Meie spordisaadikud Atlantas esindasid Eestit väärikalt, Annely Ojastu tuli esimesena, Kõnelevad asjad, Esmalt lubatagu kõrvad kõrvale, Paraolümpial osaleb liiga vähe naisi, Must hobune jättis Toompeale kappamata, Toomas Hendrik Ilvesest ei saanud komprom

EPP ALATALU

Kui parlamentäärid Toompeal ei jõua oma töö ja korraliku palga juures ja riiklikult mõeldes riigipead valitud - nii et maailma uudisteagentuurid teatavad, et presidendivalimised on Eestis lahenduseta - siis paraolümpial osalenud Eesti sportlastest jagus maailma vaid positiivset infot.

Eile tulid kümme Eesti sportlast ja nende saatjad Atlantast koju kokku üheksa medaliga. Tallinna lennujaamas oli ootajate meelelolu võrreldav 1988. aasta Raekoja platsiga, kui Erika Salumäe, Tiit Sokk ja Tõniste kaksikud Souli olümpialt koju jõudsid. Pimedate ühingu puhkpilliorkester oli rivistatud, sõbrad, sugulased, koolikaaslased ja tähtsad isikud olid vastu tulnud. Teiste seas ka Ameerika Ühendriikide Eesti suursaadik Lawrence Taylor koos pressiatashee Victoria Middletoniga.

Esimese kulla Eestile võitnud kergejõustiklane Annely Ojastu tuli passikontrollist esimesena. Suurt vastutulnute hulka nähes hüppas Anneli Ojastu rõõmust ja haaras oma pisikese poja sülle. Eesti delegatsiooni pressisheff Are Eller ütles, et kui Annelyd vastu võeti, küsisid teised sportlased, kas lennujaamas on ka teine väljapääs, et vaiksemalt koju saada. Teist väljapääsu neile ei näidatud, kõik tulid ja kõik olid väga oodatud. Harjumatu oli kõrvalolijaile viipekeeles suhtlevate inimese rõõmus sumin ja naer, see oli nii otsekohene.

Vastutulnutel oli plakatitel suurte tähtedega kirjas, et Tartu Emajõe kool on parim Eesti kool Atlanta olümpiamängudel, ujujate treener Rein Põldme on parim treener, Emajõe kooli eri lennud tervitasid oma kunagisi kaasõpilasi suurtel plakatitel nimepidi.

Tallinna linnapea Jaak Tamm teatas tallinlanna Annely Ojastule, et linnavalitsus otsustas olümpiakulla ja kaks hõbedat võitnud õpetajakutsega sportlasele kingituseks teha tema soovide kohase remondi ta kahetoalises Lasnamäe korteris. Fotograafid ja kaameramehed suristasid filmida ja pildistada, Eesti olümpiakomitee kaunis vormis, pikast reisist hoolimata erksad ja rõõmsad sportlased tuli jäädvustada!

Paraolümpiakomitee president Toomas Vilosius kutsus olümpialased ja nende treenerid ja abistajad Toompeale peaministri vastuvõtule. Öeldakse Toompea ja peaministri vastuvõtt ning mõeldakse selle all roosat lossi. Kuid lossis käisid käsikäes remont ja presidendi valimine ja sestap oli peaministri enda (nõunik-erasekretär Sirje Endre andmeil) esmaspäeva õhtul väljaöeldud idee korraldada vastuvõtt Rüütelkonna hoones, kunstimuuseumis. Idee oli suurepärane, usun, et enamik sportlastest oli seal esimest korda.

Osa invaliidimärgiga autosid peatus mittemõistmisest tulenevalt Toompea lossi ees ja autost välja tulnud invasportlased ehmatasid protestivad pensionärid tükiks ajaks vait. Pensionärid said aru, et on Eestis ka inimesi, kellel on raskem kui neil. Ja nende muidu nii nõudlik pilk asendus kaastundlikuga. Kui peaminister kümmekond mimutit hiljem valitsushoonest kunstimuuseumi jalutas, et sportlastega kohtuda, haarasid pensionärid tal nööbist ja selgitasid talle taas agressiivsel moel oma raskest elust. Paraolümpialased ja nende tublidus keerulistest tingimustest hoolimata oli ju meelest läinud.

Kunstimuuseumis on praegu vaadata natüürmordinäitus «Kõnelevad asjad». Eesti kunstiklassika saalis, Weizenbergi Koidu ja Hämariku ning Ants Laikmaa ema, isa ning allikal oleva neiu silme all tervitas peaminister Tiit Vähi olümpialasi, treenereid, abistajaid.

Peaminister ütles, et tal on hea meel, et sai Atlantasse nii palju õnnitlustelegramme saata. «Eesti on uhke teie üle ja tänulik teie treeneritele,» ütles Vähi, lisas, et Eesti riik on invasportlastele teene võlgu, ja lubas, et edaspidi pööratakse nende tegemistele rohkem tähelepanu ja toetatakse rohkem.

Tiit Vähi tunnustas paraolümpial osalenuid, kes juba Atlantasse sõites teadsid, et isegi siis kui ei tule ainsatki võitu, on nad meie spordi parlamentäärid, kes esindavad meie riiki.

