Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ENNO TAMMER
«Postimehe» eilne kiirküsitlus Riigikogus esindatud üheksa poliitilise jõu esindajaga andis president Lennart Meri nelja-aastasele tegevusele hindeks kümnepallisüsteemis 6,8. Samas tuli Meri võimaluse - saada valituks esimeses voorus - määratluseks kümnepallisel skaalal keskmiselt 4,2. Mõistagi ei näita need tulemused veel midagi.
Küsimused olid järgnevad:
1. Milline on teie hinne president Meri nelja-aastasele tegevusele kümnepallisüsteemis?
2. Kui võtta aluseks kümnepalline skaala, siis milline on sel skaalal Meri võimalus saada valituks esimeses voorus?
3. Kuivõrd te usute, et president Meri on teadlikult varjanud oma minevikku?
4. Kui Meri ei saa esimeses voorus vajalikke poolthääli, kas siis on mõtet niiöelda hambad risti Meri uuesti teises voorus üles seada?
5. Kuidas leiate, kas Riigikogu peab ilmtingimata ise presidendi valitud saama?
1. Ma paneksin kuus.
2. Null.
3. Tuleme ühe filosoofilise küsimuse juurde: on uskumine ja on teadmine. Kui te küsiks teadmist, siis oleks ma kimbatuses. Aga kuna uskumine on ka teadmatusega seotud, siis ma julgeks öelda, et ma mingil määral usun seda. Sest õige mitmeid asju on üles kergitatud, millele ta on jätnud reageerimata.
4. See on juba nende asi, kes ta üles seadsid. Meie ei seadnud ja oma vastusega ma juba ütlesin ära, milline on meie suhtumine teise vooru.
5. Ei pea. Mina näiteks ei tunne end kuidagiviisi solvununa, kui meie seda Riigikogus ei lahenda. Julgeks öelda isegi, et võibolla on otstarbekam, kui seda teeb valimiskogu. Ja see oleks üks vahepealne samm, et järgmine kord üle minna presidendi valimisele rahva poolt.
1. Kümnepallisüsteemis Meri tegevusele hinnang... võiks öelda, et kuus.
2. Arvan, et ka kuus.
3. Vaadake, kas nüüd teadlikult varjanud, aga ta ei ole öelnud ei musta ega valget. Ja ma lähtun siiski sellest, et need süüdistused ja need materjalid, mis tema kohta on esitatud küsimusega, oleks vajanud siiski vastamist. Sest ta on Eesti rahva president.
4. Ma arvan, et ei ole.
5. Ma olen jah seda meelt, et Riigikogu võiks ise suuta presidendi valida, sest siin on koos väga erinevate valijate esindajad.
1. Seitse.
2. Viis.
3. Ei usu.
4. Tõenäoliselt on Riigikogu paratamatuse ees.
5. Teatavasti on Riigikogu personifitseeritud Eesti rahva hulgas kui lollpeade kogu. See oleks üks võimalus oma mainet parandada. Nii et oleks äärmiselt teretulnud, kui Riigikogu sellega hakkama saaks.
1. Kui nüüd anda üldhinnang, ja mitte eraldi kaaluda erinevaid tahke, siis paneks seitse. Mina isiklikult.
2. Tänase seisuga arvan, et viis viie vastu.
3. Ma ei usu seda.
4. Kõik oleneb sellest, milline on ta toetus, palju ta hääli saab. Kui hääletusel selgub, et toetus on väike, et puudu jääb ütleme kümmekond häält, siis tuleks enne tõsiselt kaaluda. Ja see on juba poliitiliste jõudude läbirääkimiste tulemus. Kui see toetus on vaid 50 hääle ringis, siis on ilmselt möödapääsmatu leida mõni muu variant.
5. Päris kindlasti. Kui Riigikogu ei valiks, siis see oleks parlamentarismi - ma ei kasutaks sõna «kriis», kuid igal juhul väga suur tagasilöök.
1. Paneme keskeltläbi viis.
2. Kaks.
3. Ma arvan, et on.
4. Ma arvan, et on mõte.
5. Selle kohta ütlen, et ei pea.
1. Raske küsimus, see on ikka selline spekulatiivne. Tahaks kõigepealt öelda, et Meri käitus ja oli president vastavalt oma võimetele, aja, ühiskonna ja poliitika seisundile. Meil on küsimusi muulastepoliitika suhtes, eriti algaastatel.
Sellepärast... Vaadake, Taanis on ka selline süsteem, et 15 või 20 palli, ja kunagi, isegi kui väga hästi vastad, ei panda sulle maksimumi. Ma ei saa fraktsiooni hinnangut anda, sest arvamused on erinevad, kuid isiklikult mõtlen, et nii 7-8.
2. Iga päeva situatsioon ja informatsioon muutub. Ütleks nii, et praegu Meri shansid kasvavad. Mina isiklikult paneks 70-80 protsenti.
3. Igaühel on midagi senises elus... Ma ei usu sellesse laimukampaaniasse ja nende positsiooni, kes toovad välja asju, mis ei ole argumendid. Ma ei poolda seda, sest ei saa inimest kahtlustada, kui ei ole argumente.
4. On mõtet, kui Reformierakond ja mõni muu poliitiline jõud nii mõtleb, et see on ikka õige.
5. See on tegelikult loogiline. Meil on ikkagi parlamentaarne demokraatia ja ka vastav põhiseadus on vastu võetud. See on küll viimane võimalus ja väljapääs, et valijakogus hakata valima. Kuid need, kes räägivad rahvahääletusest - see tähendab ju, et nad räägivad presidentaalsest võimust.
