Hansa Liising pürgib Läti ja Leedu perspektiivsele turule, Hansa Liisingu huvipiirkond hõlmab kogu Baltikumi, Suureneb kasutusrendi osa, Eksperdid ennustavad panganduskriisi puhkemist Venemaal, Kriis on vältimatu, Saksa ajalehe kinnitusel on leitud Nick L

URMAS TOOMING

Eesti suurima liisingufirma Hansa Liising turuosa on praegu 59 protsenti, kuid langeb peagi ilmselt 40 protsendile. Hansa Liisingu üks põhieesmärke on kindlustada oma kohalolek perspektiivsel Läti ja Leedu liisinguturul.

Eesti Liisinguühingute Liidu andmetel moodustas Hansa Liisingu turuosa esimesel poolaastal 59%. Järgnesid Hoiupanga Liisingu AS 10%, Ühisliisingu AS 8% ja HF Liisingu AS 8%ga. Ülejäänud firmade osa jäi tunduvalt väiksemaks.

Hansa Liisingu juhatuse esimees Mart Toominga väitel on Hansa Liisingu turuosa praegu nii suur ilmselt seetõttu, et firma alustas liisingu alal tegevust teistest varem. Pealegi on Hansa Liisingul suhteliselt agressiivne müügistrateegia. Lähiajal väheneb firma turuosa tõenäoliselt 40%le. Seda protsenti peab Tooming igati normaalseks.

Eesti Liisinguühingute Liidu tegevdirektori Reet Hääle väitel tegutseb Eestis praegu 18 liisingufirmat, millest 13 kuulub liitu.

Tooming mainis, et Hansa Liising peab oma huvipiirkonnaks kogu Baltikumi. Lätis ja Leedus on liisinguturg peaaegu tühi ning seega jätkub seal tegevusvõimalusi. Lätis on praegu kaks ning Leedus üks aktiivselt toimiv liisingufirma.

Möödunud aasta juulis alustas Riias tööd Hansa Liisingu tütarfirma Hanza Lizing, mille bilansimaht oli tänavu esimesel poolaastal kasvanud 16 miljoni ning kasum 260 000 kroonini.

Hansa Liisingu finantsdirektori Tarmo Rootemani hinnangul on aasta lõpuks loota Läti firma bilansimahu kolmekordistumist. Ta lisas, et Hansa Liising ei võta endale liigseid riske, sest Lätis on piisavalt suuri ja tugevaid firmasid.

Tooming mainis, et tõenäoliselt hakkab Hansa Liising selle aasta neljandas kvartalis teenuseid osutama ka oma Leedu türtarfirmas. Läti ja Leedu liisinguturul tahab firma jõuda 30-40%ni.

Hansa Liisingu tänavu esimese poolaasta bilansimaht oli 768,7 miljonit ja puhaskasum 16,1 miljonit krooni. Need arvud näitavad, et firma tegevus on viimase aastaga kasvanud ligi kaks ja pool korda. Hansa Liisingu aktivatest moodustab 52% ehk suurima osa kapitalirent, 19%ga järgneb kasutusrent, 12%ga faktooringtehingud, 2%ga tarbijafaktooringtehingud ning 1%ga arvutiliising.

Reet Hääle väitel on arenevatele turgudele üldse iseloomulik, et kapitalirent moodustab liisingufirmade portfellist suurima osa. Eesti Liisinguühingute Liitu kuuluvate firmade portfellis moodustas see esimeses kvartalis 78%. Kasutusrendi osa oli 20%, kuid see näitab kasvutendentsi.

Kapitalirent on tehing, mille korral rentnik tasub liisinguaja jooksul kogu vara maksumuse ning saab selle aja lõppedes vara omanikuks.

Kasutusrendiks peetakse liisingutehingut, mille korral rentnik kasutab liisinguaja vältel vara ning selle aja lõppedes on tal õigus kasutatud vara välja osta.

Tarbijafaktooring on mõeldud eraisikutele kuni 25 000 krooni maksvate kodumasinate, olmeelektroonika ja mööbli järelmaksuga ostmise võimaldamiseks.

