Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS TOOMING
Eesti transiidipoliitika põhisuund on transiitkaubanduse väärtuse tõstmine, mis eeldab konteinervedude eelisarengut ja vastava terminaali ehitamist, samuti jaotuskeskuste rajamist ning erinevat liiki vedude sujuvat koostööd.
Transiitvedudes tuleb panna põhirõhk kõrge kvaliteediga kaupadele, mida toimetatakse ühest riigist teise konteinerites, ütles majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso eile Eesti transiit ning eksportimportvedude arengut käsitlevat uurimistööd tutvustades. Konteinervedude tarvis on Eestis vaja rajada vastav terminaal ning jaotuskeskus, kus saab kaupade väärtust tõsta. Jaotuskeskuses on võimalik Eesti kaudu Venemaale kulgevaid kaupu pakendada, neile venekeelseid instruktsioone lisada ning kaupu muul viisil väärtustada.
Ratso lisas, et transiitvedudes on kaupade liikumise kiiruse kõrval suure tähtsusega ka see, kui kiiresti jõuavad ühest punktist teise kõik vajalikud dokumendid. See eeldab kaasaegse elektroonilise andmeedastussüsteemi kasutuselevõttu.
Eesti mereagentuuri uuringu kohaselt suudab Tallinna Sadam 20jalase merekonteineri Rotterdamist Moskvasse toimeteda Läti järel kõige väiksemate kulutustega. Kiiruse poolest jääb Eesti maha aga kõigist oma peamistest konkurentidest Lätis, Leedus ja Soomes.
Valitsuse transiitkaubanduse komisjoni strateegilise planeerimise töörühmas eraettevõtjaid esindav Karli Lambot rõhutas, et peamine eesmärk on nii riigi kui firmade transiiditulude suurendamine. See eeldabki kaupadele Eestis väärtuse lisamist.
Ratso sõnul on transiitvedudel olnud Eesti majanduses kogu aeg suur tähtsus, kuid seni polnud valitsuse transiidipoliitika täpselt formuleeritud. Äsjavalminud uurimistöös on transiidipoliitika põhisuunad 15 punktis kokkuvõtlikult kirja pandud. Uurimistöö juht Jüri Laving ütles eile, et Eesti transiitvedude arengu prognoosimine oli töö üks tähtsamaid eesmärke, sest transiidi mahtudest ja tuludest sõltub otseselt vastava infrastruktuuri areng.
95% Eestit läbivast transiidist kulgeb Muuga sadama ja raudtee kaudu. Et sadamavõimsusi jääb isegi üle, tuleb põhitähelepanu suunata raudtee arendamisele.
Laving ütles, et põhiosa Eesti transiidist kulgeb lääneida suunal. Sellest lähtuvalt võttis uurimisrühm prognooside tegemisel aluseks Venemaa võimaliku majandusarengu.
Ta lisas, et Maailmapank on pidanud Venemaa enda tehtud majandusarengu prognoosi liiga optimistlikuks. Seetõttu võeti käesolevas uurimistöös aluseks just Maailmapanga prognoos.
Uurimistöö näitab, et Venemaa väliskaubandus kasvab kiiremini kui kogu majandus. See tuleneb asjaolust, et tootmine on stabiliseerunud, kuid siseriiklik tarbimine vähenenud. Venemaa vajab seega igal juhul väljapääsu lääne.
Lavingu väitel kulgevad Eesti põhilised transiitveod sadamate kaudu. Normaalse arengustsenaariumi puhul läbib 2010. aastal Eesti sadamaid 14,2 miljonit tonni transiitkaupu (1995. aastal 8,9 miljonit tonni).