Sotsiaalminister Toomas Vilosius tegi teatavaks Eesti paraolümpial osalenud sportlaste preemiasummad, mille valitsus oli äsja kinnitanud. Osa rahast jäi rahvusliku paraolümpiakomitee käsutusse treeneritele ja abistajatele. Kahekordne olümpiavõitja ja hõbemedali saanud ujuja Marge Kõrkjas sai preemiaks 275 000 krooni, kulla ja kaks hõbemedalit võitnud kergejõustiklane Annely Ojastu 250 000 krooni. Ujuja Eela Kokk saab 75 000, kergejõustikus viievõistluses pronksmedali võitnud Helena Silm 60 000, kergejõustiklane Malle Juhkam 50 000 ja ujuja Nadezhda Maksimova 30 000 krooni, kergejõustiklane Heli Kollom 10 000 krooni, ujuja Annika Raide 10 000 krooni. Preemiasummad on maksuvabad.

«Need medalid on rikkus Eestile, selle rikkuse allikas olete teie, kallid sportlased,» tänas peaminister. «Te püstitasite isiklikud rekordid selleks, et medalit saada. Sellega ülendasite oma väikest kodumaad, ülendasite maailma silmis Eesti riiki,» ütles peaminister.

Peaminister ütles, et puuetega inimestelt tuleb õppida vaprust, vastupanuvõimet, oskust maailmas läbi lüüa.

Küsisin Annely Ojastult, et kui peaminister lubas senisest rohkem tähelepanu, siis millele nendest. Tema ütles, et esimene asi on, et antagu tõlk kaasa, siis on «kõrvad kõrval». Viipekeeles on ka selliseid sõrmitsusi, mis on teistes keeltes sarnased, ja Atlantas saadi hakkama. Annely Ojastul oli hea meel, et viievõistluses kaasa teinud Heli Silm on varem sõrmitsemist õppinud ja aitas teda palju. Kuid tõlk olnuks veelgi parem.

Pressisheff Are Eller, kes Atlanta paraolümpial käimist oma suurimaks elamuseks ja põnevaimaks tööks peab, ütles, et Annely treener helistas talle hotelli. Tema kirjutas Tallinnast edastatud ülesanded ja õpetussõnad üles ja andis selle paberi Annelyle - kuidas 200 meetri eeljooksus esimesed sada meetrit teistega võrdselt joosta. Treener saatis talle ka fakse. «Niivõrd hea meel oli fakse saada, ma olen oma treenerile tõesti tänulik,» rääkis Annely Ojastu «Postimehele». Fakse saatsid ka kodused ja kurtide ühing. Peaminister Tiit Vähi faks oli olnud tõeline üllatus, ütles Annely Ojastu.

Annely Ojastu nelja-aastane tütar on talle öelnud, et tema vist ei hakka sportlaseks, sest sportlasest ema on ju nii palju kodust ära... Annely Ojastu aasta ja kümnekuune poeg teadis, et ema tuleb lennukiga koju. Kahe lapse ema igatses Atlantast koju laste juurde. Sellest sain ma aru viipekeelt oskamatagi.

Ujuja Marge Kõrkjas, kes kandis pühapäevasel lõputseremoonial Eesti lippu, tänas eile kõigi olümpialaste nimel. «See Eesti lipp on ikka tõesti ilus,» ütles Marge Kõrkjas ja tema silmist voolasid pisarad. Ta ei osanud ise oma selliseid tulemusi oodata ja ka korraldajatele oli ootamatu, et eestlane kaks korda võitis 41-kordse olümpiavõitja. Eesti delegatsioon oli aga Margele edu ennustanud ja ei väsitanud teda ka avapeol lipu kandmisega.

Eesti sportlased olid käinud üksteist toetamas ja, nagu ütles Are Eller, Eesti sportlastel olid hästi jälgitavad alad ning neid tunti. Viievõistleja Heli Silm rääkis, kuidas ta Marge Kõrkjast ujulas ergutamas oli käinud. Nagu Marge talle ütles, oli ujulas teise kullavõidu ajal palju vaiksem olnud, sest Heli ei olnud seal olnud.

Paraolümpiakongressil oli Toomas Vilosiuse sõnul räägitud sellest, miks puuetega naised vähem spordiga tegelevad kui mehed. Eestis on see vastupidi. Eesti koondises olid kümnest kaheksa naised. Paraolümpial ei olnud ka tavaolümpiaga võrdselt mustanahalisi sportlasi. Alad on kallid, basseini vesi ja saali aeg tuleb osta ja kõigil selleks võimalust ei ole. Toomas Vilosiuse sõnul on tänu Riigikogu lahkusele siiski paraolümpiaks valmistumisel miljon krooni abiks olnud.

Heli Silm ütles, et tagasi tulles jalad värisesid all, nii uhke vastuvõtt lennujaamas oli olnud üllatus. Tema tulemuse protestimisele võib vastu tulla vahest alles sügisel, kuid praegu on ta viievõistluse pronksi omanik. Oma õiges klassis arvestades oleks tema tulemus olnud maailmarekord.

Eesti sportlastest suurimaks üllatajaks oli Eela Kokk, kes võitis 50 meetri vabaujumises hõbemedali. Tema ise lootis kohta kuue seas. Eela treener Õnne Pollisinski rääkis, et ega puuetega inimesi treenida ole kerge, kuid tema hakkas seda huvi pärast tegema. Õnne Pollisinski lootis veel ühe noormehe Atlantasse saata, kuid normi täitmine jäi veidi hiljaks. Eela Kokk töötab Tallinnas Nõmme lastekodus, kus ta ka ise praegu elab.

