/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/05/01/37411t1h977e.jpg)
Natsikurjategijaid jahtiv Simon Wiesenthali keskus avaldas pühapäeval oma aastaaruande, milles kiitis USA ja Saksamaa võimude tegevust ning kritiseeris mitmete riikide hulgas ka Eestit soovimatuse eest uurida holokausti kuritegusid, vahendab AFP.
Simon Wiesenthali keskus kritiseeris taas Eestit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iisraelis esmaspäeval peetava holokausti mälestuspäeva eelõhtul avaldatud aastaaruandes kinnitas Simon Wiesenthali keskus, et veel ei ole liiga hilja natsikurjategijate üle õiguse mõistmiseks.
«On selge, et lähiaastatel tuuakse kohtu ette mitmeid selliseid kurjategijaid,» kirjutas aruande autor Efraim Zuroff. Zuroffi kinnitusel ei ole vastupidiselt levinud arvamusele peamiseks takistuseks natsikurjategijate üle õiguse mõistmisel mitte nende kõrge vanus, vaid poliitilise tahte puudumine.
Aastaaruande kohaselt valmistas kõige suurema pettumuse Sandor Kepiro juhtum. Kepiro on keskuse andmetel süüdi vähemalt 1200 tsiviilisiku mõrvale kaasaaitamise eest Serbias, kuid teda ei ole karistatud, kuigi keskus tegi kindlaks tema asukoha Budapestis.
Aruanne nimetas Eestit, Leedut, Ukrainat, Austraaliat, Kanadat ja Ungarit riikideks «kus ei ole mingeid õiguslikke takistusi natsikurjategijate uurimiseks ja süüdi mõistmiseks, kuid mille pingutused (või nende puudumine) on vaadedaval perioodil lõppenud täieliku ebaõnnestumisega».
Saksamaa ja USA said keskuse poolt ainsate riikidena hindeks «A».