Hansa Liising alustas 1993. aastal sõiduautode liisimisega. 1995. aastal kasvas aga üha enam tootmisotstarbelise vara - veoautode, busside ning mitmesuguste seadmete - osa. Võrreldes 1994. aastaga kasvas Hansa Liisingu liisingusse suunatud raha hulk mullu 2,8 korda. Eriti kiiresti kasvas 1995. aastal sõiduautode kasutusrendi osa, ulatudes firma liisinguportfellis 18%ni.

Toominga sõnul ei ole Hansa Liising kolme tegevusaasta jooksul pidanud ühtegi tehingut kahjumisse kandma. Firma keskmine kaalutud intress on praegu 17,3% ning see alaneb koos pangaintresside langemisega.

20. juulil 1993 asutatud Hansa Liisingu aktsiakapital on praegu 40 miljonit krooni. Firma kuulub täielikult Hansapangale.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TARMO TOMAK

Esmaspäeval võttis Venemaa keskpank ära tegevuslitsentsi halbade kinnisvaratehingute ja väärtpaberiinvesteeringute tulemusel raskustesse sattunud riigi ühelt suurimalt kommertspangalt Tveruniversalbankilt. Keskpank põhjendas oma otsust panga likviidsete vahendite kiire vähenemisega.

«Panga kõik operatsioonid on peatatud,» ütles Venemaa keskpanga president Sergei Dubinin. Keskpank võttis Reuteri-BNSi teatel Venemaa suuruselt 17. kommertspanga oma kontrolli alla juba juuli algul. Tveruniversalbanki endise juhi Aleksandra Kozõreva sõnul ulatuvad panga kohustused 3,6 triljoni rublani (umbes 8 miljardi kroonini).

Tveruniversalbanki klientide kohustused võttis vastavalt keskpangaga saavutatud kokkuleppele üle Venemaa Hoiupank, septembris peaks Tveruniversalbanki kliendid ITAR-TASSi-ETA teatel saama ümbervormistatud kontodelt sooritada pangaoperatsioone.

Paljusid Moskva pankasid tabas usaldus- ja likviidsuskriis juba möödunud aasta augustis. Siis varises kokku mitu suurt panka, keskpanga finantssüstid olukorda ei lahendanud.

Venemaa finantsturud on pärast Tveruniversalbanki üle kontrolli kehtestamist väga närvilised, sest kardavad uue panganduskriisi puhkemist. Spekulatsioonid selle võimalikkusest muutuvad dpa teatel aina sagedamateks. Paljud Vene ja lääne eksperdid peavad pangandussektori sügavat kriisi Venemaal vältimatuks.

«Pankade kõige suuremaks ohuks on laenud Vene majandusele. Sellest saab alguse suur panganduskriis, mis võib puhkeda juba lähikuudel,» ütles Venemaa üks mõjukamaid majanduseksperte, majandusanalüüsi instituudi direktor Andrei Illarionov. Tema sõnul põhjustab kriisi asjaolu, et suur osa ettevõtetest ei suuda laene tagasi maksta.

Keskpank on aga seni olnud kindel, et mõned Venemaal tegutsevast 2154st pangast kindlasti kaovad, kuid üldist panganduskriisi suudab keskpank vältida. Andrei Dubinini sõnul ei anna ka Tveruniversali krahh mingit põhjust arvata, et edaspidi peaksid talle järgnema teised suured pangad. «Eelmise aasta augustis aset leidnud panganduskriisi kordumine on ka tehniliselt vähe tõenäoline,» ütles Dubinin.

Dubinini sõnul on pangad eelmisest kriisist palju õppinud. «Praegu ei anna pangad enam nii vabalt laenu ning raha liikumist nende vahel on kergem kontrollida,» põhjendas ta oma optimismi.

Venemaa pankurid on muutunud panganduskriisi ootuses väga ettevaatlikuks, kinnitas Dubinin. Aeg-ajalt aset leidva väikepankade pankrotid on Dubinini sõnul pankurite ebakompetentsuse vili.