Sportlasi Atlantas saatnud Mallika Koel ütles, et näiteks naiste kaugushüppes jagunesid medalid eri kontinentide vahel. Kuld läks Austraaliasse, hõbe Kanadasse ja pronks Euroopasse, Eestisse. Eesti hümni oli õigesti mängitud ja lipp tõusis vardasse nagu peab. Hümni olid kõik ka kaasa laulnud.

Nadezhda Maksimova, kes osales paraolümpial kolmandat korda, ütles, et neil oli kahju, et minister Vilosius kullavõiduni Atlantas ei olnud. Vilosius lubas Sidneys kauem kohal olla. Kuid enne seda on veel Nagano olümpiamängud ning paraolümpiamängud ning Eesti paramängudeks on suusatajad juba treenimas.

Üheksa medalit ühtedelt olümpiamängudelt on saavutus Eesti paraolümpiaajaloos, aga ka kogu Eesti olümpiaajaloos, meenutas Tiit Vähi. Eesti olümpiakomiteest ja olümpialastest ei olnud kedagi tervitamas.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS MATTSON

Eile hommikul jäi piisavalt laia toetuse puudumise tõttu esitamata kolmas kandidaat presidendivalimisteks - praegune Eesti suursaadik USAs, Mehhikos ja Kanadas Toomas Hendrik Ilves, kes Isamaaliidu ja Parempoolsete, Keskerakonna ning osa Koonderakonna arvates oleks olnud sobiv kompromisskandidaat saavutamaks presidendi valimine Riigikogus ja vältimaks selle minekut valimiskogu kätte.

Esmaspäeva õhtul kella 21 Isamaaliidu ja Parempoolsete saadikuühenduse initsiatiivil kokku kutsutud nõupidamisel osalesid kõigi fraktsioonide esindajad, välja arvatud reformlased ja Pensionäride ja Perede Liit.

Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson ütles «Postimehele», et kompromissi otsimiseks olid valmis Parempoolsed, Isamaaliit, Keskerakond ja osa Koonderakonnast.

Mõttevahetuse käigus pakuti välja kolm võimalikku kompromisskandidaati - Tunne Kelam, Siiri Oviir ja Toomas Hendrik Ilves.

Isamaaliidu fraktsiooni liikme Tõnis Lukase sõnul siiski Tunne Kelam poole koosoleku ajal taandas end arutelu all olevate isikute hulgast ja ka Siiri Oviir ei taotlenud oma kandidatuuri arutamist.

Kelam ütles «Postimehele» enda kui võimaliku presidendikandidaadi esmaspäevaöist arutuse all olemist kommenteerides, et see ei olnud tema isiklik pürgimus.

«See oli pigem valmisolek ummikseisus lahendust otsida. Olukorras, kui enamik leiaks, et nad on valmis mind toetama ja mind ka välja käiakse, leian, et ma peaksin tõsiselt kaaluma, kas olen nõus presidendiks kandideerima,» selgitas Tunne Kelam oma motiive.

Esmaspäeva hilisõhtul jäi võimalikest kompromisskandidaatidest sõelale Toomas Hendrik Ilves.

Edgar Savisaare sõnul leiti, et Ilvesel on kõne all olnud kolmest võimalikust kandidaadist suurimad võimalused parlamendilt hääli ja laialdast toetust saada.

«Otsustasime jätta allkirjade korjamise protseduuri hommikuks, et siis allkirjad koos kandidaadi nõusolekuga esitada. Inimesed, kes oleks alla kirjutanud, olid ka nimeliselt teada,» väitis Toivo Jürgenson.

Tõnis Lukas lisas, et allkirjade korjamist pidi korraldama Isamaaliit.

Toivo Jürgenson nentis, et kahjuks selgus hommikuks, et poliitilistel jõududel ei ole piisavalt üksmeelt tagamaks võimalikule kompromisskandidaadile piisavat toetust läbiminekuks Riigikogus. «Seetõttu kandidaati ka ei esitatud,» rääkis Toivo Jürgenson.

Tema ja Lukase kinnitusel ei hakatudki allkirju koguma. Samas väitis keskerakondlane Olav Anton «Postimehele», et õhtul mindi lahku kindla teadmisega, et allkirju hakatakse koguma. Antoni sõnul olla algul allkirju olnud loota paljudelt fraktsioonidelt, kuid nagu hiljem selgus, see nii ei realiseerunud.

Antoni sõnul lubanud koonderakondlastest alla kirjutada näiteks Endel Lippmaa.

Toivo Jürgensoni sõnul oleks kompromisskandidaadi ülesanne olnud tulla teises voorus vähemalt teisele kohale.

Kui kompromisskandidaat oleks jäänud alla Lennart Merile, kuid edestanud Arnold Rüütlit, pääsenuks kolmandasse vooru Meri ja kompromisskandidaat, Rüütel oleks välja langenud.

Toomas Hendrik Ilves möönis teisipäeva õhtul «Postimehele», et esmaspäeva hilisõhtul helistas talle hotellituppa Isamaaliidu fraktsiooni liige Tõnis Lukas, kes tegi ettepaneku kandideerida presidendivalimiste teises voorus.

Ilves ütles, et keeldus pakkumisest kohe ja pikematesse läbirääkimistesse ei astunud.

Toomas Hendrik Ilves väitis, et teisipäevahommikusel vestlusel Parempoolse Indrek Kannikuga selgus, et tema kandidatuuri presidendivalimisteks kuigi tõsiselt polevatki arutatud.

