Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ENNO TAMMER
Valitsusliidu juhtivate erakondade esimehed Koonderakonna esimees peaminister Tiit Vähi ja Reformierakonna esimees välisminister Siim Kallas ei näe oma erakondade süüd presidendivalimiste nurjumises Riigikogus.
Vähi kinnitas eile õhtul «Postimehele», et ei jaga arvamust, justkui oleksid Koonderakond ja Reformierakond süüdi presidendivalimiste nurjumises.
«Riigikogu fraktsioonid olid esitanud Eesti rahva poolt eelistatumad kandidaadid, Lennart Meri ja Arnold Rüütli. Seega Riigikogu erinevalt eelmisest Riigikogust seekord ei eiranud rahva tahet ega soove,» selgitas ta.
«Veelgi enam: Riigikogu andis tsirka 50 protsenti Merile, tsirka 30 protsenti Rüütlile. Seega on Riigikogus saadud toetus see, mida on andnud ka rahvaküsitlused. Seega võime öelda, et Riigikogu kopeeris miniatuurselt rahva arvamust, oli rahva arvamuse miniatuurne peegel,» nentis ta.
Vähi avaldas veendumust, et kehtiv valimissüsteem ei oleks Riigikogus praegu andnud 68 häält mitte ühelegi arvestatavale kandidaadile.
«Seepärast et kõikidel arvestatavatel, kes midagi teinud, on ka teatud plekke, puudusi ja vigu juures. Teoreetiliselt oleks võinud läbi minna keegi hall tegelane, keegi tundmatu, kes pole kunagi midagi erilist teinud ega korda saatnud, mistõttu ei ole põhjust teda karta,» arutles ta.
Koonderakonna esimees esitas kohe ise küsimuse, kas sellist halli tegelast riigi presidendina on vaja. «Koonderakond lähtus sellest, et see tegelane ei peaks olema hall, tänavalt kutsutud, vaid peaks olema isiksusena omanäoline,» vastas Vähi.
«Ta peaks olema tolerantne, mitte ekstremistlik. Me peame siin lahendama väga palju küsimusi ja ta peaks väga tolerantselt arvestama rahva kõikide kihtide huve. Ta peaks olema auväärne Eestis, seega omama rahva toetust ja võimeline hoidma kõrgel Eesti mainet maailmas. Võimeline oskama Euroopa keeli, vähemalt ühte enamvähem soravalt. Ja ta peaks olema president põhiseaduse vaimus,» loetles ta presidendikandidaadi vajalikke omadusi.
«Postimehe» viite peale, et suure tõenäosusega oleks Koonderakonna esimees Vähi saanud Riigikogust 68 poolthäält, reageeris Vähi: «Olen päris kindel, et minu kandidatuur ei oleks 68 häält saanud.»
Peaminister väitis, et talle tehti esmaspäeval mitmest fraktsioonist ettepanek kandideerida.
«Olen teisel arvamusel. Ma ei arva, et presidendi post on peaministri postist järgmine või kõrgem samm. Arvan, et täitevvõimu juhi ja presidendi rollide vahe on ääretult suur. Ei ole nii, et nüüd läheme ametiredelil järgmise töö peale. Need on hoopis teised tööd ja seoses sellega võtsin ise oma kandidatuuri maha,» seletas ta.
Peaminister tunnistas, et tema ei dramatiseeri seisu, et presidendivalimised jätkuvad valimiskogus.
«Paljud on seda kogu halvustanud, nimetanud, et tuleb põlluvoor. Olen sügavalt veendunud, et kohaliku omavalitsuse tegelased on kindlasti riigimehelikud ja võibolla isegi veel riigimehelikumad kui need riigimehed, kes neid halvustavad,» hindas ta.
Koonderakonna esimees juhtis tähelepanu ühele huvitavale võimalusele: «Tegelikult kohalikud omavalitsused, kui nad suudavad konsensuslikult kokku leppida, võivad isegi ilma Riigikogu 101ta teoreetiliselt panna presidendiks täielikult oma kandidaadi.»
Peaminister tuletas meelde, et me kõik valisime 1993. aastal kohalikesse omavalitsustesse «mõistlikke inimesi». «Ootuspärane on, et valimiskogust tuleb ka mõistlik tulemus, sest tulemuse formeerijad on mõistlikud inimesed,» lisas ta.
«Olen kindel, et valimiskogu variant ja selle meetod on rahvale lähemal. Seega lähemal põhiseaduse olemusele, sest põhiseaduse järgi on võimu kandjaks rahvas,» ütles peaminister.