1. Meil sellist hinnangut ei ole fraktsioonis arutusel olnud, seepärast esitan isikliku hinnangu ja see on kaheksa.
2. Seitse.
3. Vaat see on väga raske küsimus. Ja eriti mulle. Seepärast, et mulle on need asjad selline tabuteema... Selles mõttes, et eks igaüks sea paraku ennast mõõdupuuks. Sunnib mõtlema, et kuidas mina oleks käitunud. Seepärast ongi õudselt raske vastata. Teeme, et nii fifty-fifty.
4. See on küsimus, kas Riigikogu on ületanud teatava puberteedi. Mulle tundub, et Riigikogu põeb puberteeti. Sest küsimus pole sugugi lehmakauplemises, nagu sageli räägitakse, et Riigikogus kaubeldakse niiöelda selle ümber, kes midagi saab ja nii edasi.
Tundub, et Riigikogu ei ole jõudnudki nii kaugele. On selline puberteet, et vahel kohe meeldib panna jalga taha või teha muid trikke, et vaata kui vahva, saime jälle selle eelnõu hääletamise nädala võrra edasi lükata...
Presidendi valimine on rahvale nii oluline küsimus, et sellised puberteediilmingud on liiast. See, et veel praegugi oleme seisus, kus konsensust ei ole, on küll väga halb. Meie fraktsioon ei tunne küll kuidagi oma süüd. Kõikide kuude jooksul oleme püüdnud koguda infot ja kuulata, mida suuremad erakonnad räägivad ja nii edasi.
Oleme tahtnud, et Riigikogu valib presidendi, kelle selja taga on suur konsensus.
5. See on tõepoolest põhiseaduslik küsimus. Meie peale on pandud kohustus ja tundub, et mitte ükski kõne all olnud kandidaat pole seda vaidlustanud, Tundub nõnda, et kui tahame olla põhiseaduslik institutsioon - aga põhiseadusesse on kirjutatud, et Riigikogu peab tegema -, siis peame seda tegema. Kui ei tee, siis annab Riigikogu endale valge passi.
1. Kuus ja pool.
2. Viiskümmend protsenti.
3. Ei usu.
4. On küll mõtet.
5. Kui seda ei juhtu, on parlament näidanud oma nõrkust. Näidanud, et ei ole valmis käituma parlamentaarse riigi põhimõtete järgi.
1. Isiklik hinnang: kaheksa.
2. Null.
3. Usun, et on varjanud.
4. Ma ei vasta sellele küsimusele.
5. Arvan, et ilmtingimata ei pea.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Riigikogu ratifitseeris eile ühehäälselt Eesti ja Läti merepiirilepingu, millele peaministrid Vähi ja kele kirjutasid alla 12. juulil Tallinnas. See on Eesti esimene uus piirileping, varasemad on pärit sõjaeelsest ajast.
Riigikogus oli merepiirilepingu ratifitseerimise eelnõu lugemisel juba 15. juuli erakorralisel istungjärgul. Tookord väitis mitu fraktsiooni, et nad ei ole jõudnud lepingu tekstiga tutvuda. Muudatusettepanekuid tegi vaid keskfraktsioon, kuid väliskomisjon neid ei arvestanud ja ka esitaja ei pidanud nende hääletamist oluliseks. Lepingu ratifitseerimise poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, erapooletuid ja vastuhääletanuid ei olnud.
Merepiiri lepe poolitab kahe riigi vahel Liivi lahe ning sätestab piiri Irbe väinas ja Läänemeres. Leping arvestab Liivi lahest põhjas Eesti poolt pakutud piiri ja lõunas Läti poolt pakutud ajutist merepiiri. Kokkulepitud piirijoonest lõunas toimivad Läti ja põhja pool Eesti kalastusreeglid.
Riigikogu ees esinenud välisminister Siim Kallas ütles, et pärast lepingu jõustumist peavad pooled tegutsema vastavuses rahvusvahelise õiguse normidega, mis tähendab seda, et Läti peab tagama Eesti laevadele vaba liikumise. Keskerakonna parandusettepanek oli kohustada valitsust sõlmima Lätiga leping, mis reguleeriks Eesti laevade läbisõitu Liivi lahest. Läti muudab oma merepiirialast seadustikku peagi ja eraldi lepingu sõlmimine ei oleks mõttekas.
1. septembriks on Eesti ja Läti kohustunud sõlmima kalastuskokkuleppe, mis reguleerib, kuidas hakkavad kaks riiki teineteise vetes kalastama. Eesti kalurite huve tuleb selle lepingu sõlmimisel maksimaalselt kaitsta, ütles välisminister. Eesti kalurite esindajad on delegatsiooni kaasatud.
Eesti määras oma merepiiri Lätiga 1993. aastal, kuid Läti seda ei tunnistanud ja 1995. aastast läks lahti räimesõda. Mõõduka Andres Tarandi sõnul ei mahtunud Eesti - Läti kalasõda eelmise aasta maailma suuremate kalasõdade nimistusse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Eile saatis Tai saatkond Eesti välisministeeriumile noodi, milles teatati valmisolekust sõlmida kriminaalkaristuse täideviimise leping. Esimest korda pärast sõda on võimalik konsulaarkaitse rakendamine Eesti kodanikele.