Tõnis Lukas aga rääkis, et Ilves ei teadnud tol õhtul, et tema kandidatuuri nii intensiivselt arutati.

«Meil oli temaga küll ka varem kontakte olnud. Me analüüsisime tol ööl peetud telefonikõnes koos olukorda. Mingit augu päherääkimist ei olnud. Meie analüüsi tulemused olid sarnased. Tulime järeldusele, et niisuguses seisus ei ole mõtet teda välja panna,» meenutas Lukas.

Edgar Savisaar kinnitas «Postimehele», et kui valitsuskoalitsioonis oleks olnud vähegi arusaamist sellest, et on vaja kokku leppida ja et jõumäng läbi ei lähe, siis oleks kolmanda kandidaadiga ka välja tuldud.

«Iseasi on see, et võrreldes selle variandiga, mida mina olen püüdnud kaitsta - Siim Kallas - ei oleks sel kompromisskandidaadil olnud nii suured shansid Riigikogus läbiminekuks,» lisas Savisaar.

Ka Tunne Kelam rõhutas «Postimehele», et kompromisskandidaadi ülesseadmise võtmeks oleks olnud, et vähemalt üks valitsuskoalitsiooni suurtest parteidest oleks sellega vähemalt põhiosas kaasa tulnud.

«Praegu jäi mulje, et allkirju ja hääli võiks tulla kõigilt jõududelt, kuid näpuotsatäite kaupa. Tundub, et valitseb minnalaskmismeeleolu, et ah, las valimine läheb valimiskogusse,» nentis Kelam.

Ta ei pidanud nüüdseks reaalsuseks muutunud varianti kuigi heaks. «See tähendab veel kuu aja pikkust kampaania jätkumist kõigis selle markantsetes vormides ning on oht, et presidendivalimised sõidavad sisse kohalikele valimistele. Kui peaks veel juhtuma, et valimiskogu ei suuda presidenti valida ja see protseduur jõuab Riigikogusse tagasi, siis kattub see juba ajaliselt kohalike valimistega ja segab valijail keskendumast oma lähima võimuorgani - kohaliku omavalitsuse volikogu valimisele,» hoiatas Kelam.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

UUDISTETOIMETUS

Valimiskogu koosneb Riigikogu 101 liikmest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest, keda on 273; kokku on valimiskogus 374 liiget.

Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik.

Lähtudes hääleõiguslike kodanike arvust saadab Tallinn 10 esindajat, Tartu 4, Pärnu, Viljandi, Kohtla-Järve, Narva, Rakvere, Võru ja Kuressaare igaüks 2 esindajat. 245 esindajat on valdadest, igaühest üks.

Valimine valimiskogus peab aset leidma ühe kuu jooksul arvates Riigikogus kolmanda hääletusvooru toimumise päevast.

Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletussedelile Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide nimed ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.

Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel, igaüks võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks.

Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor.

Teiseks vooruks kantakse hääletussedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed.

Kui esimeses hääletusvoorus saab vähemalt kaks kandidaati võrdse arvu hääli, kantakse hääletussedelile vanema kandidaadi või vanemate kandidaatide nimed.

Presidendiks saab valitud kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse Riigikogus presidendi erakorralised valimised 14 päeva jooksul arvates päevast, mil president valimiskogus valimata jäi. Kõik algab seega otsast peale.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS SILDAM

Viimaste kuude kolmes vangide põgenemises oma süüd tunnetav täitevameti peadirektor Heikki Sikka lahkus eile ametist.

Täitevameti peadirektor Heikki Sikka esitas eile pärastlõunal justiitsminister Paul Varulile lahkumisavalduse, mis rahuldati. Täitevameti esimese mehe kohusetäitjaks nimetati justiitsministeeriumi nõunik Olavi Israel (25), kes on lõpetanud riigikaitseakadeemia korrektsioonikolledzhi.

Peadirektori ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss.

Heikki Sikka esitas lahkumisavalduse pärast seda, kui ööl vastu möödunud reedet põgenes Tallinna keskvanglast kaks tapmises ja kaks röövimises süüdi mõistetud ohtlikku kurjategijat. Erinevail hinnanguil võisid nad põgenemist ette valmistada kaks kuni neli kuud, mille jooksul kaevasid käigu oma kambrist kõrvalasuva vanglahaigla tühja keldrisse, kus enne asus profülaktooriumi töökoda.

Nelikpõgenemine avastati mitu tundi hiljem ning põgenikud said jälitajate ees suure edumaa. Eile õhtuks polnud neist kedagi tabatud.

Reedene põgenemine oli viimaste kuude kolmas selline juhtum. Enne seda põgenes kakskümmend inimest Harku interneeritute laagrist ja veel varem seitse noorkurjategijat Viljandi noortevanglast.

Pärast kurjategijate edukat nelikpõgenemist Patarei vanglast väitis justiitsminister Paul Varul, et täitevameti juhtkonnas tuleb teha personaalseid muudatusi. Konkreetselt nimetati peadirektor Heikki Sikka ja tema esimese asetäitja Valeri Kravetsi nime.

Justiitsminister Paul Varul ütles BNSile, et täitevameti peadirektori asetäitja Valeri Kravets jätkab esialgu oma ametikohal kuni ametkondliku juurdluse lõppemiseni, mis algatati seoses eriti viimasel ajal sagenenud põgenemistega vanglatest.