«Postimehe» küsimusele, kas talle ei näi, et kaks hääletusvooru näitasid, et Riigikogu ei usalda Eesti Vabariigi presidenti, vastas Vähi: «Ma ei ole ka siin väga pessimistlik, peaksin seda valimissüsteemi veaks.»
«Paar nädalat tagasi kirjutasin, et see on pigem paavsti kui presidendi valimine. Juba siis ütlesin, et valimine läheb valimiskogu kätte. Juhtus see, mis oli vägagi prognoositav,» vahendas ta.
«Olin arvamusel, et Meri saab lõppvoorus umbes viis häält rohkem. Kuid ma ei arvanud, et Meri saab hääled kätte. Oli selline kahe suuna toetamine. Euroopa suund ja natuke tagasivaateline nostalgiline suund. Ja kumbki pool oli võrdlemisi kindlalt Riigikogus esindatud,» vastas ta.
Vähi sõnul saab öelda, et kolmes voorus võitis Meri ilmse häälteenamusega ja lõppvoorus sai ta ka Riigikogu kvalifitseeritud häälteenamuse.
«Mis me nüüd ikka nii väga nurjanud oleme. Oleme ajanud oma poliitikat, mis on meile mitmesuguste reeglite järgi tundunud õige olevat,» vastas «Postimehele» Reformierakonna esimees välisminister Siim Kallas.
Kallase hinnangul oleks kahtlemata olnud eelistatavam, kui president oleks valitud parlamendis. «On ka teistsuguseid arvamusi, ka meie erakonnas. Kuid nüüd on seis parasjagu selline nagu on, järelikult tuleb seda ka aktsepteerida,» lisas ta.
Reformierakonna esimehe sõnul näitas valimine Riigikogus, et künnis on väga kõrge.
«Selle künnise ületamine tähendaks vähemalt 70-liikmelist koalitsiooni. Tõsiasi on, et sellist ei ole õnnestunud luua. Ja kui üks kolmandik parlamendist on otsustanud valimise parlamendist välja viia, siis nii see ka läheb,» tõdes ta.
«Postimehe» küsimusele, miks Reformierakond ei kaalunud lisaks Merile muid võimalusi, vastas Kallas, et igal erakonnal on oma lubadused, oma valijad ja oma varasemad seisukohad.
«Oleme korduvalt arutanud, mis on tähtsam, kas jääda endale kindlaks - ja kindlaks ka siis, kui on oht jääda valimata - või mitte. Otsustasime ikkagi jääda kindlaks ühele kandidaadile. Kandidaadile, kelle taga on rahva toetus,» seletas ta.
Miks ei oleks võinud Kallas ise teises voorus kandideerida, küsis «Postimees». «Kui ma vaatan neid hääletustulemusi, siis olen üsna kindel, et ka minu kandidatuur ei oleks läbi läinud. Ka mina oleks täpselt samamoodi kõlkunud kusagil piiri peal,» nentis ta.
Kuid teised nimed, püüdis «Postimees» täpsustada. «Kõik need nimed kukkusid paraku erinevatel põhjustel ära. Ma ütleksin, et probleem on ikkagi selles, et see künnis on väga kõrge. Selle jaoks on vaja leida selle riigi jaoks piisavalt hall ja ilmetu inimene. Me ei ole suutnud nii ilmetut inimest leida, kes läbi läheks,» vastas Kallas.
«Minu arvates on see probleem, kuid mis teha. Paljud arvavad ka, et ei ole probleem,» märkis Reformierakonna esimees vastuseks küsimusele, milline hinnang anda riikluse seisukohalt presidendivalimiste praegusele seisule.
Kallas ei olnud nõus tõdemusega, et Riigikogu kaks hääletusvooru tähendasid seda, et Riigikogu ei usalda Eesti Vabariigi presidenti. «Ütleme nii, et Eesti praegusel parlamendil ja presidendil ei ole kõige paremat läbisaamist,» leidis ta oma sõnastuse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Kui parlamentäärid Toompeal ei jõua oma töö ja korraliku palga juures ja riiklikult mõeldes riigipead valitud - nii et maailma uudisteagentuurid teatavad, et presidendivalimised on Eestis lahenduseta - siis paraolümpial osalenud Eesti sportlastest jagus maailma vaid positiivset infot.