Venemaa pangandussüsteemi ebakindlus teeb väga ettevaatlikuks Venemaale tulevad välisinvestorid. Sel aastal on keskpank võtnud litsentsi ära 145-l pangal.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TARMO TOMAK

Saksa ajaleht «Welt am Sonntag» teatas laupäeval, et on leitud möödunud aastal Inglise suurpanga Barings pankroti põhjustanud diileri Nick Leesoni salajased pangaarved Saksamaa pankades.

«Scotland Yardi ja Interpoli uurijate andmetel on Leesonil kolmes Saksa pangas kuus pangaarvet, millel on kokku umbes 23 miljonit naela (425 miljonit Eesti krooni),» kirjutas «Welt am Sonntag». Lehe andmetel peitis Leeson raha Berliini Commerzbanki, kahele arvele Frankfurdi Deutsche Bankis ja ühele arvele Baieri regionaalses pangas Münchenis, teatab Reuter-AP-BNS.

Lehe kinnitusel on avastatud pangaarvete kasutamise õigus lisaks Nick Leesonile ja tema naisele Lisale antud veel mitmele isikule. Deutsche Bank ega Commerzbank pole seni soostunud pangaarvete konfidentsiaalsusele viidates «Welt am Sonntagi» infot kommenteerima.

«Welt am Sonntagi» andmetel kandis Leeson raha Singapurist välja Indoneesia kaudu. Väljaveetud rahaga kavatses Leeson pangas toime pandud spekulatsioonide ebaõnnestumise korral säilitada oma senise heaolu, väitis ajaleht.

Arvete avastamisest saadik on neilt välja võetud umbes 1,1 miljonit dollarit (13 miljonit krooni), sellest üle 46 000 dollari (550 000 krooni) hotelliarvete tasumiseks. Seni pole suudetud raha välja võtnud isikuid kindlaks teha.

Uurijate andmetel valmistub Leesoni vahendaja Hispaanias Saksamaalt suuri rahasummasid välja kandma. Sihtpunkt on eeldatavasti Kariibi meres asuvad Kaimani saared, maksuparadiis, mis ei anna majanduskurjategijaid välja.

Väidetavalt avas Leeson pangaarved 1994. aasta aprillis Frankfurdis, kus ta aitas avada Baringsi panga filiaali.

«Welt am Sonntagi» väitel teeb Briti Scotland Yard raha leidmiseks koostööd Interpoliga. Koostöös osalevad ka Baringsi panga endised omanikud. Baringsi perekond on AP teatel palganud ameeriklasest advokaadi Kenny Backery, kes peab neid raha tagasinõudmisel aitama.

Leeson on varem kõik väited, et tal on maailma pankades salaarved, mitmel korral tagasi lükanud. Ka Saksa ja Suurbritannia võimud lükkasid esmaspäeval ümber kõik «Welt am Sonntagi» väited, nagu oleks Leeson avanud Saksamaal enne Baringsi panga krahhi salajasi pangaarveid.

Scotland Yard teatas, et tema uurijad asjaga ei tegele. «Me ei ole sellest küsimusest Suurbritannia võimudega rääkinud,» ütles ka Frankfurdi prokuratuuri pressiesindaja Gernot Broschat. «Meie lõpetasime Leesoniga tegelemise, kui ta Singapurile välja anti,» märkis Broschat.

Inglismaa üks vanimaid panku Barings pank pankrotistus möödunud aasta alguses, kui Leesoni ebaõnnestunud spekulatsioonid Aasia derivaatide turul tekitasid pangale umbes 1,4 miljardi dollari suuruse kahjumi.

Leeson põgenes Singapurist mullu 23. veebruaril, samal päeval arreteeriti ta Frankfurdi lennujaamas. 23. novembril anti Leeson Singapurile välja. Detsembris tunnistas ta end süüdi pettuses sanktsioneerimata tehingute varjamise eesmärgil ning mõisteti kuueks aastaks vangi. Hea käitumise korral pääseb ta vanglast nelja aasta pärast.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EVA LUTS

Raskete puuetega laste vanemad on nii psüühiliselt kui materiaalselt raskes olukorras. Kas anda laps lastekodusse või loobuda elus kõigest muust ning hakata kasvatama last, kes ajukahjustuse tõttu oma vanemaid ei märkagi ja kes võibolla mõne kuu pärast sureb?