«Kindlasti karistatakse Kravetsit ja Patarei vangla direktorit Raivo Allikat,» kinnitas Varul.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Mitme juristi hinnangul saaks presidendivalimisteks kokku kutsutavat valimiskogu pidada põhiseadusega vastuolus olevaks, sest kohalike omavalitsuste valimisel on osalenud ka mittekodanikud ning see võimaldab väita, et Eesti Vabariigi presidendi valimistel osalevad samuti mittekodanikud.

Kuivõrd tõsiseltvõetav on selline väide, küsis «Postimees» Eesti Vabariigi õiguskantslerilt Eerik-Juhan Truuväljalt.

«Jah, sellise seisukohaga võib ju tõepoolest välja tulla ning seda tasub ka analüüsida. Kui aga läheme kaugemale ja vaatame tavalist praktikat, siis on võimalik niigi, et Riigikogu liikme abikaasa ei ole mitte Eesti Vabariigi kodanik. Teame ju, kuidas elus ja ajaloos on poliitikat tehtud, nii et ka nii jookseb mingi võimalus välja,» vastas ta.

«Üldine praktika Euroopas ja ka üldine suund on sellele, et kohalike omavalitsuse valimistest võtavad osa ka isikud, kes ei ole antud riigi kodanikud. Probleem on selles, et see ahel on küllaltki kauge. Kohalikes omavalitsustes on ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Neid on küll valinud mittekodanikud, kuid see seos on väga kauge,» arutles ta.

Truuväli tunnistas, et probleem on siiski olemas, ning ei välistanud võimalust, et vaidlus võib tõesti kerkida enne presidendivalimisi valimiskogus.

«Kuid nii palju kui mina tunnen jurisprudentsi nii Euroopas kui siin, on vist kaduvväike võimalus, et Riigikohus annaks lahendi, et valimiskogu on vastuolus põhiseadusega,» andis ta oma hinnangu.

«Postimehe» küsimusele, kas presidendivalimisega tekkinud ummikseis Riigikogus annaks põhjust valimisseaduse muutmiseks, vastas Truuväli: «Arvan, et kõigepealt tuleks aeg maha võtta, et analüüsida seda seadust kui ka kõike seda, mis selle seaduse rakendamisega on toimunud.»

«Minu isiklik seisukoht on esmalt see, et võibolla pole süüdi mitte niivõrd seadus, kuivõrd selle seaduse katmiseks vajaliku ühiskondliku riikliku mehhanismi ja tavade puudumine,» tõdes õiguskantsler.

Truuvälja sõnul tuleks selgeks mõelda, kas presidendikandidaatide ülesseadmise aeg ei olnud mitte liiga lühike.

«Mis siis oleks, kui kaks kuud tagasi oleksime kindlad, kes need kandidaadid on. See tähendaks küll, et piltlikult öeldes väljub asi parlamendi kontrolli alt, et peab hakkama kuulama ja vaatama. Samas annaks see lahendi ja võtaks maha väited, et presidenti valitakse kusagil täissuitsetatud kabinetis ja rahval ei ole selles suhtes midagi kaasa rääkida,» selgitas ta üht mõtet.

Mitmedki poliitikud on tunnistanud, et võiks tõsisemalt kaaluda võimalust, et Riigikogus presidendivalimiste kolmandas voorus kehtestataks vajalike poolthäälte piiriks 51 häält. See tähendaks küll põhiseaduse muudatust.

«Leian siiski, et see lahendusvariant ei ole õige. Ja sellepärast, et tegelikult põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi president ei ole vaid esinduskuju,» märkis õiguskantsler.

«Toon neli fakti. Presidendil on seaduste suhtes vetoõigus ja see ei ole köögitüdruku küsimus. Presidendil on õigus ainsa persoonina algatada põhiseaduse muutmist, Riigikogu liikmeid on selleks vaja 21. Tal on õigus ekstreemolukorras võtta kogu tuli enda peale, anda isegi välja seaduse jõuga akte. Kui parlament umbusaldab valitsust, siis peaminister võib taotleda Riigikogu laialisaatmist ja just president kaalub, kumma ta laiali saadab,» loetles ta.

«Järelikult niisuguste suurte volituste puhul peab olema kvoorumi nõue väga kõrge. Rääkimata formaalsest küljest, et see tähendaks põhiseaduse muutmist,» ütles õiguskantsler.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Võrtsjärve suvise perioodi veetase on praegu kõige madalamal alates 1922. aastast, mil vastavad mõõtmised sealkandis alguse said.

Tartu hüdroloogiajaama insener Ene Randpuu ütles «Postimehele», et Võrtsjärve veetaset arvestatakse sealt väljavoolavas Emajões Rannu-Jõesuu vaatlusposti järgi, mis asub järve lähedal autosilla juures.

Vaatlusposti üleeilse hommiku andmete põhjal oli veetase 63 cm alla nullpunkti. Suvekuudel ei ole seal vett veel kordagi nii vähe olnud. Ene Randpuu sõnas, et kui arvestada kokku kõikide aastate minimaalsed veeseisud, siis keskmine minimaalne veeseis kõnealuse vaatlusposti juures tuleks 8—10 cm alla nullpunkti. Seega on nüüdne suvine vee madalseis Võrtsjärves tavalistest madalseisudest enam kui pool meetrit allpool.

