Marge Kõrkjaselt paraolümpia lõpuks veel üks kuldmedal, NBA ja Iisraeli klubi kemplevad Martin Müürsepa pärast, Vastukäivad teated Ameerikast: kas eestlane sõlmis Miami Heatiga lepingu või mitte?, Miami Heat eitab lepingut, Maccabi boss: asi pole ainult

ARE ELLER

,

Atlanta

Atlanta paraolümpiamängude viimasel võistluspäeval rõõmustas oma pöidlahoidjaid taas Marge Kõrkjas, võites nägemispuudega võistlejate konkurentsis 50 m vabaujumise. See oli tema teine kuldmedal neil mängudel, varem oli ta võitmatu 100 m vabaujumises ja hõbemedali vääriline 100 m seliliujumises.

Eesti delegatsioonile oli viimatine kullavõit üheksas medal Atlanta mängudel.

Suurepärase lõppakordi autor sai eelujumisest 50 m vabadistantsi finaali parima ajaga (30,08), mis, nagu siin meie võistlejate puhul tavaline, oli ka Marge Kõrkjasel parem senisest isiklikust rekordist. Peakonkurent Trischa Zorn (USA) läks finaali teisena. Erinevalt 100 m vabaujumise finaalujumisest oli aga Zorni start nüüd parem. See Marget ei kõigutanud. Arvuka pealtvaatajaskonna pettumuseks möödus eestlanna ameeriklannast distantsi teisel poolel ja hoidis edu lõpuni. Veelkord isiklik tippmark (29,66) ja kuldmedal!

Marge Kõrkjase kuldmedal tõstis Eesti 124 riigi hulgas mängude lõpuks 32. kohale (arvesse lähevad vaid kuldmedalid A.E.). Edukaim kullakoguja oli USA (46), teiseks jäi Austraalia (42), kolmandaks Saksamaa (40), neljandaks Suurbritannia (39), viiendaks Hispaania (39), kuuendaks Prantsusmaa (35).

Venemaa oli üheksa kuldmedaliga 16., Soome nelja kullaga 30., Leedu kolme kullaga 34. (muid medaleid oli Eestist vähem), Läti ei saanud ainsatki esikohta. Eestist jäid tahapoole veel Brasiilia, Argentiina, Ukraina, Kreeka jpt. Kuldmedalisaajaid oli 51st riigist

Olümpiamängudele tõmmati joon alla suurejoonelise lõpupeoga. Eesti lippu kandis kahekordne olümpiavõitja Marge Kõrkjas. Peo ametlik osa kasvas hoogsalt üle kõiki haaravaks laulu- ja tantsupeoks. Siinkirjutaja silm ei suutnud uskuda, kuidas invasportlased pidutseda oskavad.

Täna keskpäeval on Eesti paraolümpiadelegatsioon vastuvõtul Toompeal.

Edukamaid ehk peaaegu kõiki sportlasi (üheksa medalit kümnelt sportlaselt), ootavad valitsuse preemiad. Lugejatele kindlasti juba tuttavaks saanud sportlaste kõrval loetlegem siinkohal üles ka nende juhendajad. Oma vaieldamatu panuse andsid Rein Põldme, Harri Seinberg, Õnne Pollisinski, Margit Aidla, Aili Aus, Enn Roose ja Mallika Koel.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

VEIKO VISNAPUU

Martin Müürsepa ema andmeil sõlmis tema poeg laupäeval kolmeaastase lepingu Põhja-Ameerika profikorvpalliliigasse NBA kuuluva Miami Heatiga. Florida osariigi meeskonna pressiesindaja sõnul polevat aga Eesti aja järgi eile õhtuks Müürsepa ja Heati vahel veel ametlikku lepingut alla kirjutatud.

Müürsepa (21) ema Hilja Volter ütles eile «Postimehele», et tema poja senise koduklubi Tel Avivi Maccabi (Iisrael) ja NBAs Atlandi divisjoni kuuluva Miami Heati vaheline vägikaikavedu on lahenenud Martinile positiivselt.

«Leping Miami meeskonnaga on sõlmitud, üleeile (loe: laupäeval). Maccabi nõutud valurahast osa maksab Heat ja osa arvestatakse järk-järgult maha Martini palgast - nii ma sain telefonist poisi jutust aru,» rääkis ta.

Miami Heati pressiesindaja Jordan Pressleri kinnitusel ei saavat ametlikust lepingust Martin Müürsepa ja Miami Heati vahel veel rääkida. «Ütlen ausalt, mina pole küll kuulnud, et ta on juba lepingule alla kirjutanud,» kinnitas Pressler eile õhtul «Postimehele», lisades: «Ja ei tea ka, millal ta võiks alla kirjutada.»

