numbrite arvessevõtmisest, pöörduti Antslast peaministri poole, see oli 24. aprillil. 15. mail vastas sellele kirjale riigisekretär Uno Veering ja teatas, et Antsla meeste kiri on saadetud rahandusministeeriumi veelkordseks läbivaatamiseks ja probleemi lahendus jääb riigikantselei kontrolli alla. Möödus veel kaks kuud, Antslasse ei tulnud ei vastust ega lahendust.
27. juunil käis Antsla linnavalitsuse pearaamatupidaja rahandusministeeriumis ja statistikaametis, selgus, et seisuga 1. jaanuar 1996 loeb statistikaamet taas Antsla linna elanike arvuks 1494 inimest seega kümme inimest rohkem kui mullu samal ajal. Ja seda vaatamata asjaolule, et linnakese tegelik elanike arv oli tänavu 1. jaanuariks juba 1696 inimest. Antsla linnavolikogu esimehe Rolando Kuusiku sõnutsi on statistikaameti rahvastikustatistika sektori töötajad Antsla volikogu esimehele selgitanud, et terves Eesti Vabariigis elab tegelikult 100 000 inimest rohkem kui seda näitavad statistika ametlikud andmed ja ärgu Antsla mehed hädaldagu.
Antsla linnavõimud on kaalunud ka võimalust oma linnakese elanike arvu õigekssaamiseks kohtust abi otsida. Rolando Kuusiku sõnutsi on rahandusministeeriumi asekantsler Tiit Saat seepeale öelnud, et kohus võib Antsla elanike arvuks kinnitada küll Antsla linnavõimude pakutud numbri ja teha ka valitsusele kohustuse seda arvestada, kuid tegelikult kohtuotsus Antsla linna riigilt saadavaid eelarvevahendeid veel ei suurenda.
Kui riigi ametlik statistika paneb Antsla linnas elama 202 inimest vähem, kui seal tegelikult elab, siis tähendab see, et Antsla saab riigieelarvest lisaraha ligi 12% vähem, kui tal oleks õigus saada Eesti oma seaduste kohaselt. Oma linnaelanike arvuga ei ole hädas üksnes Antsla linn. Rahandusministeeriumi eelarveosakonna kohalike eelarvete talituse spetsialisti Elvi Pärniku sõnutsi on sama probleemiga hädas olnud ka Viljandi ja Põltsamaa.
Antsla linnavolikogu esimees Rolando Kuusik kinnitab, et tallegi on selgitatud: statistikaamet ei saavat oma elanike arvestuse metoodikat muuta ja parandusi teha, sest see ajavat kogu ülejäänud statistika segi. Rolando Kuusik ütleb sedagi, et Tallinna ametimehed on nõustunud Antslast toodud andmetega, ütlevad, et antslalastel võib õigus olla, kuid muuta ei saavat midagi, sest ametlikult tuleb kasutada Tallinna andmeid.
Küllap seepärast vastati statistikaameti statistilise info telefonilt ka «Postimehe» järelepärimise peale, kui palju elab Antslas inimesi, et 1. jaanuari seisuga elab Antslas 1494 inimest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AIVAR AOTÄHT
Ülemöödunud nädalal Tallinnas Finest Hotel Groupi kontorisse sisse murdnud varaste isikud on siiamaani kahjuks teadmata, ütles eile «Postimehele» Tallinna politseiprefektuuri kesklinna politseijaoskonna komissar Ago Puusepp.
Nagu «Postimees» on juba kirjutanud, murti 15. augusti öösel sisse aktsiaseltsi Finest Hotel Groupi kontorisse, mis asub aadressil Pärnu maantee 22ª. Vargad käisid sees teise korruse hoovipoolsest aknast. Vargad murdsid aknad lahti, saagisid trellid läbi ja viisid ära arvutustehnikat ning raha. Kahju tehti kokku 425 000 krooni.
Kontori valvesignalisatsioon oli jäetud enne varaste tulekut peale panemata. Miks see nii juhtus, ei osanud komissar veel öelda. «Ma jään praegu vastuse võlgu, aga ma ei taha siin ka igasuguste asjadega spekuleerida,» lisas ta.
Küsimusele, kas kõnealune vargusjuhtumi lahendamine on üsna lootusetu, vastas komissar Ago Puusepp eitavalt. «Mingid vihjed on olemas, nähti mingit sõidukit sealt minemast. Meil on selle kohta ka kummijäljed olemas. Ma ei usu, et see nüüd päris lootusetu on,» lausus ta.
Pärast suurvargust keeldus Finest Hotel Groupi sekretär «Postimehele» infot andmast ning ütles, et firma juhtunut ei kommenteeri. Ka eile ütles ta, et firma on ikka endisel seisukohal.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ANDRES SANG
Teisipäeva hilisõhtul juhtus Viljandi lähedal avarii, mis nõudis kaks inimelu.
Õnnetus juhtus kell 23.15 viie kilomeetri kaugusel Viljandist Vana-Võidu ringraja Viljandi-poolse kurvi juures. Maastikuauto GAZ 69A, mille roolis oli 38-aastane Väino, paiskus üle katuse. Surma said Viljandist pärit kaassõitjad Lembit (57) ja Tiit (40). Autot juhtinud Väino, kes oli õnnetuse ajal purjus, lasti peale esmaabi andmist koju.
Viljandi uurimisbüroo uurija Anu Kruusimaa ütles «Postimehele», et ei oska juhtunu kohta praegu midagi täpsemat lisada, kuna Viljandi liikluspolitsei pole materjale talle üle andnud. Ta märkis, et purjus olid arvatavasti ka kaassõitjad, sest autost leiti suuremas koguses alkoholipudeleid.
Viljandi liikluspolitseist keelduti informatsiooni andmast, põhjendades seda Viljandi prefekti vastava käsuga. Samas ei osanud midagi lisada ka prefekt ise. Liikluspolitsei esindajat, kellel on õigus infot anda, ei õnnestunud «Postimehel» kätte saada.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996