/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/04/09/346005t1hbd43.jpg)
Kui mõelda kodutuse probleemile laiemalt, siis kohalikes omavalitsustes on olemas jätkusuutlikud ja toimivad lahendused, leiab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Triin Raag.
Ekspert: linnad-vallad saavad kodututega hakkama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eluasemeta inimene satub varjupaika ehk öömajja, kus temaga asuvad tegelema sotsiaaltöötajad - inimesed satuvad n-ö sotsiaaltöötaja huvisfääri,» rääkis ta.
Lisaks öömajale pakutakse inimestele esmavajalikke teenuseid, sotsiaalset rehabilitatsiooni ja muud tuge.
Varjupaigast edasi on inimesel võimalik liikuda sotsiaalmajutusüksusesse (sisuliselt ühiselamu, inimene üürib voodikohta) ning sealt edasi munitsipaalmajja.
«Teekond varjupaigast munitsipaalmajani on raske ja aeganõudev, kus lisaks sotsiaaltöötajate ning teiste spetsialistide nõule ja toele on oluline inimese enda tahe,» lisas ta.
Kodututele abi pakkumine on Raagi sõnul kohalike omavalitsuste ülesanne, kusjuures viimased teevad seda sageli koos kolmanda sektori organisatsioonidega.