Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RANDO SOOME
Avo Keel ja Kaido Kreen naasid Saksamaal peetud rannavolle maailmameistrivõistluste viiendalt etapilt koju kahe kaotusega. «Paanikaks pole põhjust,» ütles aga Keele ja Kreeni treener Andrei Ojamets eile «Postimehele» ja lubas: «Olümpiaks on mehed heas vormis.»
Atlanta olümpiaturniir läheneb ja meie võrkpallurid kasutavad iga vaba võimalust kokkumängu lihvimiseks. Berliinis läksid Keel-Kreen kõigepealt kokku Tshehhi teise võistkonnaga, kellele jäädi alla 9:15. Teine võimalus Praha kandi meestele kätte tasuda tuli miinusringis, kus vastu tuli Tshehhi kolmas paar. Ka selles kohtumises jäi eestlastel paraku aga võidurõõm maitsmata - vastu tuli võtta kaotus 11:15. Eile jõudis Eestisse Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni faks Atlanta olümpiamängude ametliku reitingu ning Keele-Kreeni vastaste nimedega. Esimese asetusega lähevad olümpia sinilindu jahtima brasiillased Franco ja Roberto Lopez. Keel ja Kreen on tabelisse kantud viimasena, nii et iga võit oleks eestlastele tõeline edu.
Et tabeli kaheksa esimest paari pääsevad otse teise ringi, kohtuvad eestlased avamängus kahe aasta taguste Euroopa meistrite prantslaste Penigard-Jodardiga. Treener Andrei Ojametsa sõnul võtsid Keel ja Kreen uudist oma avakohtumise vastaste kohta normaalselt ning alustasid juba esialgse mängutaktika koostamist. Prantslased on aga meie meestele üsna ebamugavad vastased, hoolimata sellest, et omavaheliste mängude bilanss on napilt 3:2 Gallia kukkede kasuks. «Prantslased on võidetavad,» ütles Ojamets ning temaga oli põhimõtteliselt nõus ka Eesti Võrkpalliföderatsiooni tegevdirektor Villu Kivisik, kes tõdes: «Nõrku vastaseid olümpial pole.» Muuseas - Penigard ja Jodard on enne OMi tõusnud väga heasse vormi, mille tõestuseks on hiljuti Marseilles peetud MM-võistluste etapil saavutatud kolmas koht. Enne õhtut pole aga prantslastel mõtet hõisata, olümpial teise ringi pääseja selgub 23. juulil.
Spekuleerime edasi. Kui Keel ja Kreen peaksid prantslased olümpial seljatama, tulevad neile järgmisena vastu vihased brasiillased, teise asetusega Ze Marco ja Emanuel.
Viimase olümpiaeelse lihvi saavad Keel-Kreen aga täna ja homme Pärnus ning pühapäeval Haapsalus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VALERI MAKSIMOV
Täna alustavad teekonda Atlantasse Eesti olümpiadelegatsiooni esimesed liikmed - Eesti Olümpiakomitee peasekretär Gunnar Paal ja EOK assistent Martti Raju. Nemad lihvivad korraldustöid Eesti olümplaste ettevalmistuslaagris Atlanta külje all Social Circleis.
Gunnar Paali esimeseks ülesandeks on aga lisakoha hankimine kõrgushüppaja Marko Turbanile, lülitamaks teda Eesti olümpiakoondisse - täna on selleks viimane päev. Eilses lühiusutluses avaldas peasekretär usku, et olümpiamängude korraldajate vastutulek on reaalne. Seda eelkõige põhjusel, et EOK poolt varem teatatud võistlejate maksimaalarv (47) vähenes normi mitte täitnud kolme sõudja arvel.
Kui Turbani juurdelülitamine ameeriklaste poolt vastuseisu ei leia, on Eesti olümpiadelegatsioon Atlantas 45-liikmeline. Suurim kui kunagi varem.