Eile saabunud noot on vastus välisministeeriumi 1995. aasta sügisel Tai Stockholmi saatkonda saadetud ettepanekule sõlmida kahe riigi vahel kinnimõistetute vahetamise ja karistuse kandmise alase koostöö leping, ütles «Postimehele» välisministeeriumi pressisekretär Mari-Ann Kelam. Tai pool saatis ka oma parandusettepanekud Eesti konsulaarametnike koostatud lepinguprojekti.
Kelami sõnul puutus Eesti õigussüsteem nii kauge riigi õigussüsteemiga kokku esimest korda. Eestil on see esimene kord, kui tekib võimalus, et Eestis saab täide viia Eesti kodanikele teises riigis mõistetud karistus. Välisministeeriumi konsulaarosakonna ametnike arvates oleks suur edasiminek, kui Riigikogu võtaks vastu ka konsulaarseaduse.
Tai Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel kriminaalkaristuse täideviimise lepingu sõlmimise vajadus tekkis eelmisel aastal, kui 21. juunil jäid Bangkoki lennujaamas 5,8 kilo heroiini väljaveo katsel vahele neli Eesti kodanikku. Ühele neist mõistis Tai kohus 50-aastase, teistele eluaegse vanglakaristuse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
PILLE RUNNEL
Kolmapäeval esitleti Tartu Kirjanduse Majas raamatut «Presidendikõned», mille autor on Lennart Meri. Kogumiku andis presidendi ametiaja lõpuks välja kirjastus Ilmamaa ja see ilmus Eesti Mõtteloo raamatusarjas.
Ligi kuuesajaleheküljeline raamat sisaldab artikleid, kõnesid, meenutusi reisidelt. Kogumiku esimesse poolde on koondatud tekstid 1960ndatest aastatest, teise poole moodustavad viimase aja tekstid.
«Riigipea kõnede kogumik ei ole kirjandus. Osa tekste on sündinud suurematel ja väiksematel rahvusvahelistel kohtumistel, kiirustades ja enamasti koidutundidel, mis lubasid teravalt ja loodetavasti täpsemalt tajuda auditooriumi ootusi. Kus tekstid kõlasid, olid nad ometi ja kõikjal kahekõne eesti rahvaga,» ütles Lennart Meri oma kirjalikus läkituses, millega ta tervitas raamatuesitlusele kogunenuid ning kõiki raamatu tulevasi lugejaid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TAMBET KAUGEMA
Laupäeval lõpetab Tallinna vanalinnas tegevuse neli aastat tagasi asutatud Mustpeade maja galerii.
Mustpeade maja galerii kuraator Mari Sobolev selgitas «Postimehele», et Mustpeade maja juhtkond oli galerii sulgemise põhjusena nimetanud talle seda, nagu määriks pidev näituste vahetamine ruumide seinu.
Mustpeade maja asedirektor Villu Valgi ütles, et galerii eesmärk oli esialgu küll pakkuda kunstiülikooli üliõpilastele võimalust oma töid eksponeerida , kuid sageli ei olevat need näitused olnud korralikult vormistatud. «Tööde vorm ja maja vorm ei sobi omavahel kokku,» sõnas ta.
Asedirektori sõnul puudub Mustpeade majal raha, et iga näituse järel hakata seinu üle värvima.
Küsimusele, mis saab galerii ruumidest edasi, vastas Villu Valgi, et juba sügisel on maja juhtkonnal kavas uurida Eesti Kunstimuuseumist, kas pole võimalik saada Mustpeade majja mõnd püsiekspositsiooni, mis sobiks paremini kokku hoone ajaloolise välimusega.
Laupäevani on Mustpeade maja Olavi saalis võimalik vaadata Sütevaka Andrese tööde näitust «Lõpetamata äike» ning Pühavaimu 9 galeriis on viimase väljapanekuna üleval Isa Hällströmi näitus «Loomine».
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TAMBET KAUGEMA
Estonia teatri omaaegse operetiprimadonna sopran Milvi Laidi 90. sünniaastapäevaks andis plaadifirma Forte välja laserplaadi tema esitatud muusikaga.
CD-plaadil on salvestusi aastaist 19371960: amatöörsalvestusi, ümbervõtteid heliplaatidelt, lindistusi soolokontsertidelt USAs ja samuti Helsingi sadamas Milvi Laidiga tehtud intervjuu.
Kõlavad katkendid operettidest «Silva», «Ungari pruudid», «Lõbus lesk», «Montmartrei kannike», samuti eesti heliloojate teosed. Helimaterjali on restaureerinud ja CD-plaadi koostanud Jüri Kruus.
Milvi Laid (kodanikunimega Aleksandra Isak) oli aastatel 1927 1929 Ugala ja 19291944 Estonia teatri operetiprimadonna. 1944. aastal sõitis ta Soome ja sealt hiljem Rootsi. Milvi Laid suri 1976. aastal Stockholmis.
Estonia teatri lavastaja Arne Mikk avaldas kahetsust, et Milvi Laidi lavatee kodumaal sõja ajal katkes ja hilisemad esinemised välismaal jäid siiski üksikuteks. Tema sõnul oleks võinud Milvi Laid olla esimene eesti lavatäht, kellel oleks õnnestunud jõuda välja Euroopa lavadele.
Estonia mängis eile õhtul Kalmani operetti «Silva». Etendus oli pühendatud Milvi Laidi 90. sünniaastapäevale, kuivõrd Silva oli 1929. aastal tema esimene roll Estonia teatris.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ALO LÕHMUS
Isamaaliidu Tartu piirkondlik volikogu otsustas eile õhtul omapoolseks Tartu linnapea kandidaadiks nimetada praeguse Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Tõnis Lukase.