Optimistliku stsenaariumi järgi suudab Eesti edestada Lätit, Leedut ja Soomet kui oma põhilisi võistlejaid transiidi alal. Sel juhul tuleb normaalse arengu mahunäitajaid korrutada 1,2-ga. Pessimistliku variandi puhul on konkurendid Eestist edukamad. Sel juhul tuleb kordajaks võtta 0,9.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS TOOMING
Eesti Raudtee ja Venemaa Oktoobri raudtee juhid kirjutasid teisipäeval Peterburis alla raudteel konteinervedude alustamise kavatsuste protokollile. Pärast proovireise on kuu aja pärast loota vastava lepingu sõlmimist.
Lepingule andsid allkirja riigiettevõtte Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ning Venemaa Oktoobri raudtee ülema kohusetäitja Aleksandr Golubtenko.
Kavatsuste protokoll on vastava lepingu sõlmimise alus. Lepingu projekt on juba koostatud.
Parbo Juchnewitsch ütles «Postimehele», et transiitvedudes on äärmiselt tähtis, et konteinerid jõuaksid ühest punktist teise täpselt õigel ajal. Konteinerites liiguvad tavaliselt kallid kaubad, mis peavad kiiresti kohale jõudma.
Ta lisas, et praegu võib konteiner möödada raudteed Tallinnast Moskvasse jõuda kahe või kahekümne päevaga. See ei ole normaalne.
Eesti Raudtee ja Oktoobri raudtee eesmärk on panna käima kaubarong, mis väljub ja saabub täpse graafiku järgi ning klient saab oma konteineri kätte kindlal kellaajal. See võimaldab edendada Eestit läbivat traniiti, meelitades siia mitmeid kalleid konteinerkaupu. Konteinerveod raudteel on kavas siduda samalaadsete merevedudega.
Juchnewitsch ütles, et lähima nädala või poolteise pärast lähevad Tallinnast Peterburi kaudu Moskvasse esimesed niisugused proovirongid. Samalaadsed katsetused konteinerrongidega on juba tehtud liinil Berliin-Moskva. Päriselt ei ole see projekt veel käivitunud. Küll liiguvad sama skeemi järgi konteinerid Soomest Moskvasse.
Proovireisid Tallinna ja Moskva vahel peavad selgitama, millised tolli- ja muud probleemid vajavad veel lahendamist enne konteinerrongide regulaarreiside algust. Esialgse kava järgi peab konteinerrong hakkama käima iga päev.
Oktoobri raudtee on Juchnewitschi väitel Venemaa üks paremaid ja uuendusi kõige kiiremini omaks võttev raudtee-ettevõte.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TARMO TOMAK
AS Järvakandi Klaas avab lähipäevil uue üle 100 miljoni krooni maksnud klaastaaratsehhi. Järvakandi Klaasi direktori Kalle Uiboupina sõnul valmib ühe klaasivanni ning kahe tootmisliiniga tsehhis esimene pudel neljapäeva õhtul või reedel, teatab BNS. Täisvõimsuse peaks uus tsehh saavutama juuli lõpus.
Tootmisüksuse rajamist finantseeris Järvakandi Klaas Eesti Investeerimispangast saadud laenust ja omavahenditest, ütles Kalle Uiboupin. «Rajasime uue tsehhi, sest ühe tsehhiga ei suutnud ettevõte rahuldada kõiki tellimusi,» ütles Järvakandi Klaasi tehniline direktor Toomas Sohlu. Tsehhi ehitust alustati möödunud aastal.
«Uus tsehh pole tootmise alustamiseks tehniliselt veel päris valmis,» kinnitas Toomas Sohlu, kelle sõnul on teha veel mõned pisiasjad. «Uue tsehhi tehnikast on osa uus, osa kasutatud,» lisas ta. Esialgu töötavad mõlemad tsehhid koos. «Vana tsehhi tehnika on oma ealt alles poole peal,» ütles Sohlu.
Uiboupini sõnul tootis Järvakandi Klaas seni ööpäevas 7095 tonni klaastaarat, uus tsehh võimaldab suurendada klaastaara tootmist enam kui kaks korda. Toomas Sohlu sõnul on uus tehas säästlikum ja rohkem automatiseeritud. Järvakandi Klaas on seoses uue tootmisüksuse avamisega suurendanud ettevõtte töötajate arvu 160 inimeselt 250le.