Esimene sportlaste grupp asub teele homme. Aklimatiseeruma sõidavad vehklejad Kaido Kaaberma, Meelis Loit ja Andrus Kajak, meeskonna treener Boris Joffe ja esindaja Ants Veetõusme, jahilaskur Heikki Jaansalu ja treener Vladimir Bobrov, EOK funktsionäärid Siim Sukles ja Rein Haljand, spordiarst Sergei Voronetski, massöör Maris Nõmmik ja Merle Kaljurand.
Järgmistena, 8. juulil, lähtuvad olümpiamängudele maadlejad Valeri Nikitin ja Helger Hallik. Viimased Eesti olümpiasportlased jõuavad Atlantasse 22. juulil, kolm päeva pärast avatseremooniat.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VALERI MAKSIMOV
Tänavu kevadel Eesti Kultuurkapitali koosseisus koha taastanud spordi ja kehakultuuri sihtkapital tegi oma seitsmeliikmelise nõukogu (Atko Viru, Henn Vallimäe, Enn Tasalain, Toomas Tõnise, Aivar Soop, Charles Vallman, Valeri Maksimov) äranägemise järgi kolmanda kvartali rahajaotuseraldise.
Sihtkapitalile esitati 134 avaldust kolme miljoni krooni ulatuses. Nõukogul oli jagada 606 000 krooni. Seoses kaasaegsete olümpiamängude sajanda aastapäevaga otsustas nõukogu tunnustada Eestist pärit olümpiavõitjaid 10000 krooniga. Kõrgeima sportliku saavutuseni jõudnuid on elus kolmteist: Ants Antson, Johannes Kotkas, Viljar Loor, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Erika Salumäe, Tiit Sokk, Ivar Stukolkin, Jaan Talts, Jüri Tarmak, Svetlana Tshirkova, Jaak Uudmäe ja Voldemar Väli.
Tshekk nimetatud summale antakse olümpiamängude kuldmedaliomanikele üle Eesti Olümpiakomitee vastuvõtul, mis toimub homme, 6. juulil kell 19 Tallinnas, Regati pst. 1, III korrus. (Nimed on toodud tähestikulises järjekorras)
Malle Aarik - 10 000 krooni stazheerimiseks Saksamaal, Moonika Aava - 6000 krooni tegevustoetuseks, Kristel Berendsen - 10 000 krooni õppima asumiseks USAs, Endel Edasi - toetus 3000 krooni, Ernst Ehaveer - toetus 2000 krooni, Hilja-Elise Gurzhinski - toetus 2000 krooni, Alder Harkman - toetus 2000 krooni, Heino Heinaste - toetus 3000 krooni, Gunnar Hololei - toetus 2000 krooni, Raivo Johanson - toetus 2000 krooni, Anton Jürisson - toetus 2000 krooni, Ants Kiisa - toetus 10 000 krooni, Karl Kivastik - toetus 2000 krooni, Arne Kivistik - 4000 krooni suusatamis- ja orienteerumisõpikute koostamiseks, Lembit Koik - toetus 2000 krooni, Krista Kruuv - 10 000 krooni õppe- ja ravitsükli läbimiseks Soomes, Johannes Laar - toetus 2000 krooni, Reet Länkur - 2000 krooni «Spordisuvi 96» korraldamiseks Türil, Harry Lemberg - 5000 krooni raamatu «Kestvusjooksja tarkvara» kirjastamiseks, Jaan Loko - 10000 krooni õpiku «Sporditeooria» trükikuludeks, Heino Mäesalu - toetus 2000 krooni, Juhan Mandre - toetus 2000 krooni, Eve Maurer - toetus 2000 krooni, Lembit Maurer - toetus 2000 krooni, Ilse Mikko - toetus 2000 krooni, Elmar Mölder - toetus 2000 krooni, Boris Niineorg - toetus 2000 krooni, Helen Novikov - toetus 6000 krooni, Silvia Oja - toetus 2000 krooni, Paul Pahla - toetus 2000 krooni, Endla Peets - toetus 2000 krooni, Virve Põldsam - toetus 3000 krooni, Peet