Võrtsjärve kallaste madalamad kohad on veest ammu paljastunud ja paljuski võssa kasvanud. Järve on tekkinud ääristama suured luited. Näiteks Võrtsjärvest väljavoolava Emajõe üks kallas on taandunud veest sadade meetrite pikkuselt ja enam kui kilomeetri laiuselt, meenutades oma elutu lagedusega surnud soolajärve.

«Alates 1978. aastast on Võrtsjärves olnud päris normaalselt vett,» meenutas Ene Randpuu. «Kuid eelmise aasta lõpust on hakanud langema ja langeb kogu aeg edasi.»

Üldse kõigi aegade madalaim veetase Võrtsjärves oli 1964. aasta 9. novembril — 71 sentimeetrit alla vaatlusposti nullpunkti. Randpuu kinnitusel on üsna ilmne, et tänavu sügiseks saab see rekord löödud.

Kõigi aegade kõrgeim veeseis oli Võrtsjärves aasta pärast ametlike mõõtmiste alustamist, 1923. aasta 23. novembril. Siis fikseeriti veetasemeks 221 cm üle nullpunkti (aastatepikkune keskmine maksimum on 95—100 cm üle nullpunkti).

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TRIIN PARTS, ANDRES SANG

Rahupaiga on leidnud möödunud kolmapäeval Tartumaal traagilises liiklusõnnetuses surnud viis inimest.

Eile peeti Tallinnas Toompea Kaarli kirikus Maarika ja Tõnis Vardja matusetalitus. Palju sugulasi ja tuttavaid oli kogunenud Kaarli kirikusse liiga äkki elust lahkunud Maarika ja Tõnis Vardjat ära saatma. Õnnekombel jäid ellu nende lapsed, 9-aastane Kristjan ja 15-aastane Henrik.

Hukkunud tuhastati Pärnamäe krematooriumis, urnid saadetakse Tartusse, kus toimub muldasängitamine.

Tõnis Vardja (39) oli Tartu Maarjamõisa haigla kirurg ja Tartu Ülikooli kirurgiakliiniku assistent. Tema naine Maarika Vardja (38) oli ametilt notar omanimelises notaribüroos.

Toyota Carinas sõitnud ning hukkunud aktsiaseltsi Valumehaanika töötajad Urmas Laugus, Andres Hindriksoo ja Viktor Kritt maeti nädalavahetusel Tartus.

Firmas ärijuhina töötanud Urmas Laugus ja meistrina ametis olnud Andres Hindriksoo maeti pühapäeval, Laugus Raadi kalmistule ning Hindriksoo Ropka-Tamme kalmistule. Viktor Kritt, samuti Valumehaanika meister, maeti laupäeval Vana-Peetri kalmistule.

Matustel oli palju rahvast, hukkunutel oli palju häid sõpru, kes olid tulnud neid ära saatma. Üks hukkunute kolleegidest ütles, et avariis surmasaanud ei olnud üldsegi mitte sellised inimesed, kellega võinuks selline õnnetus juhtuda.

Õnnetus juhtus eelmise nädala kolmapäeva hilisõhtul, mil Tartumaa Tartu—Jõgeva maanteel põrkasid kokku sõiduautod Toyota ja Mercedes. Tartu poolt sõitnud Toyota kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutulnud Mercedesega. Surma said Mercedeses sõitnud abielupaar ja Toyota kolm meest. Ellu jäid abielupaari kaks last ja Toyotas olnud naine.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Tartu uurimisbüroo uurija Tiiu Kreim ütles eile, et viis elu nõudnud avarii uurimise käigus on nüüd selgunud ka Toyota juhi joove.

Nagu uurija märkis, oli vastassuunavööndisse kaldunud Toyota juhi Urmas Lauguse veres 3,8‰ alkoholi. (Mercedese juhi Tõnis Vardja veres oli ekspertiis tuvastanud alkoholi 1,1‰.)

Kohtuarstliku ekspertiisibüroo Tartu osakonna juhataja Ann Viitso ütles selgituseks, et kohtumeditsiini ekspertide igapäevases töös kasutatakse joobeastme määramiseks vastavat tabelit, kus on seitse gruppi. 3,8‰ kuulub raskuselt eelviimasesse gruppi (3,0—5,0‰), kus joovet hinnatakse mürgistavaks ning mille puhul võib saabuda ka surm. Viimane raskusaste alates viiest promillist on kohtuarstlikus töös klassifitseeritud kui surmav joove.

Ann Viitso lisas, et iga inimene suudab alkoholi taluda erinevalt ning kõik sõltub inimese organismi iseärasustest ja üldisest tervislikust seisundist.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Ülemöödunud nädalal Tartumaal Nõo risti lähedal juhtunud avarii, kus kaine juhi Zhiguli ja purjus juhi Audi kokkupõrkes sai viga kuus inimest, põhjustas kaine autojuht.

Algselt väitsid mõlemad juhid liikluspolitseile, et olid sõitnud omal teepoolel. Nagu ütles üleeile «Postimehele» Tartu liikluspolitsei korrapidaja Avo Pärn, on nüüd tunnistused ja seletused võetud ning on selgunud, et õnnetuse põhjustas kaine juht.

«Õnnetuses on süüdi Zhiguli juht, Zhiguli kaldus vastassuunavööndisse,» märkis Pärn. «Teine juht on süüdi aga selles, et sõitis purjuspäi ja ilma juhiloata. Ta ise ütleb, et juhiluba on kadunud.»