Eile tulid kümme Eesti sportlast ja nende saatjad Atlantast koju kokku üheksa medaliga. Tallinna lennujaamas oli ootajate meelelolu võrreldav 1988. aasta Raekoja platsiga, kui Erika Salumäe, Tiit Sokk ja Tõniste kaksikud Souli olümpialt koju jõudsid. Pimedate ühingu puhkpilliorkester oli rivistatud, sõbrad, sugulased, koolikaaslased ja tähtsad isikud olid vastu tulnud. Teiste seas ka Ameerika Ühendriikide Eesti suursaadik Lawrence Taylor koos pressiatashee Victoria Middletoniga.
Esimese kulla Eestile võitnud kergejõustiklane Annely Ojastu tuli passikontrollist esimesena. Suurt vastutulnute hulka nähes hüppas Anneli Ojastu rõõmust ja haaras oma pisikese poja sülle. Eesti delegatsiooni pressisheff Are Eller ütles, et kui Annelyd vastu võeti, küsisid teised sportlased, kas lennujaamas on ka teine väljapääs, et vaiksemalt koju saada. Teist väljapääsu neile ei näidatud, kõik tulid ja kõik olid väga oodatud. Harjumatu oli kõrvalolijaile viipekeeles suhtlevate inimese rõõmus sumin ja naer, see oli nii otsekohene.
Vastutulnutel oli plakatitel suurte tähtedega kirjas, et Tartu Emajõe kool on parim Eesti kool Atlanta olümpiamängudel, ujujate treener Rein Põldme on parim treener, Emajõe kooli eri lennud tervitasid oma kunagisi kaasõpilasi suurtel plakatitel nimepidi.
Tallinna linnapea Jaak Tamm teatas tallinlanna Annely Ojastule, et linnavalitsus otsustas olümpiakulla ja kaks hõbedat võitnud õpetajakutsega sportlasele kingituseks teha tema soovide kohase remondi ta kahetoalises Lasnamäe korteris. Fotograafid ja kaameramehed suristasid filmida ja pildistada, Eesti olümpiakomitee kaunis vormis, pikast reisist hoolimata erksad ja rõõmsad sportlased tuli jäädvustada!
Paraolümpiakomitee president Toomas Vilosius kutsus olümpialased ja nende treenerid ja abistajad Toompeale peaministri vastuvõtule. Öeldakse Toompea ja peaministri vastuvõtt ning mõeldakse selle all roosat lossi. Kuid lossis käisid käsikäes remont ja presidendi valimine ja sestap oli peaministri enda (nõunik-erasekretär Sirje Endre andmeil) esmaspäeva õhtul väljaöeldud idee korraldada vastuvõtt Rüütelkonna hoones, kunstimuuseumis. Idee oli suurepärane, usun, et enamik sportlastest oli seal esimest korda.
Osa invaliidimärgiga autosid peatus mittemõistmisest tulenevalt Toompea lossi ees ja autost välja tulnud invasportlased ehmatasid protestivad pensionärid tükiks ajaks vait. Pensionärid said aru, et on Eestis ka inimesi, kellel on raskem kui neil. Ja nende muidu nii nõudlik pilk asendus kaastundlikuga. Kui peaminister kümmekond mimutit hiljem valitsushoonest kunstimuuseumi jalutas, et sportlastega kohtuda, haarasid pensionärid tal nööbist ja selgitasid talle taas agressiivsel moel oma raskest elust. Paraolümpialased ja nende tublidus keerulistest tingimustest hoolimata oli ju meelest läinud.
Kunstimuuseumis on praegu vaadata natüürmordinäitus «Kõnelevad asjad». Eesti kunstiklassika saalis, Weizenbergi Koidu ja Hämariku ning Ants Laikmaa ema, isa ning allikal oleva neiu silme all tervitas peaminister Tiit Vähi olümpialasi, treenereid, abistajaid.
Peaminister ütles, et tal on hea meel, et sai Atlantasse nii palju õnnitlustelegramme saata. «Eesti on uhke teie üle ja tänulik teie treeneritele,» ütles Vähi, lisas, et Eesti riik on invasportlastele teene võlgu, ja lubas, et edaspidi pööratakse nende tegemistele rohkem tähelepanu ja toetatakse rohkem.
Tiit Vähi tunnustas paraolümpial osalenuid, kes juba Atlantasse sõites teadsid, et isegi siis kui ei tule ainsatki võitu, on nad meie spordi parlamentäärid, kes esindavad meie riiki.