Raig - toetus 2000 krooni, Velju Rammo - toetus 2000 krooni, Aita Randlo - toetus 3000 krooni (Evelin Lestali matuse kuludeks), Jane Salumäe - toetus 15000 krooni, Helmuth Särekanno - toetus 3000 krooni, Ulvi Sikut - 2500 krooni osalemiseks kehalise kasvatuse õpetajate suvekursustel Budapestis, Signe Talu - toetus 2000 krooni, Rudolf Tamm - toetus 2000 krooni, Arvi Tammesalu - toetus 2000 krooni, Aksel Tiik - toetus 2000 krooni, Johannes Toim - 4000 krooni noorte töö- ja spordilaagri korraldamiseks, Oskar Uudeküll - toetus 2000 krooni, Arnold Vaiksaar - toetus 2000 krooni, Kaarel Zilmer - 10 000 krooni raamatu «Jussi suusakool» koostamiseks. E-Info - 5000 krooni Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu trükiste kirjastamiseks, Eesti Judoliit - 6500 krooni koolitusprogrammi teostamiseks, Eesti Lauatenniseliit - 5000 krooni erialase metoodilise kirjanduse väljaandmiseks, Eesti Maadlusveteranide Ühendus - 7000 krooni XX kokkutuleku korraldamiseks, maaspordiliit Jõud - 10 000 krooni raamatu «Jõud 1946 - 1996» kirjastamiseks, Eesti Poksiliit - 15 000 krooni Maidlo ja Sepa raamatu «Mis juhtus Anton Raadikuga?» kirjastamiseks, Eesti Spordi Keskliit - 5000 krooni koolitus- ja metoodilise abimaterjali väljaandmiseks ning 9000 krooni J. Mandre kogumiku «Eesti koondvõistkonnad vaekausil välisriikide koondistega» väljaandmiseks, Eesti Spordimuuseum - 16 000 krooni Lestali, Põldsami, Jungi, A. ja H. Abeliga seotud materjali soetamiseks, ESS Kalev - 20000 krooni näituse korraldamiseks Kalevi mängud 96 raames, Eesti Suusaliit - 20 000 krooni noorte kahevõistlejate Tambet Pikkori ja Margus Halliku koolituseks Lillehammeris ning 8000 krooni suveseminari «Meie lootused» läbiviimiseks, Hiiumaa Orienteerujate Klubi - 5000 krooni XXXV karikavõistluste korraldamiseks, Jõgeva Raskejõustikuklubi Ramm - 6000 krooni noormaadlejate spordilaagri korraldamiseks, kergejõustikuklubi Järvala - 2000 krooni jooksuvõistluse «Särevere miil» läbiviimiseks, Paide linnavalitsus - 6000 krooni Paide - Türi rahvajooksu korraldamiseks, Pärnu kurtide selts Eero - 5000 krooni metoodiliseks tegevuseks, Pärnu Spordikool - 10 000 krooni võrkpalliosakonna õpilaste suvepuhkuse korraldamiseks, Pärnu Spordiveteranide Koondis - 2000 krooni terviseprojekti «Sportlik järjepidevus» teostamiseks, Pärnumaa Koolinoorte Spordiliit Lootus - 6000 krooni spordimängude «Karu Kati ja Karu Mati» korraldamiseks, Saaremaa Jalgrattaklubi Viiking - 10 000 krooni Saaremaa velotuuri korralduskulude katteks, Sauga valla spordiklubi - 4000 krooni laste suvepäevade korraldamiseks, spordiklubi Äksi - 3000 krooni rahvusvaheliste judopäevade läbiviimiseks, Tahkuranna vallavalitsus - 6000 krooni noorte suvepäevade korraldamiseks, Tarvastu vallavalitsus - 5000 krooni XXV Võrtsjärve suvemängude korraldamiseks, Valgamaa perekeskus - 4000 krooni perespordi päevade korraldamiseks, Värska vallavalitsus - 5000 krooni XXIII Peipsi suvemängude ettevalmistamiseks.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996