Järvakandi Klaas müüb oma toodangut Eestis, Lätis, Soomes, Venemaal, Rootsis ja Norras. Ettevõte ekspordib üle poole toodangust. «Siiani on ettevõte endale ise tellimusi hankinud, uue tsehhi puhul tuleb ilmselt osa tellimusi ka omaniku abiga,» arvas Sohlu.
Järvakandi Klaasi eelmise aasta netokäive oli 142 miljonit ja puhaskasum 17,3 miljonit krooni. 82% Järvakandi Klaasi aktsiatest kuulub maailma ühele juhtivale klaastaara tootjale USA firmale OwensIllinois, 17,8% RAS Livikole ja ülejäänud kalandusettevõtetele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAIN VÄÄT
Koondamiste laine Saksamaa suurfirmades on veidi vaibunud: 1994. ja 1993. aastal jäi sajas Saksa suurimas firmas tööta umbes 200 000 inimest, eelmisel aastal sai lõpparve 78 000 töötajat. Samas on paranemas tippkontsernide majandusnäitajad, 1994. aastaga võrreldes suurenesid mullused kasumid umbes 20%.
Suurima maksudejärgse kasumi saavutas mullu Saksa Telekom, mis teenis «Handelsblatti» teatel 42,4 miljardit krooni. Umbes poole väiksema kasumi said järgmised tippteenijad, keemiahiiud BASF, Bayer ja Hoechst. Kaotajate ja võitjate vahekord jäi Saksa tööstuse esiliigas umbes samaks mis 1994. aastalgi: mullu oli kahjumis seitse esisaja firmat, tunamullu kuus. Daimler-Benzi kontsern ei teinud eelmisel aastal ilma ainult oma suure kahjumiga. Käibe järgi koostatud pingereas platseerus ettevõte üsna pika vahemaaga esimeseks, Daimler-Benzile järgnesid elektroonikakontsern Siemens ja autofirma Volkswagen. Keemiahiidudest oli suurima käibega Hoechst, talle järgnesid BASF ja Bayer. Suurim teenuste müüja on ikka veel Saksa Telekom, kuigi kaubandusettevõte Metro on telefonimonopolil tihedalt kannul.
Kahjumi alal oli konkurentsitu liider auto-, lennundus- ja kosmosetööstuskontsern Daimler-Benz. Firma fenomenaalne kahjum 45,6 miljardit krooni oli kooskõlas ettevõtte enda mõõtmetega. Daimleri kahjum ületas näiteks suuruselt Saksamaa 81. ettevõtte, farmaatsiakontserni Boehringer Mannheimi käibe. Kui Saksa tööstuse lipulaeva Daimler-Benzi rekordkahjum suurfirmade tulemustest välja arvata, kasvas saja tippfirma kogukasum 1994. aastaga võrreldes tegeliku 20% asemel koguni 48,8%.
Sadat suurimat Saksa kontserni uurides selgub, et mullu koondasid ettevõtted vähem töötajaid kui kahel eelnenud aastal. 1995. aastal jäi suurfirmades tööst ilma 78 000 inimest, eelnenud aastatel umbes 200 000. Kokku annab Saksa ettevõtete tippsadakond tööd 5,3 miljonile inimesele. Saksamaa suurfirmad väljuvad praegu raskustest, millesse nad sattusid 1990ndate aastate alguses. 1991. aastal vähenes saja suurima ettevõtte kasum keskmiselt 4,4%, 1992. aastal 53% ja 1993. aastal koguni 67%. Suurima saja ettevõtte kogukäive oli 1994. aastal 14,64 triljonit, kasum kokku 197,6 miljardit krooni. Keskmiseks käiberentaabluseks annab see tagasihoidliku 1,35%.