Sotsiaalminister Toomas Vilosius tegi teatavaks Eesti paraolümpial osalenud sportlaste preemiasummad, mille valitsus oli äsja kinnitanud. Osa rahast jäi rahvusliku paraolümpiakomitee käsutusse treeneritele ja abistajatele. Kahekordne olümpiavõitja ja hõbemedali saanud ujuja Marge Kõrkjas sai preemiaks 275 000 krooni, kulla ja kaks hõbemedalit võitnud kergejõustiklane Annely Ojastu 250 000 krooni. Ujuja Eela Kokk saab 75 000, kergejõustikus viievõistluses pronksmedali võitnud Helena Silm 60 000, kergejõustiklane Malle Juhkam 50 000 ja ujuja Nadezhda Maksimova 30 000 krooni, kergejõustiklane Heli Kollom 10 000 krooni, ujuja Annika Raide 10 000 krooni. Preemiasummad on maksuvabad.
«Need medalid on rikkus Eestile, selle rikkuse allikas olete teie, kallid sportlased,» tänas peaminister. «Te püstitasite isiklikud rekordid selleks, et medalit saada. Sellega ülendasite oma väikest kodumaad, ülendasite maailma silmis Eesti riiki,» ütles peaminister.
Peaminister ütles, et puuetega inimestelt tuleb õppida vaprust, vastupanuvõimet, oskust maailmas läbi lüüa.
Küsisin Annely Ojastult, et kui peaminister lubas senisest rohkem tähelepanu, siis millele nendest. Tema ütles, et esimene asi on, et antagu tõlk kaasa, siis on «kõrvad kõrval». Viipekeeles on ka selliseid sõrmitsusi, mis on teistes keeltes sarnased, ja Atlantas saadi hakkama. Annely Ojastul oli hea meel, et viievõistluses kaasa teinud Heli Silm on varem sõrmitsemist õppinud ja aitas teda palju. Kuid tõlk olnuks veelgi parem.
Pressisheff Are Eller, kes Atlanta paraolümpial käimist oma suurimaks elamuseks ja põnevaimaks tööks peab, ütles, et Annely treener helistas talle hotelli. Tema kirjutas Tallinnast edastatud ülesanded ja õpetussõnad üles ja andis selle paberi Annelyle - kuidas 200 meetri eeljooksus esimesed sada meetrit teistega võrdselt joosta. Treener saatis talle ka fakse. «Niivõrd hea meel oli fakse saada, ma olen oma treenerile tõesti tänulik,» rääkis Annely Ojastu «Postimehele». Fakse saatsid ka kodused ja kurtide ühing. Peaminister Tiit Vähi faks oli olnud tõeline üllatus, ütles Annely Ojastu.
Annely Ojastu nelja-aastane tütar on talle öelnud, et tema vist ei hakka sportlaseks, sest sportlasest ema on ju nii palju kodust ära... Annely Ojastu aasta ja kümnekuune poeg teadis, et ema tuleb lennukiga koju. Kahe lapse ema igatses Atlantast koju laste juurde. Sellest sain ma aru viipekeelt oskamatagi.
Ujuja Marge Kõrkjas, kes kandis pühapäevasel lõputseremoonial Eesti lippu, tänas eile kõigi olümpialaste nimel. «See Eesti lipp on ikka tõesti ilus,» ütles Marge Kõrkjas ja tema silmist voolasid pisarad. Ta ei osanud ise oma selliseid tulemusi oodata ja ka korraldajatele oli ootamatu, et eestlane kaks korda võitis 41-kordse olümpiavõitja. Eesti delegatsioon oli aga Margele edu ennustanud ja ei väsitanud teda ka avapeol lipu kandmisega.
Eesti sportlased olid käinud üksteist toetamas ja, nagu ütles Are Eller, Eesti sportlastel olid hästi jälgitavad alad ning neid tunti. Viievõistleja Heli Silm rääkis, kuidas ta Marge Kõrkjast ujulas ergutamas oli käinud. Nagu Marge talle ütles, oli ujulas teise kullavõidu ajal palju vaiksem olnud, sest Heli ei olnud seal olnud.
Paraolümpiakongressil oli Toomas Vilosiuse sõnul räägitud sellest, miks puuetega naised vähem spordiga tegelevad kui mehed. Eestis on see vastupidi. Eesti koondises olid kümnest kaheksa naised. Paraolümpial ei olnud ka tavaolümpiaga võrdselt mustanahalisi sportlasi. Alad on kallid, basseini vesi ja saali aeg tuleb osta ja kõigil selleks võimalust ei ole. Toomas Vilosiuse sõnul on tänu Riigikogu lahkusele siiski paraolümpiaks valmistumisel miljon krooni abiks olnud.