Isamaaliidu esimehe Toivo Jürgensoni sõnul peab Tõnis Lukas Tartu linna prioriteetseks ning linnapeaks saamise korral loobuks ta oma praegusest tööst Riigikogus.
1962. aastal sündinud Tõnis Lukas lõpetas 1987. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ning on kuni Riigikokku valimiseni töötanud õpetaja, õppejõu ja Eesti Rahva Muuseumi direktorina.
Isamaaliidu Tartu valimisnimekirjas on Tõnis Lukas neljanda ringkonna esinumber. Esimest ringkonda juhib Peeter Olesk, teist Jüri Kõre ja kolmandat Jüri Adams.
Veel kandideerivad Isamaaliidu Tartu nimekirjas kõik senised Isamaaliidu volikoguliikmed, samuti näiteks koolijuhid Priit Hänni, Paul Lääne ja Kaido Otsing, ettevõtja Teet Jagomägi, õlletehase reklaamipealik Jüri Pino jpt.
Isamaaliidu Tartu piirkondlik volikogu kinnitas eile õhtul ka valimisprogrammi. Toivo Jürgensoni sõnul rõhutab programm linnavõimude töö avalikkuse ja ülikooliga koostöö vajalikkust.
«Tõsiseid etteheiteid on meil Tartu praegusele linnavalitsusele eelarveraha ökonoomse kasutamise teemal. Siin on väga palju arenguruumi, kui võtta kasvõi soojamajandus, kus ollakse mängleva kergusega valmis korstnasse kirjutama 150 miljonit krooni rahva raha,» rääkis Jürgenson.
Eile kohtusid Isamaaliidu Tartu piirkonna esindajad ka Tartu Ülikooli rektori Peeter Tulvistega, kohtumisel otsiti võimalusi akadeemilise partnerluse süvendamiseks.
Isamaaliidu Tartu valimiskampaania eelarve jääb Toivo Jürgensoni sõnul 150 000 krooni piirimaile.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kõik kohalikel valimistel osaleda soovivad erakonnad ja valimisliidud pidid end 21. augustiks valimiskomisjonides registreerima. Toome ära kokkuvõtte Tallinnas, Tartus ja Pärnus valimisvõitlusesse asuvatest erakondadest ja valimisliitudest koos nende esindajate nimedega.
Üksikkandidaatide registreerimine algas 6. augustil ja kestab 5. septembrini, samaks tähtajaks tuleb esitada ka erakondade ja valimisliitude kandidaatide nimekirjad.
Tallinna territooriaalkomisjon registreeris Tallinna linnavolikogu valimisteks järgmised valimisliidud:
Vene Ühine Valimisliit (volitatud isikud Voldemar Oltsvel, Rein Põder), Kodumuru (Ants Sild, Robert Vill; valimisliit ühendab Väikemaakasutajate Esindusrühma, Tallinna Maa- ja Majaomanike Liitu ning Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu Tallinna ühendust), Keskerakonna Liit (Küllo Arjakas, Vilja Laanaru, Vello Rekkaro, Vello Pohla; valimisliidu moodustavad Keskerakond ja Õigusliku Tasakaalu Erakond ning Rohelised), Rahvuslik Koostöö (Jaan Laas; valimisliidu moodustavad Eesti Maarahva Erakond, Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Liit ning Eesti Sinine Erakond), valimisliit Tallinn (Märt Kubo, Andra Veidemann, Jaan Karu, Aleksander Suur; valimisliitu kuuluvad Koonderakonna, Arengupartei, Vabariiklaste Ühenduse ning Pensionäride ja Perede Liidu liikmed), Õiglus-Spravedlivost (Nina Grauberg), Paremerakonnad ja Mõõdukad (Arvo Uukkivi, Andrus Villem; Isamaaliidu, Mõõdukate, Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakonna ning Talurahvaerakonna moodustatud valimisliit), Raeklubi (Tiina Mägi, Härm Ruuse, Tõnu Karu), Vene Erakond Eestis (Sergei Kuznetsov, Albert Aru, Larissa Ostrjakova), Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (Sergei Seredenko, Juri Smagin, Lilia Sinjagina), Eesti Demokraatlik Tööpartei (Arvo Laio) ning Reformierakond (Volli Kalam, Rein Voog).
Erakondadest ja parteidest panid end kirja Eesti Keskerakond (liidus Tartu Üürnike Ühingu ja Tartu Pereliiduga, esindaja Tõnu Kauba), Eesti Reformierakond (Neinar Seli, Anti Kadajane, Ilmar Novek), Isamaaliit (Kalle Jürgenson), erakond Mõõdukad (Tõnu Ints), Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (Ilja Nikiforov, Viktor Denks), Eesti Demokraatlik Tööpartei (Maks Salupere), Eesti Rahvuslik Erakond (Kalju Kullamaa, Heino Nummert), Vene Erakond Eestis (Viktor Klotshko).
Valimisliitudest on registreerunud Tartu 2000 (Kaarel Sahk), Tartu Koostöö (Janno Reiljan, Henn Elmet), Tartu Tee (Ants Veetõusme, Villu Jürjo), Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (Külli Hansen), Tarbija- ja omandikaitse (Lembit Sulbi, Henno Starast, Hans Pardane) ning Pahemapoolsed (Kalle Kulbok).