«Postimehe» pärimisele Heati ja Maccabi vahelise vägikaikaveo kohta Müürsepa pärast vastas Pressler: «Ma pole kindel, millised need arutelud on olnud. Ma pole meeskondade esindajate vaheliste diskussioonide juures viibinud. Tean vaid, et sellesisulised läbirääkimised käivad veel - et Müürsepp vabastataks Maccabist. Kuid mul puudub informatsioon selle kohta, kuhu faasi on läbirääkimistega jõutud.»

Pressleri kinnitusel pole Heat veel kellelegi väljastanud ametlikku teadet selle kohta, et Müürsepp oleks Miami Heatiga lepingu sõlminud. Seda, mida teadis Eesti korvpalluri ema, kommenteeris Heati pressiesindaja nii: «Seda räägivad nemad... Me pole kellelegi mitte midagi öelnud tema praeguse staatuse kohta.»

Pressler andis mõista, et Ameerikas võib nii mõndagi juhtuda ka mõne tunni jooksul. «Meil siin on ju alles päev ees...,» naljatas ta Eesti aja järgi eile õhtul.

Seda, kus Martin Müürsepp koos oma iisraellannast abikaasaga Miamis viibib, ei osanud Heati pressiesindaja öelda. «Mul pole mingit infot. See on Martini enda ja tema esindajate asi.»

«Eesti Päevalehe» andmeil nõudnud Iisraeli kuulsaim klubi Tel Avivi Maccabi Miami Heatilt Martin Müürsepa eest pool miljonit USA dollarit, mida aga ameeriklased ei soovinud maksta.

«Asi ei ole ainult rahas,» kinnitas eile «Postimehele» Tel Avivi Maccabi boss Zhimon Mizrahi, kes just äsja saabus Miamist, läbirääkimistelt Heati juhtkonnaga.

Ka Mizrahi kinnitas, et lepingut Müürsepa ja Heati vahel pole veel sõlmitud. «Asi on selles, et Martinil on Maccabiga kehtiv leping. Kui ta on meie klubiga nõndaviisi seotud, ei saa ta mingil juhul mängida mõne teise klubi eest. Tal ei saa olla korraga kahte lepingut!»

Zhimon Mizrahi hinnangul võtab mõlemaid pooli, nii Tel Avivi Maccabit kui Miami Heati rahuldava otsuseni jõudmine kindlasti veel nädalajagu aega.

Eelmise hooaja koduses Tallinna BC Kalevis veetnud Martin Müürseppa seob Maccabiga nelja-aastane leping, mille ta sõlmis kohe pärast suhete lõppemist Eesti esindusmeeskonnaga.

«Loodame, et leiame Miami klubiga kompromissi,» ütles Maccabi korvpallimeeskonna juhatuse esimees Mizrahi. «Istusime eelmisel nädalal Miamis koos Heati juhtidega ja arvasime, et jõuame Martini suhtes mingile otsusele selle nädala jooksul. Kordan veelkord, et asi pole ainult rahas, vaid see on põhimõtteline küsimus. Kui Martinil oleks endiselt leping Tallinnaga, kas siis teile meeldiks, et Miami sedamoodi vahele trügib?!»

26. septembril oma 22. sünnipäeva tähistav Martin Müürsepp oli läinud hooajal Euroopa klubide karikavõistlustel Kalevi meeskonna resultatiivseim, visates keskmiselt 18,3 punkti ühes mängus. Lisaks hankis ta veel ka keskmiselt viis lauapalli.

Kuigi Eesti kõigi aegade andekaimaks korvpalluriks peetav Müürsepp on Tel Avivi Maccabi hingekirjas olnud juba 1993. aasta suvest, pole ta Iisraeli kuulsaima klubi ridades kunagi mänginud. Ta laenati aastaks nii Maccabi järelkasvumeeskonnale kui ka Haifa Hapoelile, läinud hooajaks anti aga rendile Tallinna BC Kalevile.

Lepingu sõlmimine Miami Heatiga tähendaks seda, et Martin Müürsepast saaks kõigi aegade esimene eestlane, kes NBAsse pääsenud. Heat omab NBAs kehtivate reeglite järgi praegu vaid õigust Müürsepale.