Heli Silm ütles, et tagasi tulles jalad värisesid all, nii uhke vastuvõtt lennujaamas oli olnud üllatus. Tema tulemuse protestimisele võib vastu tulla vahest alles sügisel, kuid praegu on ta viievõistluse pronksi omanik. Oma õiges klassis arvestades oleks tema tulemus olnud maailmarekord.
Eesti sportlastest suurimaks üllatajaks oli Eela Kokk, kes võitis 50 meetri vabaujumises hõbemedali. Tema ise lootis kohta kuue seas. Eela treener Õnne Pollisinski rääkis, et ega puuetega inimesi treenida ole kerge, kuid tema hakkas seda huvi pärast tegema. Õnne Pollisinski lootis veel ühe noormehe Atlantasse saata, kuid normi täitmine jäi veidi hiljaks. Eela Kokk töötab Tallinnas Nõmme lastekodus, kus ta ka ise praegu elab.
Sportlasi Atlantas saatnud Mallika Koel ütles, et näiteks naiste kaugushüppes jagunesid medalid eri kontinentide vahel. Kuld läks Austraaliasse, hõbe Kanadasse ja pronks Euroopasse, Eestisse. Eesti hümni oli õigesti mängitud ja lipp tõusis vardasse nagu peab. Hümni olid kõik ka kaasa laulnud.
Nadezhda Maksimova, kes osales paraolümpial kolmandat korda, ütles, et neil oli kahju, et minister Vilosius kullavõiduni Atlantas ei olnud. Vilosius lubas Sidneys kauem kohal olla. Kuid enne seda on veel Nagano olümpiamängud ning paraolümpiamängud ning Eesti paramängudeks on suusatajad juba treenimas.
Üheksa medalit ühtedelt olümpiamängudelt on saavutus Eesti paraolümpiaajaloos, aga ka kogu Eesti olümpiaajaloos, meenutas Tiit Vähi. Eesti olümpiakomiteest ja olümpialastest ei olnud kedagi tervitamas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TOOMAS MATTSON
Eile hommikul jäi piisavalt laia toetuse puudumise tõttu esitamata kolmas kandidaat presidendivalimisteks - praegune Eesti suursaadik USAs, Mehhikos ja Kanadas Toomas Hendrik Ilves, kes Isamaaliidu ja Parempoolsete, Keskerakonna ning osa Koonderakonna arvates oleks olnud sobiv kompromisskandidaat saavutamaks presidendi valimine Riigikogus ja vältimaks selle minekut valimiskogu kätte.
Esmaspäeva õhtul kella 21 Isamaaliidu ja Parempoolsete saadikuühenduse initsiatiivil kokku kutsutud nõupidamisel osalesid kõigi fraktsioonide esindajad, välja arvatud reformlased ja Pensionäride ja Perede Liit.
Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson ütles «Postimehele», et kompromissi otsimiseks olid valmis Parempoolsed, Isamaaliit, Keskerakond ja osa Koonderakonnast.
Mõttevahetuse käigus pakuti välja kolm võimalikku kompromisskandidaati - Tunne Kelam, Siiri Oviir ja Toomas Hendrik Ilves.
Isamaaliidu fraktsiooni liikme Tõnis Lukase sõnul siiski Tunne Kelam poole koosoleku ajal taandas end arutelu all olevate isikute hulgast ja ka Siiri Oviir ei taotlenud oma kandidatuuri arutamist.
Kelam ütles «Postimehele» enda kui võimaliku presidendikandidaadi esmaspäevaöist arutuse all olemist kommenteerides, et see ei olnud tema isiklik pürgimus.
«See oli pigem valmisolek ummikseisus lahendust otsida. Olukorras, kui enamik leiaks, et nad on valmis mind toetama ja mind ka välja käiakse, leian, et ma peaksin tõsiselt kaaluma, kas olen nõus presidendiks kandideerima,» selgitas Tunne Kelam oma motiive.
Esmaspäeva hilisõhtul jäi võimalikest kompromisskandidaatidest sõelale Toomas Hendrik Ilves.
Edgar Savisaare sõnul leiti, et Ilvesel on kõne all olnud kolmest võimalikust kandidaadist suurimad võimalused parlamendilt hääli ja laialdast toetust saada.
