15. august 1996, 00:00
Eesti TV ja Eesti Raadio soovivad reklaamirahast loobumise eest kompensatsiooni, ETV ja ER raiskavad raha, Meediadiskussioon jätkub parlamendis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALO LÕHMUS
Eesti Raadio (ER) ja Eesti Televisiooni (ETV) juhid kinnitasid «Postimehele», et reklaamitegevusest loobumise korral tuleb riigil leida avalik-õigusliku meedia ringhäälingu finantseerimiseks teisi allikaid.
Ringhäälingunõukogu uus esimees Paul-Eerik Rummo on ajakirjanduses teatanud, et eelistab reklaami keelamist Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis.
«Avalik-õiguslikud ringhäälingujaamad peaksid olema reklaamist puhtad ja pakkuma sõna otseses mõttes avalik-õiguslikku teenust,» ütles Rummo eelmisel teisipäeval BNSi vahendusel, lisades, et tegemist on tema isikliku seisukohaga.
Eesti Raadio peadirektor Peeter Sookruus ja Eesti Televisiooni peadirektor Hagi ein väitsid Rummo avaldust «Postimehele» kommenteerides, et reklaamiraha äravõtmine tuleb avalik-õiguslikule ringhäälingule muudest allikatest kompenseerida, sest vastasel juhul ei tule ER ja ETV oma ülesannete täitmisega toime.
«Ringhäälinguseaduse kohaselt on reklaam üks avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimise allikaid,» ütles Sookruus, imestades, miks peetakse ERi ja ETV reklaamitegevust aeg-ajalt millekski lubamatuks.
Sookruusi sõnul tähendaks reklaamirahast loobumine seda, et Eesti Raadio ei suudaks enam praeguses mahus ja kvaliteedis programme toota ja üleriigiliselt levitada.
«Kui ma vaatan Euroopa praktikat, võin ma tuua kümneid näiteid selle kohta, et pilt on hoopis vastupidine. Neid Euroopa tunnustatud kultuuri- ja ringhäälingutraditsioonidega maid, kus saadakse läbi ilma reklaamiraha teenimata, neid on väga vähe, ainult paar-kolm.»
Sel aastal saab Eesti Raadio riigilt toetuseks 50,4 miljonit krooni, millele lisandub 5 miljonit valitsuse reservfondist kesklaine levi kulude katteks ja 7 miljonit riiklike investeeringute programmist.
Ta märkis, et riigieelarve pingelisuse tõttu ei näe ta lähiajal mingeid võimalusi 10 miljoni reklaamikrooni asendamiseks mingist muust allikast.
Ka Eesti Televisiooni peadirektor Hagi ein kinnitas, et reklaam on ETVle vajalik ringhäälinguseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
«Avalikõiguslikule televisioonile on oluline, et finantseerimissüsteem oleks stabiilne ja võimaldaks ka pikaajalisemat planeerimist,» märkis ETV peadirektor.
Eesti Televisioon saab sel aastal riigilt 71 miljonit krooni (koos riiklike investeeringute programmi raames eraldatavate summadega), reklaamist saadakse eini sõnul 4050 miljonit krooni. Eesti tuntumaid eraringhäälingujuhte AS Trio juhatuse esimees Rein Lang ütles «Postimehele», et Paul-Eerik Rummo mõtte teostamine oleks õiglane.
«ETV ja ER on müünud dumping-hinnaga saateaega eesmärgiga olla konkurentsivõimeline eraringhäälingutega. Juhul kui see summa oleks ära kasutatud mitmesugusteks tehnilisteks uuendusteks, mingiks renovatsiooniks, siis oleks see vähemalt mingil moel õigustatud. Aga see raha on lihtsalt ära raisatud,» väitis Lang.
Raiskamise viimase näitena tõi Lang Atlanta olümpiamängude mammutülekanded ETVs. Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann ütles, et toetab Paul-Eerik Rummo kava kõrvaldada avalik-õiguslikust ringhäälingust reklaam, ent möönis, et reklaamitulu asemele tuleb leida teisi finantseerimisallikaid.
«Kõige loogilisem oleks loamaksu kehtestamine, aga ma kardan, et Eesti ei ole praegu selleks veel valmis. Kui inimesed ei suuda korteriüüri maksta, siis ei saa nende käest veel ühte maksu võtma hakata,» ütles Siimann.
Mart Siimann ütles, et Riigikogu hakkab arutama avalik-õigusliku meedia finantseerimise ümberkorraldamist.
«See tuleb muidugi nii ette valmistada, et muutused ei tuleks Eesti Televisioonile ja Eesti Raadiole halva üllatusena,» ütles Siimann. «Praegu käib koalitsiooni sees ettevalmistustöö spetsialistide tasandil, ja ma arvan, et talvel algab parlamendisisene diskussioon.»
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996