207-sentimeetrise, korvpalliväljakul ründava ääremängija kohta täitva Müürsepa valis juuni lõpus peetud NBA draftis küll Utah’ Jazz (esimeses ringis üldjärjestuses 25ndana - V.V.), kuid loovutas eestlase hiljem Miami klubile valikuõiguse eest tulevikus.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TARMO REITSNIK, Tartu Sügisjooksu meditsiiniteenindus

Jooksuharrastus on oma kättesaadavuse ja lihtsuse poolest väga laialdase kandepinnaga spordiala. Sügisesed rahvajooksud toovad kokku palju spordisõpru. Traditsiooniline Tartu Sügisjooks, mis peetakse sel aastal 8. septembril (NB! nädal enne Tallinna Rahvajooksu), kuulub endiselt ka Tartu kolmikürituse sarja koos suusamaratoni ja rattaralliga. Siinkohal pakuksin välja mõned nõuanded sügisjooksuks valmistumisel ja sellel osalemisel.

Treeningukoormuse ja võistlustempo määramisel on oluline jälgida südamelöökide sagedust ja hingamist, mis peegeldavad hästi nii vereringe kui ka hingamissüsteemi reaktsiooni koormusele. Hingelduse teke viitab liiga kiirele jooksutempole, mis pole enam südame-vereringe koormamiseks optimaalne. Oma jõuvarude oskuslik jaotamine on kestvusalade (millisteks on ka sügisjooksu 10 km distants ja poolmaraton) õnnestumise aluseks. Võistluseelsetel päevadel tuleks kindlasti piirduda kergemate treeningutega (ka hea enesetunde juures), et vajalikuks jooksuks korralikult taastuda. Lähtudes treenitusest, valige endale jõukohasem distants (10 km või 21,1 km). Tartu Sügisjooksu mõlemad distantsid algavad ühisstardist ja esimesed 3-4 km joostakse koos. Seetõttu peaksid eeskätt poolmaratoni valinud jooksjad oma tempot kontrollima ja jõuvarudega arvestama.

Iga treeningu alguses ja lõpus sooritage mõned võimlemisharjutused, alustades painutus- ja hoo- ning lõpetades jõu- ja venitusharjutustega. Enne võistlust tehke korralik soojendus (soojendusdressides, vastavalt ilmale) - s.t. rahulik sörkjooks koos põhjaliku võimlemisega kõikidele lihasgruppidele. Sügisjooksul saab soojendusdressid jätta riietusbussidesse, mis stardist sõidavad finishisse.

Kestvusalade harrastamisel tuleb tähelepanu pöörata ka toitumisrezhiimile. Igasugune füüsiline töö nõuab kulutatud energia asendamist, vastasel korral väheneb treeningu efektiivsus ja saavutusvõime. Enne võistluspäeva soovitatakse süüa tavapärasest enam süsivesikuterikkaid toiduaineid, nt. shokolaad, jogurt, ka makaronid ja kartul. Energiavaruga sama oluline on higistamisega erituva vedeliku asendamine, eriti kui treenitakse-võisteldakse palavate ilmadega. Sügisjooksul tuleks kindlasti juua teeninduspunktides pakutavat spordijooki (piisab mõnest lonksust), ka siis, kui janutunnet ei ole. Hea enesetunde järel võib väsimus tekkida suhteliselt järsku, kuid energiavarusid tuleb hakata taastama enne nende lõppemist. Jooksuvõistlusel võib ka liigselt täis kõht rikkuda kogu ettevalmistuse - võivad tekkida kõhuvalu, iiveldus, kõrvetised, ootuspärasest sagedam hingamine. Seepärast tuleks võistlushommikul (vähemalt 2-3 tundi enne starti) kergelt einestada, s.t. vältida tugevat söömist.

Spordiriiete valikul soovitatakse vältida umbset kiledressi ja sünteetilisest materjalist esemeid. Sellised riided takistavad organismist soojuse eritumist. Jooksmisel kasutage spetsiaalseid jooksujalatseid (konsulteerige nende valimisel asjatundjatega), sest arvestada tuleb nii jalatüübi, kehakaalu, jooksutempo kui ka harjutamise iseloomuga. Jalats peab summutama jooksmisel tekkivaid põrutusi, toetama ja juhtima jala liikumist. Jalg ei tohi liikuda sammumisel jalanõus ette-taha, s.t. olla liiga suur. Jooksujalatsi eesotsas on siiski vajalik umbes sentimeetrine liikumistagavara, sest jooksmisel jalg higistab ja õhtul on jalg ka veidi suurem kui hommikul. Jala keskosa ja kand peavad aga olema tihedalt jalanõudega kontaktis.