Üksikkandidaadina on end registreerinud Bico Kindlustuse Tartu filiaali juhataja kt. Olev Allik.
Pärnus esitas valimiskomisjonile ettenähtud tähtajaks taotluse registreerimiseks kaheksa valimisliitu: Mesilased (esindaja Kadi Viira), Pärnakas (Vello Järvesalu), Brackmann (Helve Reisenbuk ja Marika Priske), Kodu (Jakob Tõnisoo, Felix Leet, Mati Pedari), Usk, Lootus, Armastus (Janno Peensalu), Linnakodanik (Garri Suuk ja Margus Tammekivi), Mõõdukad ja Rohelised (Olga Murashkina ja Uno Suits) ning Rahvuslik Koostöö (Aino Värbu).
Neli erakonda lähevad valimistele oma nimekirjaga: Keskerakond (esindaja Aimur Saarts), Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (Valentina Jurtshenko), Vene Erakond Eestis (Gennadi Kanev) ja Eesti Demokraatlik Tööpartei (Lembit Miil).
Valimiskomisjonile on esitanud avalduse kandideerimiseks ka üksikkandidaat Endel Sarapuu.
Erakondadest on Reformierakond, Isamaaliit ning Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond esindatud valimisliidus Brackmann ning Koonderakond valimisliidus Pärnakas. Valimisliit Rahvuslik Koostöö ühendab endas Eesti Maarahva Erakonda, Eesti Maaliitu, Eesti Pensionäride ja Perede Liitu ning Sinist Erakonda. Oma valimisliidu Mõõdukad ja Rohelised on moodustanud Mõõdukate Erakond ja Eesti Rohelised.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AITA OTTAS
Kuningriiklane Kalle Kulbok registreeris Tartu valimiskomisjonis valimisliidu Pahemapoolsed, mille esindaja on lisaks temale teinegi endine Riigikogu liige Mihkel Kraav.
«Me ei ole pahempoolsed, vaid Pahemapoolsed. Nimi tuleneb sellest, et Ühendatud Kuningriigis on pahempoolne liiklus,» ütles Kalle Kulbok. Ta avaldas kahetsust, et ei saa kandideerida Rojalistide Partei nimekirjas, sest eelmiste valimiste ajast on parteil pooleli kohtuprotsess.
Protestipoliitikuna tuntud Kulbok ütles, et Eestis ei julge keegi öelda, et nad oleks pahad. «Mina olen paha. Oleme skeptilised Euroopa Liidu ja turumajanduse suhtes,» tõi ta näiteks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Tallinna volikogu valimisteks registreerunud erakondade valimisliidus Keskerakonna Liit on lisaks keskerakondlastele ja sõltumatutele ka Eesti Maarahva Erakonna ning Õigusliku Tasakaalu Erakonna liikmed ning rohelised.
Eilse seisuga on Keskerakonna valimisliidus Tallinna linnavolikogu valimistel kandideerijate hulgas teiste seas ka Maarahva Erakonna liikmed Ando Leps, Ilmar Tamm, Ene Grauberg ja Alar Ojalo. Maarahva Erakond on ise moodustanud valimisliidu Rahvuslik Koostöö.
108 praegu nimekirjas olevast kandidaadist on enamik Keskerakonna liikmed. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on valimisringkonnas nr. 4 Lasnamäel nimekirjas esimene Oleg Samorodnõi ja Heimar Lengi ees. Keskerakonna Liidu volitatud esindajad on keskerakondlased Küllo Arjakas ja Vilja Laanaru.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AITA OTTAS
Reformierakonna kandidaat Tartu linnajuhi kohale ettevõtja Neinar Seli, erakonna liikmed plastikakirurg Peep Pree ja pressiesindaja Hannes Astok tutvustasid pressikonverentsil Taru hotellis erakonna seisukohti kohalikel valimistel.
Neinar Selilt on korduvalt küsitud, kas ta ei karda, et tema huvid linnajuhina ja eraettevõtjana lähevad vastuollu. «Võibolla ma olen idealist, kuid mina seda ohtu ei näe. Olen majanduslikult piisavalt kindlustatud. Kui ma oleks tahtnud rohkem raha teenida, siis ma ei oleks Tartus. Pigem on mul raskusi raha kulutamisega, sest mul on harjumus kokku hoida,» vastas ta.
Tema perekonnal on kolm isiklikku sõiduautot ja autorendifirma. «Igatahes praeguse linnapea Volvot ma ei himusta,» tunnistas Lexusega harjunud Neinar Seli. Küll lubas ta võidelda selle eest, et Tallinna-Tartu maantee muutuks kiiremini läbitavaks.
Erakonna valimiste põhiteesiks nimetati, et Tartu ettevõtlus peab kiiremini arenema, et üksikisiku tulumaksu kaudu suureneks linna eelarve. Leiti, et linnavalitsuse ülesanne oleks kommunikatsioonid ja krundid ette valmistada, siis kasvaks huvi investeerimise vastu.
Peep Pree rõhutas, et kõik linnakodanikud peavad saama kvalifitseeritud arstiabi, olenemata patsiendi jõukusest.
Mitmed ettepanekud on seotud Tartu muutmisega keskkonnahoidlikumaks - esmajärjekorras ehitada välja linna puhastusseadmed, muuta Emajõega piirnevad alad puhkealadeks, soodustada jalgrattaga liiklemist ja sporditegevust eri linnaosades. Osa ministeeriume ja keskasutusi võiks Tallinna asemel paikneda Tartus. Neinar Seli nimetas eelkõige keskkonnaministeeriumi.