1995. aasta keskmine käiberentaablus on 1,55%. Kui Daimler-Benzi rekordkahjumit mitte arvestada, oleks rentaablus 1,8%, kuid ka see on rahvusvahelises mastaabis võrdlemisi väike arv igast margast teenisid Saksa suurfirmad keskmiselt alla kahe penni.
Kölnis asuva Saksa Majanduse Instituudi arvates pole suurfirmade kasumi kasv piisav. Instituut leiab, et stabiilseks investeeringute ja tööhõive kasvuks jääb sellest väheks. Saksamaa keskpanga statistikale tuginedes arvutasid majandusteadlased välja, et Lääne-Saksa firmade puhaskasumid on ikka veel 3% väiksemad kui 1980ndate aastate alguses. Senisest tipptasemest 1990. aastast ollakse maas veel tervelt 13%ga.
USA suurfirmadele oli eelmine aasta samas rekordiline. 100 suurima Ühendriikide firma käive kasvas keskmiselt 8% ja maksudejärgne kasum 6%. Käiberentaablus küll kahanes 0,2% võrra, kuid saja USA suurima firma keskmine käiberentaablus (4,3%) annab sakslaste omale silmad ette.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAIN VÄÄT
Euroopa rahaliit ei ole mitte ainult poliitilises mõttes Heraklese ülesanne, ühisrahale eurole üleminek on hiigelettevõtmine ka tehnilise poole pealt. Üks suurimaid probleeme on sularahaeurode õigeaegne valmimine. Sellealane töö käib juba täistuuridel.
Ühes on Euroopa Rahaliidu isad kindlalt kokku leppinud: ühisraha nimeks saab euro. Ka lapsukese sünnikuupäev on paika pandud, rahaliit peaks jõustuma kahe ja poole aasta pärast. Rahaliitu kuuluvate elanike kätte peaksid eurod jõudma 2002. aasta 1. jaanuariks. Hiljemalt kuus kuud pärast seda peaks eurode vahetamine vanade rahvuslike valuutade vastu olema lõppenud.
Uue sularahani on aga veel pikk tee. Kõigepealt tuleb otsustada, millised hakkavad eurod välja nägema. Rahatähtede trükkimine ja müntide vermimine nõuab tõsiseid ettevalmistusi, valmis raha tuleb ladustada ning kindlal kuupäeval laiali jagada. 2002. aasta esimesel poolel tuleb veel vanad rahvusvaluutad kokku korjata, ladustada ja hävitada. Euroopa Valuutainstituudi andmetel ringles eelmise aasta lõpus Euroopa Liidus 12,4 miljardit rahatähte, keskpankade seifides oli 8,8 miljardit paberraha. Mullu trükiti ELis juurde umbes 6 miljardit rahatähte. Eurode trükkimine peaks «Handelsblatti» teatel algama juba 1998. aastal. Uute rahatähtede valmistamine peaks kestma kaks aastat.
Ringlusse tuleks 7 erineva nominaaliga euroraha: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurosed. Münte oleks kaheksa, nende väärtus on 0,01 ja 2 euro vahel. Peenraha nimeks saab sent (v.a. 1- ja 2-eurone).
Eurod kujunevad oma laialdase leviku tõttu ilmselt armastatud võltsimisobjektiks. Seetõttu on Euroopa Valuutainstituut juba välja töötanud mitmeid turvaelemente, mis peaksid Euroopa ühisvaluutat järeletegemise eest kaitsma.
Et miljonid eurooplased ühisrahasse kiinduksid, peavad uued krõbisevad ka head välja nägema. Selleks hakkab Euroopa Valuutainstituut korraldama kujunduskonkursse. Veel tänavu peab vastav komisjon konkursitöödest meelepärased välja valima. Rahatähtede illustreerimiseks on kunstnikele antud kaks teemat: abstraktsed motiivid ja Euroopa ajalugu. Kindlaks on määratud, et rahatähed tulevad erineva suurusega ja eri värvides. See, kas pabereurodele tulevad ka rahvuslikud tunnused, on veel lahtine.