Spordiga tegelejal tuleks süstemaatiliselt käia kontrollimas oma tervist, et hinnata treenituse efektiivsust ja vältida ületreenimist ning vigastusi. Vajalikke uuringuid saab teha (haigekassa liikmekaardi alusel) Tartu Spordimeditsiini ja Taastusravi Keskuses Maarjamõisa polikliinikus (Puusepa 1a) esimesel korrusel, kab. 1118 ja 1120 emaspäevast neljapäevani kell 9-18 ja reedel kell 9-16.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

VALERI MAKSIMOV

Atlanta olümpiamängudel sai Euroopa meister absoluutkaalus Indrek Pertelson maadelda vähem kui viis minutit - nõnda palju kestis esimeseks ja viimaseks jäänud matsh. Judoraskekaallasele, kes läheb alati võitma, oli nii kiire ebaõnnestumine valus löök. Nüüd on sellest möödas enam kui kuu.

Millega olete pärast olümpiat tegelnud?

Olen elu väga rahulikult võtnud. Natuke treeninud - ratast sõitnud, võimelnud, jooksnud, ujunud jne.

Kas on nii, et kui ei liiguta, hakkate kohe kaalus juurde võtma?

Ei ole katsetanud. Noor inimene veel.

Olümpiamängud vist niipea ei unune?

Olümpiamängud ei unune, aga resultaat juba ununes. Unustasin oma kaotuse ära. Ei ole mõtet hoida endas kaua negatiivset kogemust. Kõik, mida Atlanta mulle õpetas, on välja võetud ja läbi seeditud. Kõik, mida pole vaja, on ära visatud.

Võttis see kaua aega? Vähemalt algus pidi raske olema.

Aega kulus rohkem kui paar päeva. Kui raske ka poleks, see tuleb ära unustada. Muidu ei saa edasi minna, negatiivne jääbki segama.

Kas ka teie kuulute nende sportlaste hulka, keda vahetult pärast ebaõnnestumist tülitada ei või - pole kontaktne?

Jah. Põhjus on see, et sellisel hetkel oleme tihti tahtmatult pinnapealsed. Me ei annagi sellest alati endale aru. Sel hetkel pole palju sõnu vaja. Las sportlane istub ja mõtleb järele. Las jõuab kõigepealt ise selgusele, milles asi. Ei ole mõtet vahele trügida.

Olümpiamatshi käik ja teie tegevuse analüüs selle käigus ei vääri enam tähelepanu?

Ei usu, et väärib. Saan küll aru, et see on ajalugu ja läheb kuhugi kirja, aga minu eesmärk on praegu vaid positiivse pilguga tulevikku vaadata.

Mis oli olümpiakogemuses see positiivne, mis analüüsi põhjal pinnale jäi?

Positiivne on see, et... Vorm oli väga hea. Maadlus ei olnud ka kõige hullem, üle keskmise. Aga resultaat oli selline ja midagi pole parata. Üks mees oli teist veel õnnetum - Barcelona olümpiavõitja David Hahaleishvili, kes hilines kaalumisele ja ei pääsenud grusiinlaste meeleheitlikele püüdlustele vaatamata üldse matile. Nimede poolest oli judoraskekaallaste koosseis sellegipoolest erakordselt tugev.

Olen nõus. Nii kõrget taset pole varem olnud. Ma arvan, et järgmisel olümpial ei tule ka. Mõned mehed loobuvad.

Kas judos on uuendusi oodata?

Rahvusvahelise Judoliidu uus president, korealane, on lubanud judot elustada, selle nimel natuke reegleid muuta ja pealtvaataja jaoks huvitavamaks teha. Loomulikult tähendab see suunda kommertsialiseerumise suunas. Judo peaks muutuma atraktiivsemaks.

Millal kaob judos süsteem, mis ühe kaotuse saanul enamasti jätkata ei lasegi?

Seda ei oska mina öelda. Aga olen kuulnud, et kaalutakse reitingu arvestuse sisseviimist. Et loosiga ei läheks kohe vastamisi maailma esimene ja viies. Atlantas oli viis-kuus kohtumist, kust teistest tunduvalt nõrgemad avaringis omavahel vastamisi läksid. Nõrgemale on see ju kingitus.

Olete mõelnud, milline paremusjärjestuse selgitamise kord võiks olla kõige õiglasem?

Olen mõelnud. Loomulikult oleks maailma edetabelikoha arvesse võtmine täiesti õige. Kui näiteks mees, kes neli aastat järjest omab viiendat reitingukohta, kukub esimeses ringis välja, pole loomulik, et ta jääb tahapoole dominikaanlasest, kelle koht maailmas on kolmekümne neljas.