Reformierakondlased ütlesid, et lähevad valimistele oma nimekirjaga, sest ei karda kanda vastutust valimiseelsete lubaduste täitmise eest.
Oma suurimaks konkurendiks valimistel ülikoolilinnas peab Reformierakond valimisliitu Tartu 2000. Sellesse liitu kuuluvad ka praegune linnapea Väino Kull ning kõik kolm abilinnapead.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MALLE TOOMISTE
Kolmapäeval jäi Viljandimaal Polli vallas 28-aastane mees heinapressiga töötades kättpidi poolteiseks tunniks heinapressi kiilrihma vahele. Arstid olid sunnitud mehe vasaku käe õlavarre ülemise kolmandikuni amputeerima.
Viljandi haigla kirurgiaosakonna juhataja Jaan Kõiv ütles «Postimehele», et üksinda põllul töötanud mees oli kättpidi agregaadi vahele jäänuna oodanud poolteist tundi, enne kui juhuslik mööduja hädakisa kuulis ja masina seiskas.
«Mees sai käsivarre ja õlavarre alumise kolmandiku lömastuse ning kuna rihm käis edasi, kaasnes hõõrdumisega põletus,» kirjeldas meest umbes tund aega opereerinud arst.
Arsti sõnul on mees senimaani vapralt vastu pidanud.
Kirurgiaosakonna juhataja ütles, et tema teada ei ole tänavu teist nii raske tööõnnetuse ohvrit Viljandi haiglasse toodud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ANDRES SANG
Kolmapäeva õhtul kell 18.10 Juhtus Pärnu-Rakvere maantee 80. kilomeetril raske liiklusõnnetus. Volkswagen Golf kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Ford Sierraga. Hukkusid VW Golfi juht ja kaks kaassõitjat.
VW sõitis suure kiirusega Rakvere poole. Türi vallas, peale Türi-Allikut Pärnu poole sõites sattus VW külglibisemisse. Et teelt mitte välja sõita, rabas juht rooli vasakule ja kaldus vastassuunavööndisse. Vastu sõitnud Ford Sierra juht ei suutnud enam midagi teha.
Kokkupõrkes hukkusid Jänedalt pärit VW Golfi juht Tiit (26) ja tema kaassõitjad Leili (49) ning Maria (44), kes elasid Türil. Ford Sierra juht, Väätsa vallast pärit Maido (58) viibib ajuvapustusega haiglas. Järvamaa haigla kirurgiaosakonna arst Eda Jürgenson ütles, et vigastatu on teadvusel ja viibib üldpalatis. Kui kõik on korras, saab ta mõne päeva pärast haiglast välja.
Järva uurimisbüroo uurija Marve Pimbervell ütles, et autod on nii deformeerunud, et esialgsetel uuringutel ei saa veel öelda, kas need olid tehniliselt korras. Siiski saadi hukkunud autovrakist kätte suurema vaevata. Turvavööga olid kinnitatud Sierra juht ja üks Golfi kaassõitja.
Ford Sierra juhil Maidol on juhiluba alates 1986. aastast, VW Golfi juhi luba oli väljastatud 1995. aastal. Kummalgi juhil pole enne suuremaid probleeme liikluspolitseiga olnud. Küll võib liikluspatrull olla neid trahvinud väiksemate eksimuste eest. Eile õhtuks polnud veel selgunud, kas autojuhid olid tarbinud alkoholi. Samuti ei ole veel selge, kuidas sattusid VW Golfi kaassõitjad, nad ei olnud juhi sugulased ega tuttavad.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
STEN HANSSON
Eile öösel kell pool kolm helistas Tartu politseisse Kastani tänav 90 asuva autovaruosade kaupluse raamatupidaja ja teatas pommiplahvatusest kaupluse ruumides, ütles politsei pressiesindaja. Kauplust valvanud naine viga ei saanud.
Politsei pressiesindaja Peeter Rehema sõnul kuulis kõrvalasuvas ruumis viibinud naine öösel kaupluses klaasiklirinat, millele mõne sekundi pärast järgnes plahvatus.
Plahvatus purustas kõik kaupluse aknad ja tõmbas alla suure osa ripplaest, kannatada sai ka uks. Poe sisustus oli segi paiskunud, kuid politsei pressiesindaja sõnul kaubale ja seadmestikule suurt kahju ei tekkinud, kahju suurust võib hinnata kümnete tuhandete kroonidega.
Plahvatuses kannatanud kauplus kuulub aktsiaseltsile Arep, poe juures on ka autolammutuskoda.
Kaupluse töötajad olid sündmusest väga rabatud ning keeldusid kommentaare jagamast. Parajasti tegeles grupp demineerijaid poelettide ülevaatamisega ja poodi siseneda püüdvad kliendid olid sunnitud ukselt tagasi pöörduma.
Klaasiklirina ja plahvatuse vahelise aja pikkus viitaks justkui granaadi lõhkemisele, kuid politsei sündmuskohalt granaadikilde ei leidnud.
Esimesena sündmuskohale jõudnud politseinik kinnitas, et tundis kaupluses tugevat püssirohulõhna. Püssirohuplahvatusele viitab ka plahvatuse tunnistaja sõnul tume kõla. Politsei pressiesindaja arvates muudab püssirohu kasutamine väga võimalikuks versiooni, et plahvatas omavalmistatud lõhkekeha. Juhtunut uuritakse.