Tartu lastekodu Käopesa lastearsti ja peaarsti kt. Piret Laidre sõnul on lastekodus raske epilepsia ja progresseeruva ajukahjustusega lapsi, kes vajavad järelevalvet 24 tundi ööpäevas. «Kui selline laps on kodus, peab ema loobuma töölkäimisest või palkama hea ettevalmistusega lapsehoidja. Üksikemal poleks võimalik teda kodus kasvatada, sest laps vajab pidevat ravi,» ütleb ta.

Krambihaige laps lamab voodil, pea jäigalt kuklas. Piret Laidre tõstab lapse istuma ja lapse pea nihkub veidi ettepoole. «Tema ema on üliõpilane. Kui vanavanemaid ei ole, ei saa teda kodus hoida.»

Vesipeaga tüdruk lamab voodil ja häälitseb aeg-ajalt endamisi. «Temal on ajukahjustus ja seljaaju song. Üksikema laps. Ma ei kujuta ette, kuidas ta kodus elaks.»

Pime poiss istub toolil, hõõrub meeleheitlikult silmi ja püüab möödujaid haarata. «Kuulis võõraid hääli,» ütleb Piret Laidre. «Tema on juba üheksa- aastane. Lamavate laste jaoks, kes ei suuda ise istuda, on meil spetsiaalsed istmed.» Väike tüdruk roomab mööda tuba ja mängib uksega. «Tema on pooleteiseaastane, ajukahjustusega. Ilmselt ka kurt, uuringud käivad.» Teine tüdruk lamab kinnisilmi voodil ja naeratab endamisi. «Ta on pime, aga näeb valgust, suuri esemeid, saab aru, kui temaga räägitakse.»

Downi haigusega laste jaoks on eripedagoogid, kes õpetavad neile muu hulgas ka viipekeelt. «Suureks kasvades võivad mõned neist töötada garderoobihoidjatena, pühkida tänavaid, teha teisi lihtsaid töid.» Üks laps tunneb suurt huvi meie kingataldade vastu. «Kui te nüüd oma jala veel kõrgemale tõstaksite, et ta kinga altpoolt näeks, oleks ta päris õnne tipul,» ütleb Piret Laidre.

Imikuterühmas on mõned kaasasündinud alkoholikahjustusega lapsed. «Sellel tüdrukul on epilepsia ja ajuväärareng. Pea kuju on kohe teistmoodi.» Akna all voodis lamab väike laps. «On olemas kromosoomihaigused, laps sünnib hulgiväärarenguga. Sellel lapsel on huule-suulaelõhe, kolju, lülisamba ja pärasoole väärareng. Kromosoomihaigus võib olla vanematelt päritud, kuid võib ka juhtuda, et kromosoomides toimus juhuslik muutus.»

Osa lapsi on lastekodus, sest nende vanemad on asotsiaalsed, teistel on aga täiesti tavalised vanemad, kes on teinud raske südamega otsuse anda laps lastekodusse. «Paljudest siinsetest lastest on vanemad loobunud, kuid käivad neid siiski vaatamas. Meil on palju progresseeruvate haigustega lapsi, kes varem või hiljem surevad. Meie kergendame nende olukorda, hooldame krambihaigeid, anname õigeid ravimeid. Ajukahjustuse korral kasutame individuaalseid abivahendeid, teeme veeprotseduure.» Alati pole emal võimalik nii raskete puuetega last kodus kasvatada. Piret Laidre toob järgmised näited.

Invaliidist ema elab mehest lahus, kodus on veel 10-aastane terve laps. Põhiline sissetulekuallikas on invaliidsuspension. Naisel sünnib raske ajukahjustusega laps ja ta annab oma lapse lastekodusse, kus see saab pidevat erihooldust.

Puuetega lapse üksikema õpib ülikoolis ja tal pole vanemaid, kes teda aitaksid. Ema peaks jääma koju, aga pooliku haridusega ei leia ta hiljem tööd. Ta annab oma lapse lastekodusse, kus osatakse last aidata, kui tal tuleb krambihoog.