Konkurss korraldatakse ka müntide kujundamiseks. Disainerid võivad lasta oma fantaasial lennata kolmel teemal. Need on «Euroopa arhitektuuri- ja ornamentikastiilid», «Euroopa Liidu eesmärgid ja ideaalid» ning «Kuulsad eurooplased».
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TARMO TOMAK
Eelmisel reedel kirjutasid Saksa firma Ufa Film und Fernseh ja Luksemburgi meediakontsern Compagnie Luxembourgeoise de Telefiffusion (CLT) alla ühinemislepingule, mille tulemusel tekkis Euroopa suurim telekontsern CLT-Ufa.
Ufa omanikule Bertelsmanni grupile ja CLT omanikule Audiofinalele kuulub võrdselt 49% ühisfirma aktsiatest. Lisaks peab Bertelsmann maksma Audiofinalele firmade väärtuse võrdsustamiseks 30 miljardit Luksemburgi franki (umbes 11 miljardit Eesti krooni). Dpa teatel peaks loodud ühisettevõtte aastakäive ulatuma viie miljardi Saksa margani (umbes 40 miljardit Eesti krooni).
Ühinemisega on tagatud kontserni pikaajaline konkurentsivõime filmi, ringhäälingu ja televisiooni valdkonnas, ütles Bertelsmanni grupi juhatuse esimees Michael Dornemann. «Arvestades suurte meediafirmade püüdu saavutada Saksa turul domineeriv roll, oli ühinemine hädavajalik,» lisas ta.
Ühinemisele peavad heakskiidu andma veel rahvuslikud ja rahvusvahelised konkurentsijärelevalve organid. Seni töötavad ettevõtted lahus. Analüütikute hinnangul ei teki Saksamaal ühinemislepingu heakskiitmisel takistusi. Saksamaal heaks kiidetud uue meediakorralduse kohaselt ei tohi ühegi telefirma turuosa ületada 30%.
CLT-Ufat hakkavad võrdse sõnaõigusega juhtima CLT juht Remy Sautter ja Ufa juht Rolf Schmidt-Holtz. Tulevikus hakkab Holtz-Schmidt vastutama CLT-Ufa tegevuse eest saksakeelsetes maades.
Kahe hiiglase liit jätab konkurendid kaugele maha. Ufa 1995. aasta käive oli 1,9 miljardit Saksa marka (umbes 15 miljardit Eesti krooni), CLTl 91 miljardit Luksemburgi franki (umbes 35 miljardit Eesti krooni). 14 tele- ning 18 raadiojaamaga üheksal maal oli CLT kõige suurema tegevusulatusega ringhäälingufirma Euroopas. Bertelsmann lisab oma kopsaka rahakoti ja tugeva positsiooni Saksamaal, mida peetakse tulevase digitaalse televisiooni alal kõige paljulubavamaks turuks, teatab Reuter-BNS. Tuntumatest telekanalitest kuulub kontsernile RTL, Premiere, RTL 2, Super RTL ja Vox.
Liitumisotsus muutis oluliselt Euroopa telemaastikku. Mõni tund pärast otsuse teatavakstegemist teatas meediamagnaat Rupert Murdochile kuuluv British Sky Broadcasting, et loobub telepaketist Bertelsmanni, Canal Plusi ja Havasiga ning sõlmib lepingu Saksa kontserniga Kirch Gruppe.
«See loob Euroopa teleäris kaks suurt blokki, ühelt poolt CLT-Ufa, teiselt poolt BSkyB/Kirch. Küsimus on nüüd selles, kumma poole valib Canal Plus,» ütles Credit Lyonnais Securitiesi meediaanalüütik Pierre-Yves Gauthier. Tema sõnul eksisteerib 66%line võimalus, et Canal Plus läheb üle CLT-Ufa poolele. Canal Plus ja CLT-Ufa on Saksa telekanalite Premiere ja Vox kaasomanikud.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996