«Kahju, et pommiterrori laine on ka Tartusse jõudnud,» ütles politsei pressiesindaja.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TOOMAS SILDAM
4. augustil Kellamäel toimunud tulistamislugu, mille eest karistati keskkriminaalpolitsei abidirektorit Koit Pikarot ja kahte komissari, võtab uusi pöördeid. Pikaro nimetab oma alluvatele määratud karistust ebaõiglaseks ja alusetuks ning ähvardab politsei juhtkonda mustade toimikutega.
Mis siis Kellamäel juhtus, seda käis «Postimees» üleeile Saaremaal uurimas.
4. augustil kella 13 ajal kaarutas Välja talu perenaine Tiio Lainevool heina. Tema majani on Kuressaare linna piirist vaid kilomeeter sõita.
«Vat sel väiksel metsateel ma kaarutasin ja siis keerasin ära maja poole, kui käiski esimene pauk. Mõtlesin alguses, et auto summuti Kihelkonna maanteel. Siis aga kõlas teine, kolmas kord, ikka tugevasti. Läksin põllu äärest läbi, et vaadata, kes seal metsateel on. Kaskede juures lendaski kuul selja tagant läbi.»
Tiio Lainevool näitab metsateel sillajuppi, kus ta nägi palja ülakehaga noormeest, kes muudkui tema maja poole tulistas. «Ma hakkasin koledasti kartma ja see lugu tundus jube.» Ta näitab kuulidest täkitud männitüvesid, murdunud õunapuu- ja pajuoksi.
«Lauajupist, mille pihta nad tulistasid, leiti 13 auku, maanteede atlase kaanest oli kuus kuuli läbi lastud, sinna joonistasid nad märklaua. Pärast koguti kokku vist üle 30 padrunikesta.»
Tiio Lainevool väristab kas kõhedusest või arusaamatusest õlgu.
«Suur maantee on siinsamas, teisel pool on vana raudteetamm, mida mööda inimesed sageli käivad. Naabertaluni pole sadat meetritki. Seal männituka taga võtsid samal ajal meie naabrid viie-kuuekesi loogu. Minul õelapsed jooksevad kogu aeg ringi, 87-aastane ema on tihti Välja talus. Jumala õnn, et sel päeval neid ei olnud, kuul on ju pime ja ei küsi.»
Alguses tahtis Tiio Lainevool tuppa peitu minna ja ukse enda taga lukku keerata. Siis aga kiirustas kummargile hoides («Kogu aeg mõtlesin, kas ma teen nüüd õigesti või valesti.») Kellamäe mõisani, kust helistas politseisse. Patrulli oodates kuulis ta oma kodu lähedalt metsast ikka veel püstolilaske.
Politsei saabus viie minutiga, võttis Välja talu perenaise oma autosse ja sõitis Kihelkonna maanteele pargitud keskkriminaalpolitsei dzhiibi juurde.
«Seal nad metsateel sillajupi juures seisidki. Ei mina julenud politseiautost välja tulla, nägin vaid, et nad omavahel millestki rääkisid. Nemad olid meie politseinikele öelnud, et tegid natuke pahandust. Siis sain teada, et tegu on Tallinna keskkriminaalpolitseiga.
Sellise tiitliga mehed tulevad sihukest tegu tegema! Pole ju normaalne, kui inimesed sõidavad Saaremaale ja arvavad, et nad on kuskil põhjatus metsas ja võivad teha just seda, mida tahavad. Siin pole mingi inimtühi paik, teerajal oli kaarutatud hein maas, aga võibolla nad ei teagi midagi heinast.»
Andres Vassar oli üks politseinikest, kes 4. augustil Kellamäe tulistamispaika sõitis. Üleeile, kui «Postimees» teda küsitles, oli mehel vaba päev ja ta puhastas kodutalus ahjulõõre.
«Korrapidaja ütles, et paugutatakse. Kellamäe mõisa juures ootas meid politseisse helistanud naine. Sadakond meetrit eemal nägime Kihelkonna maantee servas Mitsubishi dzhiipi. Metsa mineval teerajal seisid kaks noormeest ja üks naine. Mehed olid paljaste ülakehadega, püstolid vöö peal. Nende riided olid sinnasamasse visatud. Siis nad enam ei paugutanud, olid selle asja ära lõpetanud,» meenutas Vassar.
Ta tundis teerajal seisjad ära, kuna nägi neid sama dzhiibiga hommikul Kuressaares prefektuuri juures kohalike kriminaalpolitseinikega rääkimas.
«Kellamäel need komissarid üleolevad küll ei olnud. Ütlesid, et sai natuke lollust tehtud, ning küsisid, kas külaelanikud on ähmi täis ja ära ehmatanud. Vastasin, et on küll, üks naisterahvas helistaski meile, ta tegi siinsamas heina. Nende märklaud oli veel puu küljes ja padrunikestad vedelesid maas.»
Vassari arvates ei osanud keskkriminaalpolitsei komissarid vist karta, et majad on nii lähedal, nemad nägid ainult metsa ümberringi kasvamas.
«Ei hakanud seal midagi enam pikalt rääkima. Ütlesin, et minge minema. Mis mina nende suurte komissaridega ikka räägin. Ise teavad, mis teevad.»
Ise kolm aastat politseis töötanud Andres Vassar tunnistas, et tal oli pealinna kolleegide pärast häbi. «Lasta saab ju küll, kui tahetakse, tiirud olemas. Aga nii majade läheduses paugutama hakata... Kahju, et nad sellise rumalusega hakkama said.»