Ema käib psühhiaatriahaiglas ravil, kuid aeg-ajalt tunneb ta end täiesti tervena. Ta ei saa jätta lapsi haiglas viibimise ajaks koju, kuna ta mees on alkohoolik.

Kahetoalises korteris elavas noores perekonnas on kaks tervet last, kolmas laps sündis raskete puuetega. Kui see laps oleks kodus, poleks emal võimalik tööle minna. Ainult isa teenitud rahaga suurt peret ei toida. Ka nemad tegid otsuse anda laps lastekodusse.

Kui eelmisi näiteid on võimalik mõista, siis järgmisi mitte kuidagi. Piret Laidre sõnul on lastekodus palju kaasasündinud alkoholikahjustusega lapsi.

Hulkurist ja alkohoolikust ema, kes sageli elukaaslasi vahetab, soovib võtta 1,5-aastase lapse jõuludeks koju. Laps tuleb tagasi sügeliste ja suguhaigusega. «Meie võime lapse koju lubada ainult lastekaitseametniku loal. Aga ega tema saa kontrollida, kas kasuisal on suguhaigus või mitte,» ütleb Piret Laidre.

Ema läks 5-aastase tüdrukuga psühhiaatri vastuvõtule. Ettekäändel, et tal on vaja autost midagi tuua, põgenes ta vastuvõtult ja jättis tütre sinna. Ema jäi teadmata kadunuks.

Mitme lastekodulapse emad on väga noored, 15-17-aastased, ja pärit alkohoolikute perest. Nad ei ole tunda saanud kodusoojust ega oska ka ise oma lastesse emalikult suhtuda. «Neil ei ole ematundeid, sõbrad ja viin on tähtsamad. Sageli juhtub nii, et kui isa ja ema on mõlemad alkohoolikud, siis lapsed võivad mõned aastad kodus elada, kuid lõpuks jõuavad ikkagi lastekodusse,» ütleb Piret Laidre.

Aasta jooksul on lastekodust lahkunud 11 last, neist üks on surnud, kolm lapsendatud, kolm oma koju läinud ja ülejäänud suunatud teistesse lastekodudesse (Imastusse ja Karulasse vaimse alaarenguga lapsed). Praegu on lastekodus 48 last. «Vaimsete puuetega lastele anname eriõpetust, mille eesmärgiks on õpetada last ise oma eluga toime tulema. Ta peab õppima ise sööma ja tualetis käima, raske kõnepuudega lastele õpetatakse viipekeelt,» ütleb Piret Laidre. Lastekodus töötavad lastearst, meditsiiniõed, kasvatajad, füsioterapeut, logopeed ja eriõpetaja ehk defektoloog. «Kui me vajame teisi arste, siis võime nad konsultatsioonile kutsuda.»

Mis põhjusel sünnivad raskete puuetega lapsed? «Paljud haigused on pärilikud. Vanemad võivad olla täiesti terved, aga nad on haige geeni kandjad ja see lööb lapsel välja,» ütleb Piret Laidre. Kindlasti peaks raseduse ajal kontrollima neid emasid, kellel on juba sündinud haige laps, või on suguvõsas teada mõni geneetiline haigus.

«Vaesest perest pärit raskete puuetega lapsel on enamasti parem elada lastekodus,» ütleb Piret Laidre. «Eriti kui laps on nii haige, et ta oma vanemaid ära ei tunne. Siis pole talle ka keskkonnavahetus raske.» Kas võib mõista vanemaid, kes annavad ära raskete puuetega lapse? «Vanemaid, kes on sunnitud oma väga haigest lapsest loobuma, võib mõista,» ütleb Piret Laidre. «Mina mõistan neid.»

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

KRISTEL RÕSS

Eestlannad on koondunud arvukatesse naisseltsidesse ja -ühingutesse, millest vaid vähesed on poliitilise suunitlusega. Suurele osale eesti naistest jäävad feministlikud vaated võõraks, rohked naisorganisatsioonid on pühendunud peamiselt kodumajanduslikule ja -kultuurilisele tegevusele.