Kas Indrek Pertelson on pärast Atlantat sama või muutunud mees?

Me kõik muutume kogu aeg mingil moel. Põhimõtted olen loomulikult säilitanud.

See, mis mind ei murra, teeb mind tugevamaks - nii?

Võib ka nii öelda. On selge, et ma pole veel teinud tulemust, mis mu võimetele vastaks. Absoluutselt mitte. Töötan selle nimel, et puuduolevat saavutada.

Kas järgmiseks sammuks selle poole saab lugeda osavõttu politseinike Euroopa meistrivõistlustest?

Need on sügisel Prahas. Maailmameistritiitlile maadeldakse tuleval aastal Pariisis (tegemist pole politseinike MMiga - V.M.). Sellest tuleb fantastiline võistlus. Soovitan ajakirjanikel kohale sõita. Niisugust publikut, nagu Pariisis, pole kusagil. Judot tuleb pealt vaatama 15-20 000 inimest. Elamus on garanteeritud. Prantsusmaa koondis on väga tugev, kõrgetasemeline on seal ka korraldus. Tavaliselt pole olümpiajärgne MM kõige kõvem, aga Pariisis, kaldun arvama, saab olema teisiti. Julgen teha reklaami.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

RANDO SOOME, Pielavesi

Möödunud reede õhtupoolikul kell 19.02 juhtus autoralli MM-võistluste arvestusse kuulunud Jyväskylä suursõidul õnnetus, milles hukkus üks ja sai vigastada 29 inimest.

Eile lõppenud Jyväskylä suursõit sai juba teist aastat järjest traagilise avaakordi. Läinud suvel jäi belglase Bruno Thiry Fordi ette teel kõndinud pealtvaataja, kes sai kohapeal surma, tänavu kaotas juhitavuse taanlase Karsten Richardti N-rühma auto, paiskudes rahvahulga sekka.

Õnnetus juhtus Jyväskylä ralli esimesel, 2,5 kilomeetri pikkusel Harju kiiruskatsel, mis sõidetakse pealtvaatajate soovidele vastu tulles linnatänavatel. Karsten Richardt tuli liiga suure kiirusega kurvi, ega suutnud enam kontrollida oma autot, mis paiskus otse raja kõrval uudistanud inimeste peale.

Politsei sõnutsi lendas taanlase auto umbes 80 meetrit õhus, niites maha teele jäävaid paanikasse sattunud pealtvaatajaid, kelle hulgas oli ka lapsi. Traagilise õhulennu tagajärjel viidi haiglasse 30 inimest, kellest üks - 45-aastane belglane Ludo Briers - suri saadud vigastustesse järgmisel päeval. Paari pealtvaataja sõnutsi jõudis Briers peale tormava auto eest ära lükata ühe inimese ning kaitsta teist oma kehaga.

Praegu vajavad haiglaravi veel kümmekond pealtvaatajat.

Taani ekipaazh Karsten Richardt-Ove Fredriksson treenisid enne Jyväskylä rallit viis nädalat Soomes, jättes selle aja jooksul selja taha rohkem kui 5000 kilomeetrit. «Olime treeninud Harju kiiruskatset kuus korda ning puhkasime enne ralli algust ennast korralikult välja,» kõneles näost valge Richardt pärast kohutavat õnnetust, lisades, et kõik oleks pidanud olema korras.

48-aastane Karsten Richardt on sõitnud rallit küll 30 aastat, ent ta pole proff, vaid amatöör. See võib osaliselt selgitada tema sõiduviga, valesti valitud kiirust ning puudulikku kurvi tuleku tehnikat. Richardtil on kodumaal metallurgiatehas, kus on tööl 50 inimest. Oma amatöörikarjääri jooksul on ta kaasa teinud 250-l rallil, tõsi, kaardilugeja kohalt rooli istus ta alles kaks aastat tagasi.

Õnnetuspaigale saabunud Rahvusvahelise Autospordiliidu kõrge ametniku Kari O. Sohlbergi sõnul oli taanlase kiirus liiga suur. «See on selge igaühele, kes rallispordiga vähegi kursis on,» ütles Sohlberg pühapäevases «Helsingin Sanomates». Oma viga möönis ka Richardt, lisades, et ta peab suutma saadud shokist toibuda: «Ma ei saa ju selle pärast võtta köit ja puua ennast garaazhi üles. Show peab jätkuma.»

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996