Omal ajal keskkriminaalpolitseis töötanud Saare prefekt Kalle Laanet soovitas tulistamiskahtluse alla sattunud komissaridel Tiio Lainevoolu juurde vabandama minna, et suurt skandaali vaigistada. Tema nõuande järgi ei toimitud. «Ju seda ei peetud millekski,» on Laanet nukker.
Politseiameti juhtkond kuulis Kellamäe tulistamisloost tõsise ajalise nihkega, mis sai saatuslikuks keskkriminaalpolitsei abidirektorile Koit Pikarole. Saaremaal väidetavalt paugutanud komissarid töötavad just Pikarole alluvas organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonnas.
Politsei distsiplinaarosakonna teenistuslik juurdlus näitas, et abidirektor Pikaro sai Kellamäe sündmusest teada juba järgmise päeva - 5. augusti - hommikul. «Ta jättis juhtkonna teadlikult informeerimata sellest, mis juhtus Saaremaal. Ta ei võtnud tarvitusele ka mingeid abinõusid alluvate karistamiseks,» põhjendas politseiameti pressiesindaja Aet Truu, miks Pikarot karistati madalamale ametikohale üleviimisega. Väidetavalt nõustus Pikaro pärast puhkust minema Tallinna politseikooli vanemõpetajaks, lisaks räägitakse, et ta otsivat võimalust jätkata täitevameti julgeolekuosakonnas.
Oletatavalt usuti keskkriminaalpolitseis, et Kellamäe tulistamislugu ei tekita skandaali. Alles siis, kui politsei peakorterisse jõudsid koopiad Saaremaa ajalehtede artiklitega, puhkes torm.
Distsiplinaarosakond jõudis järeldusele, et vaatamata asjaosaliste eneste totaalsele eitamistaktikale paugutasid 4. augustil oma teenistusrelvadest siiski keskkriminaalpolitsei komissarid. «Vallandada!» oli politseishefi Ain Seppiku esimene reageering. «Viia madalamale ametikohale - Tallinna välipolitsei kordnikeks!» jäi lõplik otsus, lisaks sellele algatati kuritahtliku huligaansuse paragrahvi alusel kriminaalasi.
Ekskomissarid võivad praegu loota sellele, et ehk ei näinud Kellamäel ükski inimene tulistajate nägusid ja sellele, et ekspert ei anna ühest vastust, kas Välja talu lähedalt korjatud püstoli Clock lööknõela jäljega padrunikestad tulistati välja just nende teenistusrelvadest.
«Kellelgi võib tekkida kiusatus lööknõelad ära vahetada, et vale tõuseks ja tõde vaoks,» mõtiskles üks asjatundjatest. «Postimees» tahaks loota, et selline võimalus ei ole tõenäoline, kuna tegemist on politseiametniku vandetõotuse andnud inimestega. Vaatamata väidetavatele vallatustele peaks neil aust ja õiglusest olema väga selge arusaamine.
Kuuldavasti esitasid komissarid ise 4. augusti sündmusi Kellamäel umbes nii, et nemad sõitsid juhuslikult mööda Kihelkonna maanteed, kuulsid tulistamist ja läksid laskjaid otsima, kuid ise ei paugutanud.
Selle versiooni kohaselt pidanuks situatsioon olema järgmine. Komissarid peatasid tulistamist märgates dzhiibi, väljusid autost, kõndisid veidi metsateel, võtsid ülakehad paljaks, viskasid riided maha ja hakkasid paugutajaid otsima. Kui saabus Saare politsei patrull, ei teatanud nad tulistajatest ega korraldanud koos kohalike politseinikega tabamisoperatsiooni, vaid võtsid süü enda peale ja sõitsid vaikselt minema.
Sõltumata kriminaalasja eeluurimise tulemustest ei tundu eelkirjeldatud sündmustik eriti loogilisena.
Eilses «Eesti Ekspressis» andis Koit Pikaro mõista, et ei kavatse niisama lihtsalt nõustuda politsei juhtkonna otsustega, ning ähvardas välja tuua mustad toimikud kõrgeid riigiametnikke ja poliitikuid puudutava kompraga.
«Mul on palju igasugust informatsiooni. Kivide korjamise aeg on möödas ja nüüd tuleb hakata neid käiku laskma. Kui keegi arvab, et ta on ilma patuta ja võib seetõttu visata esimese kivi, siis ta eksib,» hoiatas Pikaro.
Eelkõige oli hoiatus mõeldud politseijuhtidele Ain Seppikule ja Priit Männikule, kes shokeerituna oma alluvate käitumisest Kellamäel ja pärast seda jõudsid järeldusele: keskkriminaalpolitsei peab muutma senist mõtlemis- ja tegutsemisstiili.
Pikaro süüdistas Seppikut «Eesti Ekspressis» raha eest poliitilise tellimuse täitmises, kui seoses Kellamäe tulistamislooga karistati kolme keskkriminaalpolitseinikku: «Keegi täidab tellimust ja see tellimus on poliitiline. Esmaspäeva õhtul helistas mulle koju üks kuritegeliku maailma esindaja ja küsis, kas ma jagan tema arvamust, et kahe komissari ja ühe abidirektori «väljavahetamise» eest on kellelegi hästi makstud. Ma ütlesin, et jagan.»
Politseiameti juhtkonna lahing keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna mõtlemis- ja tegutsemisstiili muutmise nimel tuleb raske.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996