Eesti maanaised elavad aktiivset seltsielu ning on koondunud mitmetesse ühingutesse (Vändra Naisselts, Lääne-Virumaa Taluliidu Naisselts, Kaarma Maanaiste Selts, Obinitsa Maanaiste Selts jpt.). Tegutseb ka mitmeid akadeemilisi naisseltse (Eesti Naisüliõpilasseltsi vilistlaskogu) ja poliitilisi ühinguid (Eesti Sotsiaaldemokraatlike Naiste Ühendus).

Tartu Naisselts on neist vanim - asutatud juba 1907. aastal Eesti Naesterahvaste Seltsi nime all. See naisorganisatsioon pani aluse naisliikumisele Eestis. Et «naesterahvaid varaliselt, vaimselt ja kõlbeliselt edendada», korraldati õmblus- ja kangakudumiskursusi, asutati raamatukogu ja käsitöökoda, anti välja ajakirju ja trükiseid.

Pärast poolesajandilist tegevuskeeldu taasasutasid Tartu naised oma seltsi 1988. aastal. Üsna varsti asutati Rõngu Maanaiste Selts ja Naistenõukogu muudeti Naiste Ühenduseks. 1989. aasta mais taasasutati Eesti Naisliit (esinaine Krista Kilvet), millel on allorganisatsioonid üle Eesti.

Tänavu aprillikuus loodi Tallinnas Eesti Kodumajanduse Selts, mille esinaiseks valiti Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud Kaie Luure. Seltsil on aastatel 1936-40 Eestis tegutsenud Kodumajanduse Koja õigused ja kohustused.

Tartu Naisseltsi esinaise Tiiu Müürsepa arvates on Eestis liiga vähe kodumajanduskoole, kus koolitataks majapidajannasid, laste ja vanurite põetajaid. Tema arvates on turumajanduslikus ühiskonnas raske edasi jõuda väiketootmiseta ja -majapidamiseta.

Kodu on iga üksikisiku ja kogu rahva elus kõige tähtsam paik, arvab Tiiu Müürsepp. Seepärast korraldab naisselts kodukultuuri kursusi (tervishoid, tervislik toitumine, perekonna planeerimine).

Varem tegeles naisselts ka kirbuturu korraldamisega, kuid Tiiu Müürsepa sõnul loobuti peagi väljamaa riiete jahtimisest. Saaja-mentaliteet on asendunud sooviga aidata jõudumööda hädasolijaid, kuigi heategevus pole tänapäeval kuigi populaarne.

Lastekaitsepäevaks kinkisid seltsi naised naistekliinikule enda õmmeldud emade ja imikute särke. Ka supiköögi korraldamine (kaks korda nädalas) on olnud naisseltsi initsiatiiv.

«Laste ja perekonna väärtustamise ning riigi toetuse suurendamise eest peaksid hakkama võitlema ka naisühingud,» leiab Tiiu Müürsepp. Esimene samm võiks olla näiteks perepoliitikat käsitlev seaduseelnõu Riigikogu menetluses.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

KRISTEL RÕSS

Eesti Tervisekasvatuse Assotsiatsiooni president Sirje Voronina, Tartu Naistekliiniku juhataja Virve Kask ning Tartu ja Elva naisseltside esindajad osalesid Saksamaal Augsburgis seminaril, kus käsitleti eesti ja saksa perede toimetulekut turumajanduslikus ühiskonnas.

Saime eeskuju ja kogemusi kodumajandushariduse arendamiseks ning tarbijanõustamiskeskuse rajamiseks, ütles Tartu Naisseltsi esinaine Tiiu Müürsepp.

Eesti naisseltside esindajad said küllakutse Katoliiklike Saksa Naiste Liitu kuuluvalt Ülesaksamaaliselt Koduperenaiste Ühenduselt Kölnis, Baierimaa Koduperenaiste Ühenduselt Augsburgis ja Rheinland Pfalzi Koduperenaiste Ühenduselt.

«Õppisime üksteiselt seda, kuidas korraldada paremini naiste- ja perekursusi, oskuslikumalt toime tulla koduse majapidamise ja laste kasvatamisega ning ühtlasi ka kutsetööga,» ütles Tiiu Müürsepp.

Tartu Naisselts saab supiköögi korraldamiseks sakslannadelt ka rahalist toetust.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996