«Otsustasime jätta allkirjade korjamise protseduuri hommikuks, et siis allkirjad koos kandidaadi nõusolekuga esitada. Inimesed, kes oleks alla kirjutanud, olid ka nimeliselt teada,» väitis Toivo Jürgenson.
Tõnis Lukas lisas, et allkirjade korjamist pidi korraldama Isamaaliit.
Toivo Jürgenson nentis, et kahjuks selgus hommikuks, et poliitilistel jõududel ei ole piisavalt üksmeelt tagamaks võimalikule kompromisskandidaadile piisavat toetust läbiminekuks Riigikogus. «Seetõttu kandidaati ka ei esitatud,» rääkis Toivo Jürgenson.
Tema ja Lukase kinnitusel ei hakatudki allkirju koguma. Samas väitis keskerakondlane Olav Anton «Postimehele», et õhtul mindi lahku kindla teadmisega, et allkirju hakatakse koguma. Antoni sõnul olla algul allkirju olnud loota paljudelt fraktsioonidelt, kuid nagu hiljem selgus, see nii ei realiseerunud.
Antoni sõnul lubanud koonderakondlastest alla kirjutada näiteks Endel Lippmaa.
Toivo Jürgensoni sõnul oleks kompromisskandidaadi ülesanne olnud tulla teises voorus vähemalt teisele kohale.
Kui kompromisskandidaat oleks jäänud alla Lennart Merile, kuid edestanud Arnold Rüütlit, pääsenuks kolmandasse vooru Meri ja kompromisskandidaat, Rüütel oleks välja langenud.
Toomas Hendrik Ilves möönis teisipäeva õhtul «Postimehele», et esmaspäeva hilisõhtul helistas talle hotellituppa Isamaaliidu fraktsiooni liige Tõnis Lukas, kes tegi ettepaneku kandideerida presidendivalimiste teises voorus.
Ilves ütles, et keeldus pakkumisest kohe ja pikematesse läbirääkimistesse ei astunud.
Toomas Hendrik Ilves väitis, et teisipäevahommikusel vestlusel Parempoolse Indrek Kannikuga selgus, et tema kandidatuuri presidendivalimisteks kuigi tõsiselt polevatki arutatud.
Tõnis Lukas aga rääkis, et Ilves ei teadnud tol õhtul, et tema kandidatuuri nii intensiivselt arutati.
«Meil oli temaga küll ka varem kontakte olnud. Me analüüsisime tol ööl peetud telefonikõnes koos olukorda. Mingit augu päherääkimist ei olnud. Meie analüüsi tulemused olid sarnased. Tulime järeldusele, et niisuguses seisus ei ole mõtet teda välja panna,» meenutas Lukas.
Edgar Savisaar kinnitas «Postimehele», et kui valitsuskoalitsioonis oleks olnud vähegi arusaamist sellest, et on vaja kokku leppida ja et jõumäng läbi ei lähe, siis oleks kolmanda kandidaadiga ka välja tuldud.
«Iseasi on see, et võrreldes selle variandiga, mida mina olen püüdnud kaitsta - Siim Kallas - ei oleks sel kompromisskandidaadil olnud nii suured shansid Riigikogus läbiminekuks,» lisas Savisaar.
Ka Tunne Kelam rõhutas «Postimehele», et kompromisskandidaadi ülesseadmise võtmeks oleks olnud, et vähemalt üks valitsuskoalitsiooni suurtest parteidest oleks sellega vähemalt põhiosas kaasa tulnud.
«Praegu jäi mulje, et allkirju ja hääli võiks tulla kõigilt jõududelt, kuid näpuotsatäite kaupa. Tundub, et valitseb minnalaskmismeeleolu, et ah, las valimine läheb valimiskogusse,» nentis Kelam.
Ta ei pidanud nüüdseks reaalsuseks muutunud varianti kuigi heaks. «See tähendab veel kuu aja pikkust kampaania jätkumist kõigis selle markantsetes vormides ning on oht, et presidendivalimised sõidavad sisse kohalikele valimistele. Kui peaks veel juhtuma, et valimiskogu ei suuda presidenti valida ja see protseduur jõuab Riigikogusse tagasi, siis kattub see juba ajaliselt kohalike valimistega ja segab valijail keskendumast oma lähima võimuorgani - kohaliku omavalitsuse volikogu valimisele,» hoiatas Kelam.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996