Õnnetus juhtus 14. augusti hilisõhtul kell 23.15 Tartu—Elva teel enne esimest Nõo teeristi. Zhigulis olid Nõo valla elanikud, autot juhtis 35-aastane Andrus, kaasa sõitis 34-aastane Kait. Audiga sõitnud tartlased olid purjus: rooli keeras Aleksandr (27), kaasa sõitsid Andrei (28), Irina (28) ja Svetlana (29).

Kõik kuus kannatanut viidi Tartusse Maarjamõisa haiglasse, kust nad pärast esmaabi andmist koju lubati.

Liikluspolitsei korrapidaja Avo Pärna sõnul on mõlemad juhid ka varem liikluseeskirja vastu eksinud, kusjuures Zhiguli juht märgatavalt rohkem — 16 rikkumist veidi vähem kui seitsme aastaga. Nüüd Audit purjuspäi juhtinud mehel on liikluspolitseis kirjas vähem kui üheksa aastaga 5 liikluseeskirja rikkumist.

Avo Pärn lisas, et saadab avariid käsitlevad materjalid edasi uurimisbüroosse. Kui uurija algatab kriminaalasja, siis läheb asi edasi kohtusse. Kui kriminaalasja ei tule, otsustab juhtide karistused liikluspolitsei komissar.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ANNIKA PÄRNAT

Pärnu linnavalitsuse andmetel külastas Pärnut 1. juunist 15. augustini üle 270 tuhande inimese. Ühel päeval oli Pärnus kuni 10 000 külalist.

Juunikuus külastas Pärnut ligi 87 tuhat inimest, juulis oli külalisi ligi 127 tuhat ja augusti esimesel 15 päeval ligi 61 tuhat. Kokku oli suvekülalisi 15. augustiks käinud 272 000-277 000.

Ajavahemikus 01. 06.-15. 08. 96 moodustasid Pärnu külalistest linnavalitsuse andmetel ligi 70%, s.o. üle 190 000, eestlased. Ülejäänud, s.o. üle 81 tuhande, olid väliskülalised. Ühel päeval oli suvepealinnas Pärnu linnavalitsuse andmetel nädala keskel 4000 ja nädalalõppudel kuni 10 000 külalist.

Pärnu hotellides ja võõrastemajades peatus Pärnu linnavalitsuse andmetel juunis 14 900 inimest, neist ligi kolmandik eestlased, juulis 20 500 inimest, kellest eestlasi 21%, poole augustikuu jooksul peatus hotellides ja võõrastemajades 8600 inimest, neist eestlasi 19%.

Pärnu taastusravikeskustes viibis Pärnu linnavalitsuse andmetel juunis 1631 inimest, kellest 40% olid eestlased, juulis 1579 inimest, kellest oli eestlasi 53% ja poole augustikuu jooksul 1127 inimest, kellest 32% olid eestlased.

Riigi Turismiameti statistika järgi külastab iga neljas Tallinnasse saabunud turist ka Pärnut. Pärnu turismiarenduse andmetel saabub Pärnusse külastajaid kõige rohkem Soomest, Eestist ja Rootsist.

Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonna andmetel toimus Pärnus möödunud suve jooksul 6 muusikafestivali, kontserte üle 150.

Pärnus toimunud muusikafestivalidest suurimad olid 18 kontserdiga koorifestival Pärnu `96 ja 17 kontserdiga festival Pärnu Jazz `96. Pärnu Linnaorkester andis 17 kontserti, Pärnu Ooperi- ja balletifond korraldas 13 kontserti ja kuuhulluse nädala Ammende villas.

Suvepealinnas toimunud näitustest olid suurimad rahvusvaheline aktinäitus «Mees ja naine» ja näitus «Kunstisuvi `96». Tantsu- ja liikumisetendusi toimus Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonna andmetel ligi 27. TIKE suvehooaja raames anti 15 tantsuetendust, võimlemispäevade ja folkloorifestivali «Pärnumaa pirand» ajal kokku 12 tantsuetendust. Rahvalikke kontserte toimus Pärnus ligi 30, suuremaid spordiüritusi oli 10.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KALDMAA

80 päeva hoidis Pärnu enda käes suvepealinna tiitlit. 24. augustil andis Pärnu linnapea Väino Linde oma Tallinna ametivennale Jaak Tammele suvepealinna lipu ja ametiauto Zaporozhets 965 tagasi. Tallinn sai taas täieõiguslikuks Eesti pealinnaks, kuigi vahepeal oli uudisteagentuur Reuter jõudnud naljana mõeldud pealinnavahetusest teha ülemaailmse uudise.

Mida silmas peeti, kui Tallinnalt suveks pealinna õigusi endale taotlema hakati?

Tahtsime näidata, et Eesti ei ole ainult Tallinn ja ei lõpe Pääskülas. Nii meie kui Tallinna linnavalitsus pidasime selle rõhutamist algusest peale vajalikuks, kuigi suvepealinna idee pärines meilt. Tänu sümboolsele pealinnatiitlile jõudis Pärnu nimi televisiooni, raadio ja ajalehtede kaudu kaugemale, kui ta muidu arvatavasti oleks jõudnud. Millist kasu Pärnu sellest otseselt sai, on raske öelda, kuid ma usun, et kaudselt tuleb laiem tuntus igale linnale kasuks. Nii palju, kui ma tean, on suvepealinn maailmas täiesti uus nähtus. Pärnu sõpruslinna Vaasa linnapea näiteks oli sellest kuuldes väga üllatunud. 100% meie endi väljamõeldis see ei olnud, natukene võtsime shnitti Kopenhaagenist, mis on sel aastal Euroopa kultuuripealinn.

Me ei ole veel otsustanud, kas ka tulevikus Tallinnalt pealinna tiitlit suveks endale küsima hakata. Miks ka mitte, kuid igal juhul peab see olema siis teises vormis kui sel aastal. Minu arvates sobiks suvepealinna tiitlit kandma ka mõni teine Eesti linn.

Kuidas sai Zaporozhetsist suvepealinna linnapea ametiauto?

Selle mõtte autor istub Tallinna linnavalitsuses. Olime kaua arutlenud, mis võiksid olla pealinnaõiguste üleandmise juures sümboleiks. Üheks sobis lipp, aga teine oleks pidanud olema midagi atraktiivset, mis publiku pilku püüab. Keegi oli kuulnud, et üks vana ja hästi roostetanud maanteemuhk seisab kasutult. Tallinna linnavalitsus lasi selle ära remontida ja 5. juunil andis Jaak Tamm maanteemuhu mulle üle. Meie autojuhid parandasid hiljem mõned pisivead ja panid peale suunatuled. Armatuurlaual on isegi jahutusvee temperatuurimõõtja, kuigi auto töötab õhkjahutusel. On ka number, ümberehitusluba ja muud vajalikud dokumendid, nii et selle sapakaga võib vabalt tänaval liigelda. 40 km/h ei ole maanteemuhule piir, kuid siiski peab temaga rahulikult kulgema, päris sõitu ta välja ei kannata. Läheb kuumaks. Ühe korra pidas politsei mind dokumentide kontrolliks kinni.

Mis õnnestus hästi, mis jättis soovida?

Kultuuriürituste korraldamises oleme jõudnud päris heale tasemele, usutavasti võiksime selles valdkonnas teistelegi linnadele kasulikku nõu anda. Sel aastal oli mõnel nädalavahetusel mitu suurt üritust korraga, nii et oli valida, kuhu minna. Hästi õnnestusid koorifestival Pärnu `96, Pärnu-Vaasa sõpruspäevad. Sellist rahvahulka, kui oli Joala, Mägi ja Linna kontserdil, pole Vallikäär vist varem näinud.

Tulevikus tahaks linnas rohkem värvi näha. Seda päris otseses mõttes. Vähemalt käidavamate tänavate ja vaatamisväärsuste lähedal olevad majad peavad korda ja värvitud saama. Omal ajal andis Eesti riik selleks majaomanikele raha. Me oleme linnavalitsuses mõelnud, et praegust majanduslikku olukorda arvestades peaks linn majaomanikke kas värvide või rahaga toetama. Läbi tuleks mõelda ka autode parkimine rannarajoonis. Sel aastal olid autojuhid varasemaga võrreldes korrektsemad, valesse kohta parkimist tuli ette harvem. Kõik autod ilusate ilmadega aga paratamatult selleks ette nähtud kohtadesse parkima ei mahu. Seetõttu tuli ette konflikte, kus võib aru saada nii parkimisteenistuse töötajatest kui autoomanikest.

Kus veetsite ise sel aastal puhkuse?

Olin puhkusel kaks nädalat ja kogu selle aja Pärnus. Iga päev käisin töö juurest läbi. Ülejäänud puhkuse võtan välja septembris, siis tahan minna maale. Minu vanematekodu asub paarkümmend kilomeetrit Pärnust eemal. Võibolla saan seal aidata sügisesi põllutöid teha, mulle meeldib väga ka seenel käia ja üldse looduses olla. See on vaheldus ja hoopis teine miljöö võrreldes minu igapäevase tööga.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KALDMAA

Pärnu linnavalitsuse uks vajab pärast suvepealinna melu tõsist remonti.

Linnavalitsuse majandusinspektori Toomas Üprausi arvates ei lagunenud uks siiski mitte niivõrd linnavalitsuse uksest sisse-välja käivate paljude külaliste tõttu, vaid ust restaureerinud töömeeste oskamatusest. Möödunud aastal puhastati linnavalitsuse välisuks vanast värvist, tehti vajalikud remonttööd ja lõpuks sai välisuks uue ajalooliselt õige värvikujunduse. Mõne kuu pärast tekkisid uksesse praod, mis kogu aasta vältel järjest laienesid. Praegu võib ukses olevatest pragudest sõrme läbi pista. Ukse värv, mis remondimeeste kinnitusel pidi olema väga kvaliteetne ja veekindel, on lahti tulnud. Linnavalitsuse asjaomastes ringkondades levib oletus, et töömehed kasutasid ukse parandamisel toorest puidust liiste. Toomas Üprausi sõnul oli tal remondimeeste tegevust vaadates tekkinud kohe kahtlus töö kvaliteedi suhtes ja sellepärast võeti ettenägelikult lepingusse sisse punkt aastase garantiiaja kohta. Selle suve algul võeti ukseparandajatega ühendust, et need oma mitu tuhat krooni maksma läinud käki ära parandaksid. Pärast pikka ootamist ja mitmeid kokkuleppeid pidid mehed eile lõpuks kohale jõudma.

Linnavalitsuse ustega on arusaamatuid asju juhtunud ka varem. Viimane kord, kui majale remonti tehti, läksid kaduma nii originaalvälisuksed kui ka siseuste ajaloolist väärtust omavad uksekäepidemed.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996